I.N. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse nr 1045310215 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – I.N., esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margus Parve
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
18.12.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 18.12.2018 ettekirjutus nr 1045310215 sissesõidukeeldu puudutavas osas.
3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt I.N. kasuks välja menetluskulu 244,46 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.06.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) koostas 18.12.2018 Ukraina kodanikule I.N.le teatise nr 1754/2018 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta (edaspidi teatis). Teatises põhjendati, et viisavaba lubatud viibimisaja lõpetamise ja lühendamise aluseks on välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 52 lg 1 punkt 3 ja § 52 lg 2 punkt 2. Viimaseks lubatud viibimispäevaks oli 18.12.2018.
2.PPA koostas 18.12.2018 I.N.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1045310215 (edaspidi lahkumisettekirjutus). Sellega kohustati I.N.t lahkuma Eestist 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 25.12.2018, ja kohaldati sissesõidukeeldu kuueks kuuks. Lisaks kohustati isikut järelevalvemeetmena elama kindlaksmääratud kohas.
3.I.N. esitas 28.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse lahkumisettekirjutuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Kaebaja vaidlustas teatise eraldi ning see jäeti PPA 20.02.2019 otsusega rahuldamata. Seejärel esitas kaebaja 22.03.2019 vaidlustuse Siseministeeriumile.
4.2.Lahkumisettekirjutus, sh selles sisalduv sissesõidukeeld, on motiveerimata. Ettekirjutuses toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et PPA hindas lahkumisettekirjutuse tegemisel hinnanud kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.
4.2.1.Kaebaja ei nõustu lahkumisettekirjutuses toodud etteheitega, mille alusel lõpetati ennetähtaegselt viisavaba viibimisaeg. Kaebaja ei rikkunud VMS-i ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) tingimusi. Kaebajale teadaolevalt ei eksisteeri asjaolusid, mis annaks alust ette heita Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimuste rikkumist (VMS § 52 lg 1 punkt 3 ja lg 2 punkt 2). Kaebaja selgitas 18.12.2018, et tuli Eestisse töö leidmise eesmärgil ning tööandja lubas teha dokumendid. Kaebaja lootis saada tööd ettevõttes, kel olid pooleli läbirääkimised ehitusobjekti saamiseks. Eestis viibitud aja jooksul lükkus ettevõttel loodetud objekti saamine edasi, mis omakorda lükkas edasi kaebajaga töölepingu sõlmimise. Eelnev ei sõltunud kaebajast. Ettevõte (RDS Ehitus Grupp OÜ), kellega kaebajal oli plaanis töösuhted sõlmida, on jätkuvalt huvitatud kaebaja töölevõtmisest esimesel võimalusel. RDS Ehitus Grupp OÜ sõlmis 03.01.2019 alltöövõtu lepingu Newbrand OÜ-ga tööde teostamiseks objektil Vihuri 24, Tallinn.
4.2.2.Vastustaja tuginemine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15. märtsi 2006 määruse nr (EÜ) 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (edaspidi määrus nr 562), art 5 lg 1 punkti c rikkumisele ei ole asjakohane. Ettekirjutuses on viisavaba viibimise ennetähtaegsel lühendamisel tuginetud teatisele ja faktilisele alusele, et on alust arvata, et isiku väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja et eksisteerib põhjendatud kahtlus, et isik teostas Eestis töid ilma vastava loata. Ettekirjutuse põhjendustes esineb vastuolu. Kaebaja ei varjanud PPA ametnike eest, et tema eesmärgiks oli leida Eestis tööd, seega Eestis viibimise väidetav ja tegelik eesmärk langesid kokku. Ettekirjutusest ei tulene, milliseid õigusakte kaebaja on rikkunud. Kaebaja ei saa olla rikkunud VSS § 2 lg-t 1, kuna tal oli nii Eestisse sisenemisel kui Eestis viibimisel olemas seaduslik alus (VMS § 44 lg 2). Ühestki õigusaktist ei tulene, et isik peab viisavabaduse alusel riiki sisenemisel ja siin viibimisel juba olema töösuhtes. VMS § 1071 kohaselt tuleb välismaalase Eestis töötamine registreerida tööandjal, mitte välismaalasel.
4.2.3.Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole toodud asjaolusid, millest saaks mõistlikult järeldada, et kaebaja tegelikult juba töötas Eestis. Vastustaja ei ole tuvastanud objekti, kus kaebaja väidetavalt töötas. Peab eksisteerima veel mingi asjaolu, mis seondub kaebaja poolt just töö tegemisega. Kaebaja töötamist Eestis ei kinnita ega tõenda tema viibimine ja majutus Vinkli 13 hostelis. Ka
2(11)
vastustaja tõendamata väide, et nimetatud aadressil ei osutata tavapärast majutusteenust ja eraisikud ei saa majutusteenust soetada, ei kinnita töö tegemist. Kaebaja ei nõustu, et tundis varem RDS Ehitus Grupp OÜ juhatuse liiget S. Šeršnjovi ja teostas RDS Ehitus Grupp OÜ hüvanguks ehitustöid. Kui kaebajal olnuks 18.12.2018 kindel teadmine, et töölepingu sõlmib temaga RDS Ehitus Grupp OÜ, siis saanuks ta seda ka PPA-le kinnitada. Nii kaebaja kui vastustaja täiendavatest tõenditest ilmneb sama asjaolu, et 18.12.2018 seisuga ei olnud RDS Ehitus Grupp OÜ-l sõlmitud alltöövõtulepingut sisetööde tegemiseks. Ka isikute küsitluse protokollid ei kinnita, et kaebaja töötas Eestis. Teatavad vastuolud ja puudused alltöövõtulepingus ei ole etteheidetavad kaebajale ega saa kinnitada, et kaebaja töötas juba varem. Kaebaja ei ole alltöövõtulepingu pool ja ei saa eeldada, et lepingu pool selliseid dokumente kaebajale kui kolmandale isikule väljastab. RDS Ehitus Grupp OÜ 25.03.2019 kinnituse kohaselt ei olnud neil perioodil oktoober – detsember 2018 siseviimistlustööde objekti. Seega kaebaja ei saanud ega teinud ehitustöid RDS Ehitus Grupp OÜ hüvanguks. Kuna RDS Ehitus Grupp OÜ tegeleb ehitusega, siis kaebajal ei olnud mingit alust arvata, et äriühingu esindaja kinnitus selle kohta, et sõlmimisel on leping siseviimistlustööde tegemiseks kortermajade arendusel, ei pea paika. Vastustaja väide, et eluliselt ei ole usutav töö otsimine kaks kuud ja et töö mitteleidmisel isik lahkub, ei ole asjakohane. Ehituses, eriti suuremate kinnisvaraobjektidega arendustes, on tavapärane, et siseviimistlustöödega oodatakse, kui objektist on müüdud teatud arv kortereid, et tekiksid täiendavad rahavood. Mõnekuine viivitus ja tööde edasilükkumine ei ole ehituses eluliselt ebausutav.
4.2.4.Kaebaja ei nõustu, et ta rikkus tõendamiskohustust. PPA-l oli selgitamiskohustus ja välismaalaselt ei saa eeldada, et ta tunneb Eesti haldusmenetlust ja PPA menetluspädevust. Ei nähtu, et kaebajale oleks 18.12.2018 seletuste võtmisel tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, seletuskirjal puudub ühtlasi viide haldusorganile, menetlusele, õiguslikule alusele, menetleja andmetele. Seega ei ole alust isikule ette heita VMS § 19 nõuete rikkumist.
4.2.5.Kaebajal ostis Eestist lahkumiseks bussipileti 03.12.2018, s.o. enne PPA ettekirjutuse tegemist. Kaebajal oli plaanis jõulude ja aastavahetuse ajaks Eestist välja sõita. PPA ei ole selle asjaoluga arvestanud. Risk, et kaebaja pärast viisavaba perioodi lõppemist Eestist ei lahku, oli antud asjaolu arvestades minimaalne. Schengeni viisaruumi uuesti ilma viisata sisenemisel oleks Eestis viibimise eesmärki saanud täiendavalt kontrollida ja nõuda tõendeid. Kaebaja soov oli Eestisse 2019 jaanuaris naasta, eelnevalt taotleda viisa ja selleks ajaks oleks olnud võimalik ka registreerida töötamine.
4.2.6.Sissesõidukeelu kehtestamine ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. VSS § 74 lg 3 võimaldab sissesõidukeelu kohaldamata jätta. Kaebaja suhtes ei tuvastatud mistahes asjaolusid, mis annaksid alust kahtlustada teda Eestis ajutise viibimise tingimuste rikkumises. Töö saamise eesmärgil ja ootuses Eestis viibimine ei ole ebaseaduslik. Kaebaja ei saa tõendada negatiivse asjaolu (töö mittetegemist) esinemist. Kaebaja selgitas enda eesmärke ja plaane Eestis viibimisega, mis on eluliselt usutavad ja mis ei riku õigusaktides sätestatud tingimusi. Kaebaja soovib lähitulevikus Eestisse naasta siin töötamise eesmärgil. Sissesõidukeeld on täielikult motiveerimata. Põhjenduste puudumisel ei ole kohtul võimalik neid sisuliselt kontrollida. Arvestamata on jäetud ka bussipileti olemasolu.
3(11)
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Ettekirjutus ja teatis on õiguspärased. Määruse nr 562 art 5 lg 1 punkti c kohaselt kuni kolmekuuliseks riigis viibimiseks kuue kuu jooksul kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused, et nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kus nende vastuvõtmine on tagatud, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel. Kaebaja ei tõendanud kavatsetava Eestis viibimise eesmärki ja tingimusi, selgitades vaid tööleidmise eesmärki ja tööandja lubadust teha dokumendid, kuid kes oli tööandjaks ja milliseid dokumente lubati teha, kaebaja ei selgitanud. Ükski äriühing ei ole kaebaja suhtes Eestis töötamise registreerimise taotlust esitanud. Kaebaja tuli Eestisse 16.10.2018 ning lahkumisettekirjutuse tegi PPA talle kaks kuud hiljem. Kaebaja elas aadressil Vinkli 13, Tallinn, mis on mõeldud ainult tööliste majutamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oli majutatud tööliste majutusasutusse, otsis kaks kuud tööd ning selle mitteleidmisel ja viisavaba perioodi lõppemisel lahkub Eestist.
5.2.Kohtumenetluses esitatud tõendid (09.01.2019 Sergei Šeršnjovi poolt allkirjastatud kinnitus ning 03.01.2019 Newbrand OÜ ja RDS Ehitus Grupp OÜ vahel sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr Tab030119) on puudulikud ning vastuolus kaebuses toodud väidetega. Kaebaja tõendid just kinnitavad seisukohta, et kaebaja töötas Eestis seadusliku aluseta.
5.2.1.Ehituse alltöövõtulepingus on märgitud ehitusobjekti aadressiks Vihu 24, Tallinn. RDS Ehitus Grupp OÜ juhatuse liikme S. Šeršnjovi 09.01.2019 kinnituse kohaselt on ehitusobjekti aadressiks Vihuri 24, Tallinn. A. D., Aaka Ehitus OÜ juhataja, kinnitas 24.01.2019 PPA ametnikele, et alltöövõtja Newbrand OÜ teostab objektil 11 eramu (aadressidega Vihu 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 21a) erinevaid siseviimistlustöid (lisa 1). Vihu 24 maja valmimise eest vastutas Pintsel Ehitus OÜ. Seega on lepingus märgitud ehitusobjekti aadress vale ning selle objekti valmimise eest vastutas kolmas äriühing. Lepingus puudub tööde maksumus ja kaebaja pole esitanud lepingus nimetatud lisasid 1 ja 2. Esitatud pole ka lepingu sõlmimisele eelnenud eellepingut, hinnapakkumist jne. Puudused ja vastuolud lepingus kinnitavad seisukohta, et kaebaja juba töötas Eestis, mitte ei otsinud töökohta. Leping on sõlmitud kiirustades.
5.2.2.RDS Ehitus Grupp OÜ juhatuse liige S. Šeršnjov kinnitas, et alustas oktoobris 2018 läbirääkimisi Newbrand OÜ-ga alltöövõtu lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine viibis, kuid mitte RDS Ehitus Grupp OÜ-st tingitud põhjustel. Kinnituse kohaselt olid RDS Ehitus Grupp OÜ-l läbirääkimised ehitustöödele Ukraina isikutega I.N., O.N., V. K. ja V. H. Isikute tausta ja kogemust kontrolliti RDS Ehitus Grupp OÜ poolt. Newbrand OÜ töödejuht D. S. kinnitas aga 24.01.2019 PPA ametnikele, et tema sai umbes 12.12.2018 objektil kokku RDS Ehitus Grupp OÜ esindaja R. Š.ga, kellele näitas tööd, objekti ning arutati selle objekti töövõtulepingut. Pärast D. S. puhkust sõlmisid nad RDS Ehitus Grupp OÜ esindaja R. Š.ga lepingu nr Tab030119. R. Š. lubas 10.01.2019 anda tööjõu ning alustada töödega aadressil Vihu 21a. Seega RDS Ehitus Grupp OÜ juhatuse liikme S. Šeršnjovi väide, et alustas oktoobris 2018 läbirääkimisi Newbrand OÜ-ga alltöövõtu lepingu sõlmimiseks, ei leidnud kinnitust. Samuti ei saanud S. Šeršnjov pidada läbirääkimisi ehitustöödele aadressil Vihu 24 Ukraina kodanikega I.N., O. N., V. K. ja V. H. Tööde tellijaga Newbrand OÜ-ga polnud 2018 oktoober läbirääkimisi peetud. S. Šeršnjov tundis nelja Ukraina kodanikku, sh kaebajat, alates oktoober 2018, mil isik Eestisse saabus. PPA on seisukohal, et kaebaja teostas ehitustöid RDS Ehitus Grupp OÜ hüvanguks. Ehitusobjekti, kus ehitustöid teostati, ei ole PPA käesolevaks ajaks tuvastanud. Tõendatud ei ole väidet, et RDS Ehitus Grupp OÜ kontrollis Ukraina töötajate tausta (nt kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, proovitööd).
4(11)
5.3.PPA ei nõustu, et sissesõidukeelu kehtestamine ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. Lahkumisettekirjutuses ei tooda välja sissesõidukeelu faktilisi põhjendusi, sh kaalutlusi. Põhjendused on kajastatud PPA kasutuses olevas programmis UUSIS ning põhjendusi selgitati isikule suuliselt. Kaebaja tuli Eestisse 2018. aasta oktoobris ning töötas siin ilma, et oleks lühiajalise töötamise PPA-s registreerinud. Kaebajal oli võimalus 18.12.2018 PPA ametnikele tegelikku olukorda selgitada, mitte väita, et otsib tööd. Isegi, kui isik ei soovinud töötamise fakti tunnistada, olnuks tal võimalik anda selgitusi, et tema töökogemust ja tausta on kontrollitud RDS Ehitus Grupp OÜ poolt ning toimuvad läbirääkimised jne. Isik seda ei teinud ehk esitas teadlikult PPA ametnikule valeandmeid. Seetõttu on kuueks kuuks kehtestatud sissesõidukeeld põhjendatud ja proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlus on lahkumisettekirjutusega (kaebuse lisa 1) kaebajale pandud lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu õiguspärasuse üle.
7.Vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse põhjuseks on VSS § 2 lg 1 rikkumine ehk Eestis ilma seadusliku aluseta viibimine. Ettekirjutuse kohaselt sisenes kaebaja Schengeni viisaruumi 16.10.2018 ning kui PPA ametnikud 17.12.2018 kontrollisid hostelit aadressil Vinkli 13, Tallinn, viibis kaebaja nimetatud hostelis ja väitis ametnikele, et tema viibimise eesmärk oli leida tööd. PPA ametnik lõpetas 18.12.2018 teatisega 1754/2018 (kaebaja 25.03.2019 seisukoha lisa 4) ennetähtaegselt kaebaja Schengeni viisaruumis lubatud viibimisaja, kuna oli alust arvata, et isiku väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Esines põhjendatud kahtlus, et isik teostas Eestis töid ilma vastava loata.
8.Ehkki käesolevas asjas ei ole vaidlustatud 18.12.2018 teatist, vaid see on vaidlustatud PPA-s ja Siseministeeriumis (viimasele esitati vaidlustus 22.03.2019, vt kaebaja 25.03.2019 lisasid 3 ja 4), siis tugineb lahkumisettekirjutus teatisele. Nimelt Eestisse saabumisel oli kaebajal siin viisavabaks viibimiseks seaduslik alus VMS § 43 lg 1 punkti 3 ja § 44 lg 2 alusel kuni 90 päevaks 180-päevase ajavahemiku jooksul. Teatisega lõpetas PPA nimetatud viisavaba viibimisaja ennetähtaegselt, mis tekitas olukorra, et kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ta pidi viivitamata Eestist lahkuma (vt ka VMS § 54 lg 2). Sel põhjusel tehti kaebajale lahkumisettekirjutus. Kuigi teatis oli lahkumisettekirjutuse tegemisel kehtiv ning sellele võis tugineda alates selle teatavakstegemisest kaebajale (HMS § 61 lg 1), siis arvestades, et kaebaja vaidlustas teatise VMS-is ettenähtud korras (§ 1001 jj) ning teadmata vaidlustamise lõpptulemust (on vaid teada, et 22.03.2019 esitati vaidlustus Siseministeeriumile), on praeguses asjas kohtu hinnangul vajalik hinnata ka lahkumisettekirjutusele eelnenud teatise õiguspärasust (HKMS § 4 lg 4).
9.Teatises tuginetakse VMS § 52 lg 1 punktile 3 ja § 52 lg 2 punktile 2. Esimene näeb ette, et viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. VMS § 52 lg 2 punkt 2 sätestab, et alus arvata, et välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 mõistes, on eelkõige, kui on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusi.
5(11)
10.PPA seisukohaks, mis nähtub ka vaidlustatavast lahkumisettekirjutusest, on et kaebaja võis rikkuda Eestis ajutise viibimise tingimusi siin ebaseaduslikult töötades. Nimelt VMS § 104 lg 1 järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Välismaalase lühiajaline Eestis töötamine tuleb registreerida PPA-s ning PPA võib sellest ka keelduda (VMS § 106 lg 1, § 108). Kaebaja puhul ei olnud teatise ja lahkumisettekirjutuse tegemise ajal ega ka enne seda täidetud nõuded Eestis töötamiseks, sh puudub vaidlus, et ükski tööandja (nt äriühing) pole kaebaja suhtes töötamise registreerimise taotlust esitanud. Samas andsid menetluses selgunud asjaolud alust arvata, et kaebaja juba töötas Eestis. Kohus nõustub vastustajaga, et teatise ja lahkumisettekirjutuse tegemise ajal teada olnud asjaolud kogumis tekitasid põhjendatud kahtluse, et isik juba töötas Eestis, tehes seda ebaseaduslikult. Kaebaja elas hostelis aadressil Vinkli 13, Tallinn, kus PPA-le teadaolevalt majutatakse just töölisi. Kaebaja selgitas 18.12.2018 seletuskirjas, et saabus Eestisse 16.10.2018, Eestis lubas tööandja teha dokumendid, kuid samas 18.12.2018 seisuga ei olnud kaebaja väidetavalt Eestis töötanud, vaid elas isiklikest vahenditest (vt kaebuse lisa 2 koos tõlkega, vastused nr 1, 3 ja 4). Ei ole eluliselt usutav, et Ukrainast töölesaamise eesmärgil Eestisse tulnud isik elaks siin kaks kuud midagi teenimata, kulutades elamiseks enda sääste ja oodates, et tööandja, kes lubas talle dokumendid vormistada ja tööd võimaldada, seda paari kuu jooksul teeb. Viivitus lubatud ehitustööde algusajas ei ole küll erakordne nähtus, kuid pole usutav, et Ukrainast Eestisse tööle tulnud isik siin n-ö igaks juhuks paar kuud tööd ootama jääks, seda eriti juhul, kus viisavaba viibimisaeg on piiratud. Olukorras, kus kaebajale tehti teatis viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta (milles sisaldus ka põhjenduste tõlge vene keelde) ning samuti uuriti temalt Eestis ebaseadusliku viibimise põhjuseid, siis pidanuks kaebaja mõistlikult võttes aru saama, et kui tõesti oli olemas konkreetne tööandja, kes lubas talle tööd ning vormistada ka dokumendid, kuid kes oma lubadust ei täitnud, siis tulnuks PPA-le selle tööandja nimi ka avaldada. Selle asemel väitis kaebaja ebamääraselt, et keegi tööandja lubas vormistada dokumendid.
11.Selleks, et tekiks põhjendatud kahtlus isiku ebaseaduslikus töötamises, ei pea isikut tingimata objektil töötamiselt tabama või konkreetset objekti, kus isik töötas, tuvastama. VMS § 52 lg 1 punkti 3 ning § 52 lg 2 punkti 2 sõnastus „on alust arvata“ ja „on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda“ viitavad sellele, et välismaalase saabumise väidetava eesmärgi mittevastavus tegelikule eesmärgile riigis ajutise viibimise tingimuste rikkumise kaudu ei pea olema tõsikindlalt tõendatud, vaid peab esinema piisavalt asjaolusid, mis annavad alust selliseks kahtluseks. Praegusel juhul on PPA piisavalt ära näidanud, millele nende kahtlus tugineb ning asjaolusid kogumis arvestades ei saa PPA kahtlusi pidada meelevaldseks.
12.Kohus ei nõustu, et PPA põhjendustes esineb vastuolu (kuigi kaebaja tõi selle esile lahkumisettekirjutuse õigusvastasust põhjendades, siis sisuliselt puudutab see põhjendus nii teatist kui lahkumisettekirjutust). Töötamise puhul saab isiku reisieesmärk olla ainult seaduslik töötamine, kuid kaebaja puhul on põhjendatud kahtlus, et ta töötas Eestis ebaseaduslikult. Kui isik ühest küljest väidab, et soovis Eestis tööd saada, kuid eesmärk ei realiseerunud, kuid teisest küljest viitavad asjaolud, et isik töötas Eestis ebaseaduslikult, siis ei langegi väidetav ja tegelik eesmärk kokku. Kuigi kaebaja väidab, et kuskilt ei tulene, et Eestisse sisenemisel ja siin viibimisel peaks isik olema töösuhtes, siis nagu eespool selgitatud, ei ole praegustel asjaoludel usutav, et kaebaja Eestis juba ei töötanud. Ehk küsimus ei ole selles, kas ja kui kaua võib töö leidmise eesmärgiga viisavabalt Eestis viibida ilma töösuhte olemasoluta, vaid selles, et kaebaja tõenäoliselt tegelikkuses ei oodanud Eestis töö saamist, vaid töötas ebaseaduslikult ja varjas seda. Lisaks märgib kohus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.03.2016 määruse (EL) 2016/399,
6(11)
mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (kodifitseeritud tekst)1 (edaspidi määrus nr 2016/399) art 6 lg 1 punktist c, lg-st 3 ja lisast I tuleneb, et piirivalveametnik võib kolmandate riikide kodanikelt Schengeni liikmesriikides viibimise kavatsetava eesmärgi ja tingimuste täidetuse tõendamiseks nõuda mh dokumente, mis tõendavad äri- või tööalaste suhete olemasolu. Seega juba Schengeni riikidesse sisenemisel peab kolmanda riigi kodanik olema valmis enda reisi eesmärgi tõendamiseks (võimalikku) töösuhet kinnitavate dokumentidega.
13.Puutuvalt Vinkli 13 hostelisse märgib kohus, et ei leidnud internetist andmeid Vinkli 13 hosteli ja seal toa/voodikoha üürimise võimaluste kohta. Kaebaja ei väida aga, et nimetatud aadressil pole hostelit ning et tema seal ei elanud. Kaebaja tugineb sellele, et PPA pole tõendanud, et hostelis saaksid majutust vaid töölised ning mitte (tavalised) eraisikud. Asjaolu, et internetis puuduvad hosteli olemasolu ja seal toa üürimise kohta andmed, sh koduleht, kinnitab pigem seda, et n-ö tavalisel eraisikul on vähemalt ilma tutvusteta keeruline hostelis ööbimiskohta saada. Kui aga sisestada Google ́i otsingumootorisse sõnad „töömeeste majutamine Vinkli 13“, siis ilmnevad kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.kinnisvara24.delfi.ee aegunud kuulutused töömeestele majutuse pakkumise kohta Vinkli 13 aadressil.2 Üldisemalt Google ́i otsingumootorist „Vinkli 13“ aadressi otsides tulevad suuremas osas vastuseks äripindade üürileandmise kuulutused. Kokkuvõtvalt on internetist leitavate andmete pinnalt usutav, et selles osas, milles Vinkli 13 on majutusasutus, pakutakse seal majutusteenust töölistele. Seega ei ole PPA vastav väide alusetu, ehkki kohus möönab, et vastustaja võinuks enda väidet täpsemalt selgitada ja tõendada.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et Eestis viibimise eesmärgi tõendamise kohustus lasus kaebajal. Poolte poolt määruse nr 562/2006 käsitlemine on küll asjakohatu, kuna see on kehtetuks tunnistatud ning selle asemel kehtib eespool viidatud Schengeni piirieeskirjade määrus nr 2016/399, kuid viimati nimetatud määruse art 6 lg 1 punkt c kinnitab sarnaselt määruse nr 562/2006 art 5 lg 1 punktiga c kaebaja tõendamiskohustust. Samuti tuleneb VMS §-dest 18 ja 19 välismaalase kaasaaitamis- ja tõendamiskohustus. Kohus on seisukohal, et kolmanda riigi kodanikuna Schengeni liikmesriikidesse sisenemisel peab isik ise olema teadlik ja arvestama sellega, et tal võib olla vajadus tõendada liikmesriigis viibimise eesmärki ja tingimuste täidetust ning seda olenemata sellest, kas ta tunneb konkreetse riigi haldusmenetlust. Viited sellele, et 18.12.2018 seletuskirjal puudub viide haldusorganile, menetlusele, õiguslikule alusele ja menetleja andmetele ning seetõttu ei saa kaebajale ette heita tõendamiskohustuse rikkumist, on alusetu. Jääb arusaamatuks, kuidas peaksid eelnevad asjaolud vabastama tõendamiskohustusest. Pealegi on arusaadav, et seletuskiri Eestis ebaseadusliku viibimise kohta on antud lahkumisettekirjutuse tegemise menetluses, arvestades seletuskirja pealkirja ja kuupäeva.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kohtu hinnangul olid PPA-le teatise tegemise ajal teada olnud asjaolud piisavad selleks, et VMS § 152 lg 1 punkti 3 ja § 152 lg 2 punkti 2 alusel kaebaja viisavaba viibimisaeg lõpetada. Ehkki teatises puuduvad kooskõlas VMS §-ga 53 faktilised põhjendused, siis avab ka lahkumisettekirjutus mõnevõrra teatise tegemise põhjuseid ning nagu eespool põhjendatud, on teatis kohtu hinnangul õiguspärane, st selles viidatud VMS sätete eeldused on täidetud. Kui teatis on õiguspärane, siis on õiguspärane ka ettekirjutusega pandud lahkumiskohustus, sest pärast teatise andmist viibis kaebaja Eestis ebaseaduslikult (VSS § 2 lg 1, § 7 lg 1). Väited lahkumisettekirjutuse motiveerimatusest on
alusetud, kuna ettekirjutuses on esitatud lahkumiskohustuse panemise põhimotiivid ja viited asjakohastele õigusnormidele. Isikule lahkumiskohustuse panemine ei ole kaalutlusotsus.
16.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mida teatise ja lahkumisettekirjutuse tegemise ajal olemas ei olnud ning millega PPA arvestada ei saanud. Sellegipoolest märgib kohus, et hiljem tekkinud tõendid ei pane kohut kahtlema teatise ja lahkumisettekirjutuse sisulises õiguspärasuses, arvestades ka vastustaja kogutud täiendavaid tõendeid.
16.1.Kaebaja esitas 10.01.2019 lisana 1 RDS Ehitus Grupp OÜ 09.01.2019 kinnituse, et alustas 2018. aasta oktoobris läbirääkimisi Newbrand OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimiseks Vihuri 24, Tallinn, aadressil siseviimistlustööde tegemiseks. Lepingu sõlmimine viibis kuni 03.01.2019, mil sõlmiti alltöövõtuleping Tab030119. RDS Ehitus Grupp OÜ-l olid läbirääkimised Ukraina isikutega, sh kaebajaga, ning äriühing kinnitas, et oli 09.01.2019 seisuga jätkuvalt huvitatud kaebajale töölepingu alusel töö pakkumisest. Kinnituse oli allkirjastanud juhatuse liige Sergei Šeršnjov. Lisana 2 esitas kaebaja ka alltöövõtulepingu Tab030119.
16.2.Vastustaja esitas 07.02.2019 samuti täiendavad tõendid. Kaebuse vastuse lisaks 1 oli AAKA Ehitus OÜ juhataja A. D. 24.01.2019 küsitluse protokoll, mille kohaselt alltöövõtja Newbrand OÜ teostab objektil 11 eramu (aadressidega Vihu 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 21a) erinevaid siseviimistlustöid. Vihu 24 maja ei kuulunud Newbrand OÜ töövõttu ning selle eest vastutas Pintsel Ehitus OÜ, mida kinnitab veel vastustaja lisa 2 (kaart). Lisana 3 on esitatud Newbrand OÜ töödejuhi D. S. 24.01.2019 küsitluse protokoll, mille kohaselt sai ta 12.12.2018 kokku RDS Ehitus Grupp OÜ esindaja R. Š.ga, kellega arutati alltöövõtu-lepingut. Leping Tab030119 sõlmiti 03.01.2019 ning RDS Ehitus Grupp OÜ esindaja lubas töid alustada 10.01.2019 aadressil Vihu 21a. Lepingus oli märgitud valesti aadressiks Vihu 24.
16.3.Kohus nõustub eelneva põhjal, et kaebaja tõendid on vastuolulised ja puudulikud ning samuti on need vastuolus vastustaja kogutud täiendavate tõenditega. Kaebaja esitatud tõendites on RDS Ehitus Grupp OÜ kui Newbrand OÜ alltöövõtja tööobjektina märgitud ühes kohas Vihuri 24 ja teises Vihu 24, kuid vastustaja tõendite kohaselt polnud Vihu 24 üldse Newbrand OÜ, vaid Pintsel Ehitus OÜ vastutusel. Newbrand OÜ jaoks pidi RDS Ehitus Grupp OÜ tegema töid hoopis Vihu 21a objektil. Samuti puudub kaebaja esitatud alltöövõtulepingus tööde maksumus, mis peaks olema lepingu olulisim tingimus. Seega kaebaja esitatud RDS Ehitus Grupp OÜ kinnitus ja leping pole usaldusväärsed. Samuti ei kinnita D. S. selgitused, et Vihu 21a objektil tööde teostamiseks oleks läbirääkimisi peetud juba 2018. aasta oktoobris, vaid alles 12.12.2018, ehk kaebajal ei olnud põhjust juba 2018. aasta oktoobris Vihu 21a objekti pärast Eestisse tulla. Kokkuvõtvalt kaebaja hilisemad vastuolulised tõendid ei lükka ümber järeldust, et teatis ja lahkumisettekirjutus olid selle andmise ajal õiguspärased. Kaebaja ei vastuta küll RDS Ehitus Grupp OÜ lepingu ja kinnituse puuduste eest, kuid puudused toovad kaasa selle, et tõendid pole usaldusväärsed.
16.4.Eelviidatud tõenditesse puutuvalt ei nõustu kaebaja PPA oletusega, et S. Šeršnjov tundis kaebajat juba 2018. aasta oktoobris ning et järelikult teostas isik ehitustöid RDS Ehitus Grupp OÜ hüvanguks. Kaebaja põhjendas oma vastuväidet sellega, et kui kaebajal olnuks 18.12.2018 kindel teadmine, et töölepingu sõlmib temaga RDS Ehitus Grupp OÜ, siis saanuks ta seda ka PPA-le kinnitada. Kaebaja ja vastustaja tõendid aga kinnitavad, et 18.12.2018 seisuga alltöövõtuleping sisetööde tegemiseks puudus. Kohus märgib, et vastustaja polegi väitnud, et kaebaja võis teha töid just sellel objektil, mille suhtes sõlmiti alltöövõtuleping alles 03.01.2019. Kaebajal ei pidanud RDS Ehitus Grupp OÜ nime PPA-le mainimiseks olema kindlat teadmist
8(11)
temaga töölepingu sõlmimisest, vaid ta saanuks öelda, et tegemist on äriühinguga, kes talle tööd lubas.
17.Kaebaja esitas 25.03.2019 veel RDS Ehitus Grupp OÜ 22.03.2019 kinnituse (lisa 1) selle kohta, et nimetatud äriühing tegi perioodil oktoober kuni detsember 2018 ainult lepingulisi fassaaditöid Paide ujulas ning kaebaja sel perioodil RDS Ehitus Grupp OÜ-le töid ei teinud, kuna puudus objekt siseviimistlustöödeks. Ehkki tegemist on jällegi tõendiga, millega PPA teatise ja lahkumisettekirjutuse andmise ajal arvestada ei saanud ning sellest ei saa oleneda ka nende õiguspärasus, siis ka tagantjärele esitatuna ei anna see alust teatise ja lahkumisettekirjutuse õiguspärasuses kahelda. Ebaseadusliku töötamise kahtluse puhul on usutav ka see, et kaebaja võis RDS Ehitus Grupp OÜ hüvanguks või temalt saadud kontaktide või muudelt isikutelt saadud kontaktide alusel töötada ka kellegi teise vastutusalas oleval objektil, kuid selle kohta jäeti dokumendid ametlikult vormistamata vms.
18.Kaebaja poolt 22.03.2019 Siseministeeriumile esitatud bussipilet marsruudil Tallinn-Riia, Riia-Minsk, mis oli ostetud 03.12.2018 selleks, et Eestist 23.12.2018 lahkuda (sisaldub kaebaja 25.03.2019 lisas 4) ei kinnita teatise tegemise ega lahkumiskohustuse panemise õigusvastasust, sh ebaproportsionaalsust. Lahkumisettekirjutuse tegemine ei takistanud isikul bussipileti realiseerimist, sest isik pidi Eestist lahkuma hiljemalt 25.12.2018, mis tähendas, et ta sai Eestist lahkumiseks kasutada 23.12.2018 bussipiletit. Kaebajale ei tehtud teatist ega kohustatud teda Eestist lahkuma esmajoones mitte sellepärast, et esineks risk, et ta viisavaba perioodi (90 päeva) lõppemisel Eestist ei lahku, vaid sellepärast, et oli põhjendatud kahtlus tema ebaseaduslikus töötamises. Olemasolev bussipilet ei saanud seda kahtlust mõjutada. Kaebajal on õigus, et uuesti Schengeni liikmesriikidesse sisenemisel saab kaebaja reisieesmärki täiendavalt kontrollida ja tõendeid nõuda, kuid see ei välista, et 18.12.2018 ebaseadusliku töötamise kahtluse olemasolu korral võis kaebaja viisavaba viibimisaja lõpetada ning kohustada teda Eestist lahkuma.
19.Eelnevat kokku võttes on lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustus ja sellele eelnev teatis õiguspärased ja kaebaja väited ei anna alust selles kahelda. Seega puudub põhjus lahkumisettekirjutust lahkumiskohustust puudutavas osas tühistada. Sissesõidukeelu kohaldamine
20.Kohus tühistab lahkumisettekirjutuse aga osas, milles sellega on kaebajale seatud 6-kuune sissesõidukeeld.
21.Lahkumisettekirjutuse andmise ajal kehtis VSS § 71 lg 1 sõnastuses, et lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Ukraina kodanike ebaseaduslik viibimine Schengeni alal ei ole avalikku huvi ohustav probleem, mistõttu ei saa põhjendamiskohustuse rikkumist põhjendada julgeolekuhuvide või muu sarnasega. Ehkki välismaalaste ebaseaduslikku töötamist tuleb pidada probleemiks, kuna see aitab kaasa majandus- ja maksurikkumiste toimepanemisele ning halvemal juhul võib viia ka välismaalastest töötajate isikuõiguste olulise rikkumiseni (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019 jõustumata otsus nr 3-17-1925, punkt 20), siis ei saa sellest järeldada, et kaebaja suhtes kohaldatud 6 kuuline sissesõidukeeld oleks ilma täiendavate põhjendusteta õiguspärane.
22.Kohus jääb 25.02.2019 määruses esitatu juurde, et PPA-le on kohtupraktikas ette heidetud sissesõidukeelu põhjendamiskohustuse järgimata jätmist ning selgitatud, et sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle pikkuse üle otsustamisel on PPA-l kaalumiskohustus. VSS § 74 lg-s 3 ei ole
9(11)
ette nähtud piiri, milleni võib sissesõidukeelu pikkust lühendada ning samuti võimaldab sama paragrahvi lõige 4 sissesõidukeelu üldse kohaldamata jätta.
23.Lahkumisettekirjutusest ei nähtu põhjendusi, miks kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kohaldati ning miks just kuueks kuuks ja mitte näiteks kolmeks või üheks või üldse 3 aastaks, mida VSS võimaldab. Ehkki eeldada võib, et PPA sissesõidukeeldu kohaldades kaalutlusõigust teostas, kuna seadusest tuleneva 3 aasta (VSS § 74 lg 1) asemel kohaldati 6 kuulist sissesõidukeeldu, siis ei nähtu kaalutlusi vaidlusalusest haldusaktist. Sel põhjusel on kohtu hinnangul raskendatud ka kaebajal välja tuua, kas sissesõidukeelu kohaldamisel võis olla kaalutlusvigu, millised kaalutlused võisid olla lubamatud või millistega jäeti põhjendamatult arvestamata. Ka kohtul ei ole võimalik nimetatud asjaolusid hinnata. Haldusakti põhjendamiskohustuse eesmärgiks on tagada kaebeõiguse reaalse teostamise võimalus ning otsuste kohtulik kontrollitavus. Seega esineb kaalutluste puudumise tõttu lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu osas selline põhjendamispuudus, mis ei võimalda sissesõidukeelu sisulist õiguspärasust hinnata.
24.PPA väitis küll 26.03.2019 menetlusdokumendis, et kaalutlused on kajastatud PPA kasutuses olevas programmis UUSIS ning nimetatud põhjendusi selgitati isikule suuliselt, kuid samas ei ole kohtule seda väidet tõendatud, nt esitatud kuvatõmmist programmist vms. Seetõttu ei saa kohus ka veenduda, et kohtumenetluses esitatud kaalutlused on samad, millest sissesõidukeelu kohaldamisel tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsuse nr 3-3-1-29-12 punkt 19). Aluse kahelda PPA poolt kohtumenetluses esitatud kaalutluste kokkulangevuses väidetavalt UUSIS programmis esitatutega annab ka asjaolu, et 26.03.2019 põhjendustes on mainitud RDS Ehitus Grupp OÜ-d, kelle nimi ei saanud PPA-le 18.12.2018 ettekirjutuse tegemisel teada olla ega kajastuda ka UUSIS-es.
25.Kohus ei ole ka PPA poolt esitatud põhjenduste pinnalt veendunud sissesõidukeelu proportsionaalsuses. PPA tugines sellele, et isik tuli Eestisse 2018. aasta oktoobris, töötas siin lühiajalist töötamist registreerimata ega selgitanud PPA ametnikele tegelikku olukorda ehk esitas valeandmeid. Sisuliselt on tegemist samade põhjendustega, miks kaebajale teatis tehti ning lahkumiskohustus pandi, kuid nendest ei nähtu asjaolusid, mis õigustaks just 6-kuust sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kohaldamisel oleks PPA pidanud mh arvestama ja kaaluma ka seda, et kaebaja oli Eestist lahkumas, PPA väited kaebaja ebaseaduslikust töötamisest põhinevad n-ö elulisel usutavusel ning et sissesõidukeelu kohaldamisel pole kaebajal võimalust kuue kuu jooksul Eestisse töö tegemiseks naasta.
26.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab lahkumisettekirjutuse sissesõidukeeldu puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista menetluskulud 733,38 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 718,38 eurot). Kohtu hinnangul on õigusabile kulunud aeg 4,6 tundi ning ka advokaadi tunnihind 130 eurot (lisaks käibemaks) mõistlikud. Kuigi kohtu hinnangul oli vaidlus enamas osas suunatud teatise ja lahkumiskohustuse hindamisele ning sissesõidukeeld moodustas vaidlusest väikese osa, siis ei peab kohus põhjendatuks hinnata kaebuse proportsioone selliselt, et 2/3 sellest moodustavad väited, mis on suunatud teatisele ja lahkumiskohustusele. Seega on
10(11)
vastustajalt põhjendatud välja mõista 1/3 taotletud menetluskuludest ehk 244,46 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Prigoda
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.