Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 16.05.2019, Tartu 3-18-1457 Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses helistamise keelamisega 11., 12. ja 13.07.2018. Tartu Halduskohtu 13.03.2019. a otsus Vjatšeslav Koguti apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud Viru Vangla kaupluse tšekk 04.07.2018 kõneaja laadimiseks 1 euro tasumise kohta ja vangla haldusliidese väljavõte, millest nähtub kõneaja laadimiste logi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2019. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o 16.05.2019, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. Kogut esitas Viru Vanglale taotlused, milles avaldas soovi helistada 11., 12. ja 13.07.2018 perekonnale, advokaadile, kohtusse, õiguskantslerile, Terviseametisse ja Elisa Eesti AS-le.
2.Viru Vangla teatas 31.07.2018. a vastuses nr 6-10/26861-6, et V. Koguti taotlust helistada 11.07.2018 ei kooskõlastatud, sest kinnipeetav viibis vangla P-hoone P-2 sektoris, kus kinnipeetav võib teostada erakõnesid laupäeviti. Kuna 11.07.2018 oli kolmapäev, siis
võimaldati V. Kogutil helistada 14.07.2018 ehk laupäeval. Veel teatas vangla, et ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata, sest V. Koguti Telia kõnekaardil ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid.
3.V. Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses 11., 12. ja 13.07.2018 helistamise keelamisega.
4.Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja rahuldas 13.03.2019. a otsusega esitatud kaebuse osaliselt. Halduskohus tunnistas Viru Vangla tegevuse seoses helistamise keelamisega 12.07.2018 ja 13.07.2018 õigusvastaseks. Halduskohus leidis, et 11.07.2018 helistamise keelamine oli õiguspärane.
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tunnistada helistamise keelamine 11.07.2018 õigusvastaseks.
6.Ringkonnakohus võttis 27.03.2019. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja apellatsioonkaebusele vastamiseks. Sama määruse alusel tuli kaebajal esitada ringkonnakohtule dokument, mis tõendaks tema väidet, et tal olid 11.07.2018 Telia Eesti AS kõnekaardil olemas rahalised vahendid. Kaebaja esitas ringkonnakohtule tšeki 04.07.2018 Viru Vangla kaupluses kõneaja laadimiseks 1 euro tasumise kohta ja vangla haldusliidese väljavõtte, mis kinnitab, et 11.07.2018 oli kaebaja kontol 1 euro. Väljavõttes sisalduva kõneaja laadimise logi järgi laekus raha 11.07.2018 kell 12.39.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega 11.07.2018 helistamise keelamise õiguspärasust puudutavas osas. Kaebaja palub ringkonnakohtul halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada 11.07.2018 helistamise keelamine õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendite kogumit. Kaebaja kinnitab, et 11.07.2018 (samuti 12. ja 13.07.2018) olid tal Telia Eesti AS kõnekaardil vahendid olemas. Vanglale esitatud taotlustes ta ei nimetanud, et tahab teha kõned vangla kulul. Kaebaja märgib, et asja lahendanud kohtunik on samas asjas tehtud määruse p-s 6.2.5. ise märkinud, et 11.07.2018 laekus kõnekaardile 1 euro, kuid 13.03.2019. a otsuses märgib, et 1 euro laekus kõnekaardile 12.07.2018. Kaebaja leiab, et kohtu hilisem positsioon asjas ei ole õige, kuna raha Telia Eesti AS kõnekaardil oli olemas 11.07.2018. Kaebaja kinnitab, et ta isiklikult palus ametnikel 11.07.2018 kontrollida kõnekaardil olevat summat ja seal oli 1 euro. Kaebaja leiab, et kohtunik oleks saanud seda kontrollida ja ta oleks pidanud võtma Telia Eesti AS-lt väljatrüki, milles on kajastatud rahalised liikumised kaebaja Telia Eesti AS kaardil.
8.Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel puudub alus. Vangla märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et 11.07.2018 telefoni kasutamiseks taotluse esitamise ajal (10.07.2018) ei olnud kaebaja kõnekaardil raha, mille eest helistada ning taotluses ei olnud ka viidatud, et helistamise ajaks raha laekub. Vastustaja on seisukohal, et menetlusosalisel on kohustus ka ise kasutada oma menetlusõigusi heauskselt, muuhulgas avaldada kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed. Olukorras, kus kaebaja oli varasemalt esitanud hulgaliselt taotlusi helistamiseks vangla kulul ja sellest oli keeldutud, oleks igati oodatav olnud, et esitades uue taotluse enne raha laekumist, oleks kaebaja raha laekumisest vanglat teavitanud.
Kinnipeetava esitatud tõendite kohta antud arvamuses märgib vastustaja, et kaebaja esitatud haldusliidese väljavõttest nähtub, et raha kaebaja ettemaksukontole laekus 11.07.2018 kell
12.39.Vastustaja nõustub, et vangla saab helistamistaotluse lahendamisel arvesse võtta haldusliidesest nähtuvaid andmeid. Kuna aga kinnipeetava taotluse lahendamise ajal ei olnud raha ettemaksukontole laekunud, ei saanud tema 11.07.2018 helistamistaotlust positiivselt lahendada. Vastustaja selgitas täiendavalt, et helistamistaotlusi menetletakse hommikul, tööpäeva alguses. Inspektor-kontaktisik kontrollib taotluste põhjendatust ning esitab taotlused üksuse juhile kooskõlastamiseks. Üldjuhul otsustab üksuse juht helistamistaotlusele kooskõlastuse andmise või andmata jätmise koheselt, st kooskõlastamine on otsustatud orienteeruvalt kella üheksaks. Juhul kui juht on hõivatud teiste tööülesannetega, võib kooskõlastamine viibida, kuid enne lõunat, st enne 11.00 on kooskõlastused kindlasti olemas, et paiknemisüksuse valvurid saaksid hakata helistamisi võimaldama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul (vangistusseaduse § 28 lg 2). Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebajal oli telefoni kõnekaardil 11.07.2018 raha või mitte.
11.HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. HKMS § 2 lg 4 ls 1 alusel tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Apellatsioonimenetluses võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata, kui see on asja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 198 lg 1 ls 2). Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta (HKMS § 198 lg 2 p 1).
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ei ole järginud uurimispõhimõtet. See ei too praegusel juhul küll kaasa kohtuotsuse tühistamist, kuid asja õigeks lahendamiseks tuleb need puudused kõrvaldada.
13.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja esitas vastukäivaid andmeid kõnekaardile raha laekumise aja kohta. Viru Vangla 31.07.2018. a vastuses nr 6-10/26861-6 on vangla kaebaja taotlustele vastates kahel korral märkinud, et kaebaja Telia kõnekaardile laekus 11.07.2018 üks euro. Halduskohtule kaebuse kohta antud vastuses on vangla enda 31.07.2018. a vastusele viidates 11.07.2018 asemel märkinud laekumise kuupäevaks 12.07.2018. Seejuures on vangla rõhutanud, et seega ei saa iseenesest olla vaidlust selles, et 11.07.2018 helistamiseks kaebajal raha puudus ning vangla keeldumine oli õiguspärane. Ka vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas vastustaja, et 11.07.2018 kaebaja kõnekaardil raha ei olnud ja 1 euro laekus kõnekaardile 12.07.2018.
14.Kaebaja viitab õigesti, et asja lahendanud halduskohus on samas asjas 12.09.2018 tehtud määruse p-s 6.2.5. märkinud, et kõnekaardile laekus 1 euro 11.07.2018. Arvestades Viru Vangla P2 osakonnas kehtivat helistamise piirangut (erakõned laupäeval) ja asjaolu, et kaebajal võimaldati helistada 14.07.20018, jõudis aga halduskohus järeldusele, et vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Määruse kohaselt ei nähtunud, et tegemist oleks olnud kõnega, mida oleks ilmtingimata olnud vajalik teha graafikuvälisel ajal.
15.Halduskohus on 11.07.2018 helistamisest keeldumise õiguspärasuse hindamisel (otsuse p 9) lähtunud vangla vastuses kaebuse kohta esitatud väidetest, et kaebaja Telia Eesti AS kõnekaardile laekus 1 euro 12.07.2018 ning seega ei saa olla vaidlust selles, et kaebajal puudus 11.07.2018 kõnekaardil raha. Seejuures on halduskohus jätnud tähelepanuta vastuolu vangla koostatud dokumentides märgitud kuupäevade vahel. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta jättis kaebaja väite raha olemasolu kohta arvestamata ega palunud esitada seda kinnitavat tõendit.
16.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse punktis 9 esitatud väidete ebaõigsus on tõendatud kaebaja poolt ringkonnakohtu nõudel esitatud haldusliidese väljavõttega, millest nähtub, et 11.07.2018 oli kaebaja arvel 1 euro. Seega on õige kaebaja väide, et 11.07.2018 oli tema kõnekaardil raha 1 euro suuruses summas. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lisaks nimetatud tõendile arvestada siiski ka vastustaja poolt täiendavalt esitatud selgitusi helistamise korralduse kohta vanglas. Sellest tulenevalt omab lisaks raha kõnekaardile laekumise kuupäevale tähtsust ka raha laekumise kellaaeg. Väljavõttes sisalduva kõneaja laadimise logi järgi laekus raha 11.07.2018 kell 12.39. Vastustaja esitatud selgitused helistamise taotluste lahendamise kohta hiljemalt järgmise päeva hommikul on ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutavad, samuti on veenev vastustaja argument, mille kohaselt vaidlusaluse taotluse lahendamise ajal ei olnud raha veel reaalselt kaebaja kõnekaardile laekunud. Nendele põhjendustele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus 11.07.2018 helistamise keelamise õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga põhimõtteliselt selles, et menetlusosalisel on kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt, sh avaldada kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed. Ringkonnakohus märgib siiski, et kuigi kinnipeetavalt võib eeldada oodatavast laekumisest teadaandmist, ei saa kinnipeetavale panna laekumisest teadaandmise kohustust. Kuivõrd juurdepääs haldusliidesele on vangla ametnikel, mitte kinnipeetaval, siis on helistamistaotluse lahendamist ettevalmistaval või taotlust lahendaval ametnikul võimalik kõnekaardil rahaliste vahendite olemasolu igakordselt kontrollida.
18.Eeltoodut arvestades muudab ringkonnakohus HKMS § 200 p 4 alusel osaliselt Tartu Halduskohtu 13.03.2019. a otsuse põhjendusi. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata.
19.Kuna kaebaja oli apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud ja vastustajal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist nõuda, siis ei ole praeguses asjas vaja menetluskulude jagamise küsimust lahendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.