lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-950/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-950/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe 28. mai 2019, Tartu 3-19-950

Kohtuasi Menetlustoiming

X kaebus Tartu Vangla vastu Kaebuse tagastamine, riigi lahendamine

õigusabi

taotluse

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 26. märtsil 2019 Tartu Vanglale taotluse, et vangla alustaks tema avavanglasse ümberpaigutamise menetlust.
2.Tartu Vangla keeldus 6. mai 2019. a vastusega nr 6-24/1710-1 avavanglasse paigutamise menetluse alustamisest ja tagastas taotluse. Vangla põhjenduste kohaselt on kaebajale määratud viie aasta, kaheksa kuu ja 21 päeva pikkune karistus, millest ta on ära kandnud ainult aasta, mistõttu vangla ei saa veel hinnata kaebaja sobivust avavanglasse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Kaebaja esitas 20. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab soovi, et Tartu Vangla alustaks tema avavanglasse paigutamise menetlust. 22. mail 2019 esitas kaebaja lisaks taotluse vabastada end riigilõivust ja määrata talle riigi õigusabi.
4.Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 27. mail 2019 kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 6. mai 2019. a vastusele nr 6-24/1710-2, millega jäeti menetlus tema avavanglasse paigutamiseks alustamata.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla 6. mai 2019. a vastuses nr 6-24/1710-2 märgitud vaidlustamisviite kohaselt on isikul vastusega mittenõustumisel õigus pöörduda halduskohtu poole halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Seega tuli kaebajal halduskohtusse pöördumiseks läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5.
7.Kaebaja eesmärk on avavanglasse paigutamine ning selleks kohase menetluse läbiviimine. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p-st 3 tulenevalt saab vaidega nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (kohustamisvaie). Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet avavanglasse paigutamise menetluse alustamisest keelduva vastuse peale. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne kord. Kaebajal tuleb esitada Tartu Vanglale vaie ettekirjutuse tegemiseks alustada menetlust kaebaja avavanglasse paigutamiseks ning alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud, on kaebajal võimalik pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Kuna kaebajal on läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
8.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse.
9.Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka järgmisele. Kaebaja märgib kaebuses, et Tartu Vangla oleks pidanud alustama tema suhtes avavanglasse paigutamise menetlust, kuna seda näeb ette kaebajale koostatud individuaalne täitmiskava (ITK). VangS § 20 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui kinnipeetava ITK-st selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus) § 17 lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse kinnipeetav tema nõusolekul avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ITK alusel, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, kõrgohtliku kinnipeetava

ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, ta on läbinud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ja kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Riigikohus on 10. aprilli 2019. a määruses asjas nr 3-18-111 leidnud, et eelnimetatud sätet (määruse § 17 lg 1 p 3) tuleb kohaldada koostoimes VangS § 20 lg-ga 1, mis ei võimalda teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi. VangS § 20 lg 1 järgi saab avavanglasse paigutada aga üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kaebaja karistusaeg kestab ITK-st (tl 9-9p) nähtuvalt 5. maist 2018 kuni 26. jaanuarini 2024.

10.Kaebaja on palunud ka vabastada end riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi.
10.1.Kuna kohus tagastab kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamiseks, ning kohus jätab sellekohase taotluse läbi vaatamata.
10.2.Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu. Seega tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus käesolevas asjas RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2019.a määrus Resolutsioon Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. mai 2019. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse punktides 8 ja 9 toodud põhjendustega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium