Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-565
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustamiseks vahetama relvaload
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Kaimo Räppo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-565 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 28.10.2013 XX-le relvaloa nr RL757884 kehtivusega kuni 19.11.2018, mille alusel on XX-l õigus enese ja vara kaitse otstarbel omada ja kanda vintraudset püstolit Astra-A-60 nr U-0835. Samuti on XX-le väljastatud 28.10.2013 relvaluba nr RL757885 kehtivusega kuni 19.11.2018, mille alusel on XX-l õigus jahipidamise otstarbel omada ja kanda vintraudset püssi Saiga nr 1019339.
2.PPA 21.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 23031800525 karistati XX meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 88 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest (veesõiduki juhtimine joobeseisundis).
3-19-565
3.PPA peatas 05.09.2018 otsusega nr 4.2-1/64517-2 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p-i 1, § 43 lg 11 ja § 44 lg 1 alusel XX-le väljastatud relvalubade nr RL757884 ja RL757885 kehtivuse kuueks kuuks kuni 04.03.2019 ning kohustas XX relvaload, relvad ja laskemoona hiljemalt otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile. XX andis 06.09.2018 temale kuuluvad relvad üle PPA-le.
4.PPA teavitas 15.02.2019 (täiendatud 18.02.2019) e-kirjaga XX, et vastavalt RelvS § 44 lg-le 6 on relvaloa kehtivuse lõppemise korral relva- ja laskemoonaomanikul või valdajal kohustus relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada RelvS § 63 lg 22 p-des 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist RelvS § 63 lg 2 p-i 2 alusel.
5.XX esitas 21.02.2019 PPA-le taotluse hoiustatud relva hoidmise pikendamiseks ja relvaloa kehtivuse tähtaja pikendamiseks. Samuti palus XX jätta tema suhtes kohaldamata RelvS § 44 lg-st 6 tulenev nõue relva võõrandamiseks ning otsuse tegemist, mille järgi lükkuks relvaloa kehtivuse peatamise tõttu edasi relvaloa kehtivuse lõpptähtaeg.
6.PPA vastas 27.02.2019 kirjaga nr 4.2-1/64517-4, et XX relvaload nr RL757884 ja nr RL757885 kaotasid kehtivuse 19.11.2018. Kuigi relvalubade kehtivus oli sel ajal peatatud RelvS § 43 lg 1 p-i 1 ja § 43 lg 11 alusel, ei saa eeldada, et antud olukorras oleks võinud peatuda relvaloa kehtivuse kulg ja relvaloa kehtivuse lõpptähtaeg lükkuks edasi peatatud aja võrra. RelvS sellist olukorda ette ei näe. RelvS § 34 lg 7 sätestab, et relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat ning relvaloa kehtivusaeg ei saa olla pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, millele ei kohaldu menetlusõigusliku tähtaja kohta käiv regulatsioon. Sellest tulenevalt ei ole kuidagi õigustatud väide, et relvaloa kehtivuse peatamise ajal võiks peatuda relvaloa kehtivuse kulg. RelvS § 41 lg 6 p-i 1 kohaselt peab relvaloa omaja relvaloa vahetamiseks (selle kehtivuse lõppemise korral) nõutavad dokumendid esitama vähemalt üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist. RelvS § 36 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta aga relvaluba isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud veesõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt on relva omanik ise ennast asetanud olukorda, kus PPA ei saa tema relvaluba vahetada ning tal on tekkinud kohustus relvad võõrandada. RelvS § 43 lg 5 kohaselt vormistatakse relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine PPA otsusega. RelvS ei näe ette relvaloa kehtivuse lõppemise korral otsuse tegemist. Seetõttu ei ole PPA otsust teinud ega käsita esitatud avaldust vaidena. XX-le saadetud teatis oli informatiivse sisuga ning selle eesmärk oli tuletada relvaomanikule meelde tema kohustused relvaloa kehtivuse lõppemisel.
7.XX esitas 27.02.2019 PPA-le avalduse relvalubade nr RL757884 ja RL757885 vahetamiseks seoses kehtivuse lõppemisega.
8.PPA jättis 06.03.2019 vastusega nr 4.2-1/3335-3 XX taotluse haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. XX-l tulnuks relvaloa vahetamise taotlus esitada hiljemalt 19.10.2018. Ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas esitada taotlus õigeaegselt, XX esitanud ei ole.
9.XX esitas 27.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada PPA toimingud kaebaja relvalubade pikendamise taotluste läbi vaatamata jätmisel õigusvastaseks, tuvastades, et olukorras, kus oli peatatud relvalubade nr RL757884 ja LR757885 kehtivuse kulg, lükkub edasi ka relvaloa kehtivuse lõpptähtaeg peatatud aja võrra; kohustada PPA-d kaebajale relvalubade nr RL757884 ja LR757885 väljaandmiseks; ning tunnistada õigusvastaseks PPA toimingud RelvS § 44 lg-st 6 tuleneva PPA relvaomanikult relva 2(5)
3-19-565 võõrandamise nõude kohaldamiseks. Koos kaebusega esitas XX esialgse õiguskaitse taotluse peatada PPA 06.03.2019 otsuse nr 4.2-1/3335-3 ning PPA 27.02.2019 otsuse nr 4.2-1/645174 täitmine, et kaebaja ei peaks enne praeguse vaidluse lõppemist võõrandama oma vara ega tasuma sunniraha.
10.PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. PPA 27.02.2019 kiri nr 4.2-1/64517-4 on vastus kaebaja avaldusele. Tegemist on informatiivse sisuga selgitusega. PPA 06.03.2019 kiri nr 4.2-1/3335-3 on teade kaebajale tema relvalubade vahetamise taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Kuna tegemist ei ole haldusakti, vaid informatiivse teatega, on taotlus teadete täitmise peatamiseks kohatu. RelvS § 6 lg 3 järgi otsustab relvade sundvõõrandamise PPA. Relvade sundvõõrandamise otsus on haldusakt, mille osas on võimalik esitada vaie haldusorganile või kaebus kohtule. Vastustaja ei tee praeguse kohtumenetluse lõpuni otsust kaebaja relvade sundvõõrandamise kohta.
11.Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2019 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja soovib sisuliselt seda, et PPA rahuldaks tema taotluse relvalubade nr RL757884 ja LR757885 vahetamiseks. PPA jättis 06.03.2019 otsusega nr 4.2-1/3335-3 kaebaja taotluse relvaloa vahetamiseks läbi vaatamata, kuivõrd taotlus oli esitatud RelvS § 41 lg 6 p-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ning puudus mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Seega saaks kaebaja antud juhul taotleda PPA kohustamist kaebaja relvaloa vahetamise taotlust läbi vaatama. Selline kaebus on aga perspektiivitu, sest isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, välistab antud juhul kaebaja relvalubade vahetamise RelvS § 36 lg 1 p 11, mis sätestab, et relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud veesõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kaebajal on kehtiv karistus MSOS § 88 järgi veesõiduki alkoholijoobes rikkumise eest. Kuivõrd sõltumata kaebuse rahuldamisest ei ole relvalubade nr RL757884 ja LR757885 vahetamine võimalik, tuleb kaebus osas, mis puudutab relvalubade nr RL757884 ja LR757885 vahetamist, HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel tagastada. Osas, mis puudutab nõuet tunnistada õigusvastaseks PPA toimingud RelvS § 44 lg-st 6 tuleneva relvaomanikult relva võõrandamise nõude kohaldamiseks, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. PPA on saatnud kaebajale 15.02.2019 teavituse, milles tuletatakse kaebajale meelde tema kui relvaomaniku kohustusi relvaloa kehtivuse lõppemisel ning pelgalt informatiivne on ka PPA 27.02.2019 vastus nr 4.2-1/64517-4 kaebaja avaldusele. Nimetatud kirjade õigusvastasuse tuvastamine ei too endaga kaasa mitte mingisugust õiguslikku tagajärge ega anna kaebajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Kuna relva omamise õigus on seotud relvaloa kehtivusega, vaidlusaluste relvalubade kehtivus lõppes 19.11.2018 ning nende vahetamine ei ole eelpoolkirjeldatud põhjustel võimalik, on kaebajal kui relvaomanikul RelvS § 44 lg-st 6 tulenevalt kohustust relvad võõrandada sõltumata PPA kirjade õigusvastasuse tuvastamisest. Seega puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebuse ilmselge perspektiivitus välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Antud juhul kuulub kaebus tagastamisele ja on seega perspektiivitu. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub 29.04.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus, võtta kaebus menetlusse ja kohaldada esialgset õiguskaitset. 3(5)
3-19-565 Kaebus ei ole perspektiivitu. Eksisteerib reaalne oht, et vastustaja tegevusega riivatakse ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust, kuna kohustatakse kaebaja omanduses olevaid tulirelvi võõrandama. Kohus ei ole analüüsinud võimalust anda relvaluba isikule edasilükkava tingimusega, näiteks mingi sündmuse või tähtpäevani. Sellise jõustumise edasilükkamise korral ei teki teatavakstegemise ja jõustumise vahelisel ajal ehk nn hõljumisajal veel õiguslikke tagajärgi: luba võimaldab hoiustatud relva hoida ning loa kehtivuse peatamisega pikeneb relvaluba või alternatiivselt, uus loa pikendus hakkab kehtima alates karistatuse lõppemisest, sinnamaani kehtib vana, peatatud luba. Juhul kui kohus tõlgendaks RelvS viisil, et kui isik annab relva hoiule ja sellega kaasneb relvaloa kehtivuse peatamine, siis samal ajal kui kehtivus on peatatud, peatub ka relvaloa kehtivuse kulg (ehk teisisõnu peatatud aja võrra lükkub relvaloa kehtivuse lõpptähtaeg edasi) ning tuvastada, et PPA poolne RelvS § 44 lg 6 tulenev nõue relvaomanikult relva võõrandamiseks on vastuolus isiku põhiõigustega ning õigustühine, siis on võimalik saavutada kaebaja põhiõiguste kaitse. Kohus jättis põhjendamatult analüüsimata olukorra, et kaebaja puhul, kelle relvaluba ei ole kehtetuks tunnistatud PPA poolt ning kes taotleb relvaloa vahetamist relvaloa tähtaja möödumise tõttu isegi kehtiva karistuse korral, ei esine automaatselt relva kuritarvitamise ohtu. Lisaks jättis kohus põhjendamatult arvestamata, et kaebajal on relvaload olnud üle kahekümne aasta ja selle raames ei ole tal mingeid probleeme olnud. Isikul puuduvad varasemad karistused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega. Kaebaja palub peatada PPA 06.03.2019 kirja nr 4.2-1/3335-3 ning 27.02.2019 kirja nr 4.21/64517-4 täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel säilib vastustajal kohustus relva ja laskemoona võõrandamiseks ning vastustajal jääb õigus määrata kaebajale sunniraha, ilma, et selleks oleks õiguslikku alust. Täitmise peatamine tagab, et kaebaja ei peaks enne, kui vaidlus on läbi, võõrandama oma vara ega tasuma sunniraha.
13.Politsei- ja Piirivalveamet palub 07.05.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebus on vaidlusaluste relvalubade vahetamist puudutavas osas perspektiivitu. Kaebaja relvalubade vahetamise välistab RelvS § 36 lg 1 p 11. Kuna kaebajal on kehtiv karistus veesõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, ei ole kohtulahendist sõltumata relvalubade vahetamine võimalik. Vastavalt RelvS § 41 lg 6 p-le 1 tuleb relvaloa vahetamiseks nõutavad dokumendid esitada vähemalt üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist. Kaebaja relvaload kaotasid kehtivuse 19.11.2018. Seega tuli taotlus esitada hiljemalt 19.10.2018. Kaebaja esitas relvaloa vahetamise taotluse ja muud nõutavad dokumendid alles 27.02.2019. Mõjuvat põhjust tähtaja ületamiseks kaebajal ei olnud, mistõttu ei ole relvaloa vahetamine võimalik. Kaebaja seisukoht, et relvaluba on võimalik väljastada ka edasilükkava tingimusega, on põhjendamata. Kaebaja ei ole viidanud, milliste õigusnormide alusel on see võimalik. RelvS ei toeta kaebaja seisukohta, mille kohaselt relva hoiule andmisel relvaloa kehtivuse peatamise korral peatub selleks ajaks ka relvaloa kehtivuse kulg.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(5)
3-19-565
14.Tallinna Halduskohtu 12.04.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata.
15.Asja materjalidest nähtuvalt jättis PPA 06.03.2019 otsusega nr 4.2-1/3335-3 kaebaja taotluse tema relvalubade vahetamiseks läbi vaatamata, kuna taotlus esitati RelvS § 41 lg 6 ps 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks (relvalubade vahetamise taotluste rahuldamiseks) oleks kohane nõuda PPA kohustamist kaebaja relvaloa vahetamise taotluse uueks läbi vaatamiseks. Selline kaebus on aga perspektiivitu, mistõttu on põhjendatud viidatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel, sest kaebusega taotletud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on relvaluba võimalik isikule anda ka edasilükkava tingimusega, ei tugine seadusel. Kaebaja ei ole ühelegi õigusnormile, mis sellise võimaluse vastustajale annaks, ka viidanud. Relvaloa andmine edasilükkava tingimusega ei oleks ka teoreetiliselt õiguslikult mõeldav, sest selle andmine või andmisest keeldumine tuleb PPA-l otsustada kõigile nõuetele vastava taotluse ja otsustamise ajaks PPA-le teada oleva informatsiooni alusel, mitte aga võimalikke tuleviku sündmusi ette prognoosides (st, kas relvaloa kehtima hakkamise ajaks vastaks taotleja endiselt relvaloa andmise kriteeriumidele). Relvalubade vahetamise välistab praegusel juhul (PPA-le diskretsiooni võimaldamata) RelvS § 36 lg 1 p 11, mille kohaselt ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud veesõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat on PPA 21.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 23031800525 karistatud MSOS § 88 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest (veesõiduki juhtimine joobeseisundis) ning karistus on kehtiv. Seega ei ole kaebaja relvalubade vahetamine võimalik ja kaebus on vastavas osas ilmselgelt perspektiivitu. Selles kontekstis ei pidanud PPA ka analüüsima kaebajapoolset ohtu relva kuritarvitamisele või teda iseloomustavaid andmeid (pikaajaline relvaomanik ja varasemate karistuste puudumine).
16.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõigus. PPA 15.02.2019 e-kiri, samuti 27.02.2019 vastus nr 4.2-1/64517-4 on informatiivse sisuga kirjad, mille õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna see ei aita kaebaja õigusliku positsiooni parandamisele kuidagi kaasa. Nendest kirjadest ei tulene kaebaja omandiõiguse riivet. Relvade sundvõõrandamise või kaebajale sunniraha määramise korral saab kaebaja oma õigusi kaitsta kaebuse esitamisega halduskohtule.
17.RelvS § 34 lg 7 sätestab relvaloa kehtivusajaks kuni viis aastat. Kaebaja relvalubade kehtivusaeg möödus ajal, mil relvalubade kehtivus oli peatatud ja relvad hoiule antud. Kaebaja on seisukohal, et RelvS-i tuleks tõlgendada viisil, mille kohaselt relvaloa kehtivuse peatamisest tulenevalt relva hoiule andmisel peatub selleks ajaks ka relvaloa kehtivuse kulg. Ringkonnakohus RelvS sellise tõlgendamise võimalust ei näe, sest seda ei toeta ükski RelvS ega ka muu seaduse säte.
18.Kuivõrd XX kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.