RECEST OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/042789-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – RECEST OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-Liis Reidi Kolmandad isikud – G.E. ja A.M.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta RECEST OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.01.2018 korraldusega nr 12.2-3/042789-1 RECEST OÜ (Recest OÜ) töötasudelt ja muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi detsember 2017 osas. Kontroll hõlmas ka Recest OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registris (TÖR) registreeritud andmete õigsuses.
2.Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 09.03.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/042789-3. Kontrollakt edastati 15.03.2018 kirjadega nr 12.2-3/042789-4 ja 12.2-3/042789-5 arvamuse avaldamiseks ka Recest OÜ töötajatele G.E.ile ja A.M.ile, kui kolmandatele isikutele, keda läbiviidav maksu- ja töötamise tuvastamise menetlus võis mõjutada. A.M. on ühtlasi Recest OÜ ainus juhatuse liige ning G.E. on Recest OÜ ainuosanik. A.M. on G.E.i ema. Recest OÜ, G.E. ja A.M. esitasid oma arvamuse, vastuväited ja lisadokumendid kontrollaktis kajastatud asjaoludele 09.04.2018 ja 10.04.2018.
3.MTA 22.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042789-7 (mille lahutamatuks osaks on MTA 09.03.2018 kontrollakt) vähendati Recest OÜ detsember 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) näidatud tööjõumaksude summat 12 756,08 euro võrra, tühistati 31.12.2017 seisuga 20.07.2017 TÖR-is vormistatud registrikanne nr 2055479 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s ning lõpetati 31.12.2017 seisuga 12.12.2014 ja 15.09.2014 TÖR-is vormistatud registrikanded nr 866528 ja 759770 G.E.i ja A.M.i töötamise kohta Recest OÜ-s. 1) Recest OÜ on 2017 detsembri TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustavat väljamakset G.E.ile summas 17 500 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: Recest OÜ juhatuse liikme seletused G.E.i töötamise kohta on ebausutavad ning ei ole dokumentidega kinnitatud; Recest OÜ juhatuse liikme A.M.i ja töötaja G.E.i seletused on omavahel vastuolus; G.E.ile deklareeritud töötasu suurus ei ole eluliselt usutav; G.E.iga sõlmitud töölepingu punkte ei ole järgitud; töötasu maksmine G.E.ile ei ole usutav ja Recest OÜ poolt tõendatud; rahaliste vahendite olemasolu G.E.ile perioodil detsember 2017 väljamakse tegemiseks on tõendamata; Recest OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus ning Recest OÜ juhatuse liikme seletused äriühingu väidetava tegevuse kohta 2017. a-l ei ole usutavad ega tõendatud; A.M. ja G.E. on perekondlikes sidemetes (ema ja tütar), mistõttu on neil põhjust tekitada G.E.ile seaduslik alus saada suuremat vanema- ja sünnitushüvitist; G.E.ile deklareeritud väljamakse tõstis G.E.i vanema- ja sünnitushüvitist; Recest OÜ ei ole tasunud tööjõumakse riigieelarvesse. 2) Recest OÜ on 2017 detsembri TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustavat väljamakset A.M.ile summas 5600 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: A.M.i seletused Recest OÜ poolt 2017. a-l ettevõtlusega tegelemise kohta, sh seletused seoses Šveitsis käimisega ei ole usutavad ega tõendatud; Recest OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus; A.M.i seletused on vastuolus Recest OÜ väidetava töötaja G.E.i seletustega; Recest OÜ ei ole TSD-l deklareerinud A.M.ile töötasu vastavalt väljamaksetele, mis olid fikseeritud töölepingus; A.M.i seletused lähevad vastuollu nii töölepinguga kui ka palgalehega; A.M.i seletused on ajas muutuvad; ainuüksi kassa väljaminekuorderi ja palgalehe allkirjastamine raha kättesaamise kohta ei tõenda, et A.M. on orderil kajastatud raha ka reaalselt kätte saanud; rahaliste vahendite olemasolu A.M.ile perioodil detsember 2017 väljamakse tegemiseks on tõendamata; alusetult deklareeritud väljamakse andsid/annavad aluse saada A.M.il sotsiaalseid hüvesid; Recest OÜ ei ole tasunud tööjõumakse riigieelarvesse.
2(10)
3-18-1240 3) Seega on Recest OÜ deklareerinud detsember 2017 TSD-l alusetult tööjõumakse. Õiguslikud alused: sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 1 ja p 4, tulumaksuseaduse § 4 lg 1, § 40 lg 2, lg 4 ja lg 5, § 41 p 1 ja p 3, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 1 ja p 4, maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4. 4) Kuna MTA tuvastas menetluse käigus, et Recest OÜ-l puudus tegelik töösuhe G.E.iga ja A.M.iga, siis ei ole õiged ka järgmised TÖR-i kanded: 20.07.2017 vormistatud registrikanne nr 2055479 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s; kontrollitaval perioodil kehtinud registrikanne nr 866528 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s; kontrollitaval perioodil kehtinud registrikanne nr 759770 A.M.i töötamise kohta Recest OÜ-s. G.E.i töötamise registrikande eesmärgiks oli üksnes võimaldada G.E.ile suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist ning A.M.i töötamise registrikande eesmärgiks oli tal võimaldada saada sotsiaalseid hüvesid. Õiguslikud alused: MKS § 251 lg 6, § 252 lg-d 1, 2 ja 4 ning § 253.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Recest OÜ esitas 22.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.07.2018) MTA 22.05.2018 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Kui A.M. ja G.E. oleksid leppinud kokku pettuse läbiviimises, siis teades, mille kohta MTA hakkab küsimusi esitama, oleksid nad omavahel kõik detailid kokku leppinud ja vastuolusid ei olekski saanud tekkida. Asjaolu, et isikud ei pidanud vajalikuks oma juttu eelnevalt kooskõlastada ning kõiki pool aastat varem sõlmitud töölepingu detaile meelde tuletada, viitabki sellele, et töösuhe oli reaalne. 2) MTA on ette heitnud seda, et G.E.il ei ole tõlkija kutsetunnistust või erialast haridust ning kaebaja ei ole selgitanud, mida tähendab piisav keeleoskus. Lisaks on MTA hinnangul võimalik G.E.ile ette nähtud ülesannetega edukalt hakkama saada ainult vastava hariduse või töökogemusega isikul. Kaebajale ei ole arusaadav, millel tugineb MTA hinnang. Dokumendid, mille alusel taotletakse erinevaid toetusi, ongi reeglina mõeldud täitmiseks tavalistele inimestele. Seetõttu ei ole midagi imelikku selles, kui inglise keelt hästi oskav isik saab hakkama ka ametlike dokumentide täitmise ja tõlkimisega. 3) Valdkonna keskmisest kõrgema palga maksmine ei ole iseenesest indikatsioon maksupettusele. Kaebaja selgitas maksumenetluses, miks pooled pidasid mõistlikuks G.E.i palga kujunemisel pigem kõrgema kui madalama palga valikut. G E. tasu oli suurem põhjusel, et kaebaja juhatuse liikmel oli eriline tänutunne oma töötaja vastu. Lapsepõlves on A.M. kogu G.E.i teenitud raha endale võtnud, seega oli see aus kokkulepe. Tegemist ei olnud otsese laenusuhtega, mille üheks osapooleks oleks Recest OÜ ja mille puhul oleks vaja tõendada summade olemasolu. 4) Maksuotsuses on leitud, et G.E. oli teadlik sellest, kas ja kuidas äriühingut reklaamiti. Recest OÜ hinnangul on see järeldus meelevaldne. G.E.il oli arvamus selle kohta, kas ja kuidas äriühingut reklaamiti, kuid seda ei saa võtta tõsikindla teadmisena. Veelgi enam, kui MTA on asunud seisukohale, et A.M.i ja G.E.i seletused on vastuolus, siis oleks pidanud otsustama, kumma isiku seletused on usaldusväärsemad. Kui oleks otsustatud, et G.E.i seletused on usaldusväärsed ja tal on konkreetne teadmine reklaami osas, siis langeks ära MTA teine etteheide, et tegutsev ettevõte peaks oma tegevust reklaamima. 5) Kaebaja on selgitanud, et vastuolud A.M.i ja G.E.i seletustes töökorralduse kohta on tingitud sellest, et üks isik rääkis esialgu kokkulepitud töökorraldusest ja teine sellest, kuidas reaalselt tegevus toimus. G.E.i 15.02.2018 seletuste protokolli küsimus nr 11 on „Milline oli töökorraldus Recest OÜ-s? Kirjeldage võimalikult täpselt oma tavalist tööpäeva Recest OÜ-s“. 3(10)
3-18-1240 Protokollist ei nähtu, et G.E.ile oleks selgitatud, et oodatakse seletusi ka kõrvalekallete kohta lepingust. Mõistlikule juriidilistest detailidest kaugele inimesele tähendab see küsimus eelkõige seda, et kirjeldatakse olukorda, mis lepingu järgi peaks aset leidma. 6) Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga, et töötasude hiline väljamaksmine viitab sellele, et töö tegemist ei ole toimunud ning kui tööandja oleks oma töötajale töötasu mingite kuude eest võlgu, siis nii töötaja kui ka tööandja teaksid sellega seotud asjaolusid. Kehvas majanduslikus olukorras tekib ettevõtetel olukordi, kus ei suudeta oma kohustusi täita, sest rahaliste kohustuste täitmine sõltub raha laekumisest. Kuna aga raha laekumist on raske planeerida, siis on põhjendamatu nõuda, et täpselt teataks, millal ja kuidas võlad likvideeritakse. Ettevõtted tegelevad oma võlgade likvideerimisega võimaluste piires ja vastavalt sellele, kuidas raamatupidamises asjad kajastatud on. Seoses palgalehtedega on nii G.E. kui A.M. selgitanud, et palgalehed kajastasid väljateenitud palka, mitte välja makstud palka. 7) Eestis ei ole seadust, mis kohustaks tööandjat eelistama töötajale palga väljamakse tegemisele tööjõumaksude tasumist riigile. Arvestades, et töötajatel oli raha vaja, oli ettevõtte seisukohalt täiesti mõistlik töötasu võlgnevuste likvideerimine. Asjaolu, et rahast ei jätkunud hiljem maksude ja maksete tasumiseks, võib olla nt aluseks kaaluda pankrotimenetluse algatamist või muid selliseid meetmeid, kuid see ei ole automaatselt põhjus eeldada, et varasematel perioodidel tehtud tööd pole olnud ja seda ei tule üldse tasustada. Ettevõtlus on juba oma loomult tsükliline ning MTA etteheide selle kohta, et ei ole tõendatud majandustegevuse perioodilisust, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja ettevõtluse sisu ei ole selline, mis nõuaks pidevalt sisse ostetavaid teenuseid ja kaupasid. 8) MTA peab ebausaldusväärseks ka rahaliste vahendite laekumist kaebajale detsembris 2017, kuna tegemist on laenu saamisega juhatuse liikmega seotud isikult (tema isalt). Sellised tehingud ei ole keelatud ning peale pikaajalist ettevõtte tegevuse madalseisu on loomulik, et juhatuse liige kasutab ka isiklikke kontakte, et ettevõtte pakilisi võlgnevusi vähendada. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus laenu andjaga ei võeta MTA poolt isegi ühendust. 9) MTA leiab, et kassa väljaminekuorder ei tõenda, et raha oleks reaalselt töötajate poolt kätte saadud. Kassast raha väljamaksmise kohta ei koostata muid dokumente. MTA ei ole välja toonud, mida ta peaks usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et raha on kätte saadud. Lisaks on MTA mööda vaadanud sellest, et ka töötajate ütlused on käsitletavad tõendina raha kättesaamise kohta. 10) Ainuüksi juhatuse liikme ja G.E.i seotusest ning lapsehoolduspuhkusele minekust ei saa eeldada osapoolte soovi riiki petta. Samuti on väga meelevaldne pidada pettuseks juhatuse liikme väidetavat hüpoteetilist võimalust saada palga arvelt suuremat töövõimetus või töötuskindlustushüvitist. 11) Recest OÜ esitas 10.04.2018 MTA-le Joon ja Punkt OÜ-le esitatud arved tõlketeenuste osutamise eest, kuid MTA ei ole neid arvesse võtnud, kuna ettevõtte juhatuse liige on kaebaja juhatuse liikmega isiklikult tuttav. Lisaks heidetakse ette konkreetsuse puudumist arvetel kajastatud teenuse osas. Nimetatud etteheide oleks mõistetav sisendkäibemaksu kontrolli puhul, kus on dokumentidele ja arvetele kõrgendatud nõudmised, kuid teenuse osutamist ja saamist tõendavad vähemalt tulumaksu mõttes ka väiksema tõendusstandardiga dokumendid. Kui kliendil oleks olnud probleeme tõlke kvaliteediga, siis oleks ta esitatud dokumentide alusel saanud kaebaja poole pöörduda, kuid seda ei ole tehtud. Kaebuste ja muude täiendavate dokumentide puudumine ei tähenda, et teenust ei osutatud, vaid hoopis seda, et selleks puudus vajadus. Lisaks tuleb teenuse sisu osas kindlasti arvesse võtta ka Joon ja Punkt OÜ juhatuse liikme seletused. G.E.i töösuhte olemasolu seisukohalt ei ole oluline, kas Joon ja Punkt OÜ ka teenuse eest tasus, vaid just see, et teenust saadi. Kuna Joon ja Punkt OÜ ise tegeleb 4(10)
3-18-1240 tõlketeenuse osutamisega, siis pole midagi imelikku selles, et ka sisse ostetakse tõlketeenuseid. Olukorras, kus mõlemad tehingu osapooled kinnitavad tehingu toimumist, ei saa seda MTA põhjendamata hinnangu alusel kahtluse alla seada. 12) Maksuotsuses ei ole käsitletud ka seisukohta, et Eidapere Tiigi korteriühistule oli võimalik teenuseid osutada enne 11.01.2018.
Maksu- ja Tolliamet palub 30.08.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Kaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et A.M. ei osanud esmalt maksuhaldurile selgitada oma töötaja ametikohta Recest OÜ-s ja pidi seda dokumentidest järele vaatama, on ainult üks tuvastatud asjaolu mitmest, mida maksuhaldur kogumis hindas. Kaebaja ja G.E.i vahel sõlmitud tööleping oli tegelikkuses formaalne ning G.E.ile Recest OÜ poolt töötasu väljamakseid ei tehtud. Asjaolu, et ettevõtte ainus juhatuse liige ei tea oma tütre samasse ettevõttesse tööleasumise detaile (arvestades, et juhatuse liikme seletuste kohaselt oli äriühingus tööl vaid tema ise ja tema tütar G.E.) võib koosmõjus teiste tõenditega viidata töösuhte tegelikule puudumisele. 2) Kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et G.E. tegeles äriühingus peamiselt klientidele tekstide tõlkimisega inglise keelde (ja vastupidi) Euroopa Liidu toetuste saamiseks. Samas on tuvastatud, et G.E. on erialalt kokk ning ei oma varasemat töökogemust tõlkija või referendina (G.E.i inglise keele oskus piirdub üldhariduskoolis õpituga). Ei ole tavapärane, et sellisele vastutusrikkale tööle palgatakse nii erihariduse kui ka eelneva vastava töökogemuseta inimene. Vähemalt ei maksta tavapäraselt sellisele töötajale niivõrd kõrget palka nagu see on 3000 eurot (keskmine tõlkijate netotöötasu on Eestis 915 eurot kuus). G.E. on selgitanud, et 3000 eurot kuus on tõlgile küll suur töötasu, kuid lapsepõlves on A.M. kogu G.E.i teenitud raha endale võtnud ning nüüd on tal töötaja ees eriline tänutunne. G.E. ei ole täpsustanud, millal täpsemalt ja kus ta väidetavalt lapsepõlves töötas. MTA andmetel ei ole G.E. lapsepõlves ametlikult töötasu saanud ega enne täisealiseks saamist sellises suurusjärgus raha omandanud. 3) Recest OÜ juhatuse liikme ja G.E.i seletused ettevõtte reklaamimisega seonduvas osas on vastuolulised (Recest OÜ juhatuse liikme seletuse kohaselt ei tehtud ettevõttele reklaami, samas G.E.i sõnul oli reklaam internetis üleval jmt). See asjaolu kinnitab, et kaebaja ja G.E.i seletused on ebausaldusväärsed ning maksuhaldur ei pidanud välja tooma, kelle ütlusi ta peab usaldusväärsemaks. 4) Maksuhaldur ei küsinud suuliste seletuste raames isikutelt seda, milline oli töökorraldus töölepingu järgi, vaid milline oli töökorraldus tegelikult ning kuidas nägi välja G.E.i tavaline tööpäev Recest OÜ-s. Kaebaja vastuväited on otsitud. 5) Kaebaja väidete kohaselt maksis ta G.E.ile töötasu üksnes detsember 2017 eest ja summas 17 500 eurot, olukorras, kus äriühingul ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid väljamaksega kaasnevate kohustuste täitmiseks riigi ees. Lisaks eeltoodule on Recest OÜ juhatuse liikme ja G.E.i seletused töötamise alguse aja kohta vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, milliste kuude eest täpsemalt Recest OÜ väidetavaid väljamakseid tegi ning kuidas kujunes väljamakse summa. Kogumis teiste asjas kogutud tõenditega annab töölepingu ja töösuhte formaalsuse järeldusele kinnitust ka selline töölepingust kõrvalekaldumine (lepingu punktis ,,töötasu’’ on kirjas, et töötaja brutotöötasu on 3000 eurot, mida makstakse üks kord kuus) ja võimetus seda veenvalt selgitada. 6) Laenu saamine kaebaja juhatuse liikme isalt (umbes 10 000 euro suuruses summas) ei ole tõendatud ja on väheusutav. Väidetava laenuandja poole pöördumine ei muutnuks menetluse käigus tuvastatud fakti, et laenu andmise ja/või saamise kohta puudusid kaebajal igasugused dokumendid. Arvestades, et väidetava võlausaldaja näol on tegemist A.M.i ja G.E.i 5(10)
3-18-1240 lähisugulasega, on tõenäoline, et võimalikke seletusi Recest OÜ-le antud väidetava laenu kohta ei saaks pidada usaldusväärseteks, objektiivseteks ja erapooletuteks. 7) Vaadeldes kõiki antud kaasuse asjaolusid kogumis tuleb jõuda seisukohale, et ainuüksi kassa väljamineku order ja Recest OÜ juhatuse liikme ning töötaja suulised seletused ei kinnita väljamaksete tegelikku toimumist. Üldteada on asjaolu, et sugulus- või muude usaldussuhete tõttu omavahel tuttavate isikute vahel on suurem võimalus vajadusel leppida kokku tehingute/kokkulepete esitlemises tegelikkusele mittevastaval viisil. Recest OÜ juhatuse liikme ja G.E.i perekondlik seotus on ainult üks kogumi asjaoludest, kuid see on praegusel juhul siiski oluline ja asjakohane. 8) Tuginedes kontrollakti toodule on järeldus Recest OÜ majandustegevuse puudumise kohta kontrollitaval perioodil õige ning kaebaja väited teatud juhtudel ettevõtlusele loomuliku tsüklilisuse kohta ei lükka seda ümber. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud Joon ja Punkt OÜ arved tõlketeenuse osutamise eest ja kinnituse, mis peaks kaebaja hinnangul tõendama Recest OÜ 2017 aasta majandustegevust. Maksuhaldur on need väited juba põhjalikult maksuotsuses ümber lükanud. Kui kaebaja tegevusalaks oli korteriühistutele ja MTÜ-le laenude taotlemine Euroopa Liidu fondidest, siis ei ole usutav sellise teenuse pakkumine elamule, mille korteriühistu moodustati alles 11.01.2018. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et Recest OÜ kaebus ei anna alust MTA 22.05.2018 maksuotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul viitab MTA kogutud teave piisava veenvusega sellele, et Recest OÜ-l puudus A.M.iga ja G.E.iga töösuhe. Seega on Recest OÜ maksustamisperioodi detsember 2017 TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset G.E.ile summas 17 500 eurot ning A.M.ile summas 5600 eurot. Samuti on töösuhte puudumise tõttu ebaõiged vastavad TÖR-i kanded.
7.Kohus leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses ja selle lahutamatuks lisaks olevas kontrollaktis piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud seisukohta, et Recest OÜ-l puudus töösuhe G.E.iga ja A.M.iga. Kohus tugineb sealjuures maksuotsuse ning selle lahutamatuks lisaks oleva kontrollakti põhjendustele neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana ja vastuseks kaebusele toob kohus välja alljärgneva.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas maksuhaldurile töösuhete tõendamiseks kirjalikud töölepingud G.E.i ja A.M.iga. G.E.iga 20.07.2017 sõlmitud töölepingu ja selle lisa kohaselt on G.E. tööle võetud referent-tõlgina, kelle tööülesanneteks on ettevõtte töö organiseerimine, samuti ettevõtte antud tekstide korrektne tõlkimine inglise keelest eesti keelde ja vastupidi1. A.M.iga 15.09.2014 sõlmitud töölepingu ja selle 25.11.2016 lisa kohaselt on A.M. tööle võetud raamatupidajana2. Kohus leiab, et üksnes kirjalikud töölepingud ei tõenda töösuhete olemasolu, vaid selleks tuleb maksuhalduril hinnata kõiki tõendeid kogumis, sh äriühingu reaalse majandustegevuse olemasolu.
9.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud piisavalt veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et Recest OÜ oli 2017. a-l aktiivselt tegutsev.
9.1.Recest OÜ on alates 13.07.2016 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning hilisemad kaebaja taotlused tema registrisse kandmiseks on jäetud rahuldamata. Kaebaja ei ole kontrollitava perioodi osas riigieelarvesse makse tasunud (viimane maksulaekumine oli
MTA vastuse lisad nr 8 ja 18 MTA vastuse lisad nr 6 ja 7
6(10)
3-18-1240 16.09.2016) ning kaebaja pearaamatu ja pangakontode väljavõtetest3 ei nähtu tegutsevale äriühingule omaseid kandeid ja rahalisi liikumisi.
9.2.Kaebaja juhatuse liige on 05.02.2018 suuliste selgituste4 andmisel väitnud, et äriühing tegeleb korteriühistutele laenude taotlemisega Euroopa Liidu fondidest (peamisteks klientideks 2017. a-l olid A.M.i selgituste kohaselt KÜ Prillimäe, KÜ Purku Tiigi ja KÜ Eidapere Tiigi) ning täpsemalt tehti taotlusi Šveitsi riiklikku asutusse, kus kaebaja juhatuse liige koos G.E.iga 2017. a juuni lõpus / juuli alguses käis. Täpsemat informatsiooni ja tõendeid väidetava kaebaja tegevuse kohta, sh millisest konkreetsest Šveitsi asutusest laene taotleti ja Šveitsi reisimise kohta, maksuhaldurile ei esitatud. Sealjuures on G.E. maksuhaldurile 15.02.2018 kinnitanud5, et tema ei käinud välismaal ega suhelnud kordagi välisriigi asutustega. Seega on kaebaja väited korteriühistutele laenude taotlemise kohta paljasõnalised. Ka vastuolu A.M.i ja G.E.i ütluste vahel annab põhjust kahelda kaebaja juhatuse liikme antud ütlustes. Kohtu hinnangul on ka väheusutav, et mõne Šveitsi riikliku asutuse kaudu saab taotleda laene Euroopa Liidu fondidest. Kaebaja paljasõnaline väide, et KÜ-le Eidapere Tiigi oli võimalik teenuseid osutada enne korteriühistu registreerimist 11.01.2018, ei muuda usutavamaks kaebaja väidet 2017. a-l majandustegevuse olemasolu kohta. Lisaks eeltoodule toob kohus välja, et A.M. on kinnitanud, et 2017. a detsembris Recest OÜ-l ei olnud tegevust ning Recest OÜ raamatupidamises ei olnud ka praktiliselt midagi vaja teha6.
9.3.Kuigi kaebaja selgitas, et tema tegevusalaks on korteriühistutele laenude taotlemine, esitas ta pärast kontrollakti saamist maksuhaldurile ettevõtlusega tegemise tõendamiseks hoopis Joon ja Punkt OÜ-le esitatud 01.06.2017 arve nr 03 sisukirjeldusega „tõlketööd inglise-eesti-inglise“ summas 659,45 eurot ning 30.11.2017 arve nr 1010 sisukirjeldusega „tõlketeenus inglise-eesti“ summas 250 eurot7. Sellest tulenevalt on maksuhaldur võtnud 25.04.2018 suulisi selgitusi Joon ja Punkt OÜ juhatuse liikmelt A. K. ́lt. Viimane kinnitas selgitustes8 eelviidatud arvetel märgitud tõlketeenuse saamist kaebajalt, samas selgitas ühtlasi asjaolu, et on kaebaja juhatuse liikmega ja G.E.iga juba varasemalt tuttav. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et osapooled (kaebaja ning Joon ja Punkt OÜ) on kinnitanud üldsõnalistel arvetel märgitud teenuse saamist, ei tähenda automaatselt seda, et vastavat teenust ka reaalselt / tegelikkuses osutati. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.19 hinnanud isikute antud ütluste ja esitatud dokumentide usaldusväärsust koos teiste asjas kogutud tõenditega ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja esitatud dokumendid ega Joon ja Punkt OÜ antud teave ei kinnita tõlketeenuse osutamist. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea otstarbekas neid täismahus üle korrata. Küll aga võib olulisemana esile tuua, et lisaks üldsõnalistele arvetele ei esitatud kontrollitavaid tõendeid tõlketeenuse reaalse osutamise kohta.
9.4.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et üksnes väide majandustegevus olemasolu kohta ei ole piisav, kui selle väite kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi kaalukat tõendit ning asjas kogutud tõendid viitavad pigem majandustegevuse puudumisele.
10.Töösuhete olemasolu hindamisel ei saa jätta arvesse võtmata ka isikute ütlusi. Maksuhalduri kirjeldatud vastuolud isikute ütlustes kinnitavad kohtu arvates töölepingute näilikkust.
MTA vastuse lisad 3-5 MTA vastuse lisa nr 13
MTA vastuse lisa nr 16
MTA vastuse lisa nr 13 (küsimuste nr 1 ja 14 vastused).
MTA vastuse lisad nr 38 ja 39
MTA vastuse lisa nr 43
7(10)
3-18-1240
10.1.Kaebaja juhatuse liige A.M. on 05.02.2018 maksuhaldurile muu hulgas selgitanud, et kaebajale (äriühingule) mingit reklaami ei tehtud ning riigiasutus, kuhu kaebaja korteriühistute nimel taotlusi tegi, oli ainult üks ja asus Šveitsis. Kuna taotlusi tuli koostada inglise keeles, võttis A.M. G.E.i tööle alates 2017. a juunist. Lisaks selgitas A.M., et tema sõlmib klientidega lepinguid, seejärel G.E. hakkab dokumente vormistama (tõlgib tekste) ja edastab need dokumendid välisriiki e-maili teel. A.M.i kinnitusel G.E. Eesti klientidega ei suhelnud ning kontrollitaval perioodil detsember 2017 ei täitnud G.E. ühtegi tööülesannet. Tavapärane suhtlus G.E.iga toimus peamiselt telefoni teel, samuti vahetati paar e-maili.9 Seevastu on G.E. 15.02.2018 maksuhaldurile selgitanud, et alustas Recest OÜ-s tööd 20.07.2017. A.M.iga suhtles ta tavapäraselt A.M.i kodus ja telefoni teel, e-maili teel ta A.M.iga ei suhelnud. Täpsemalt kirjeldas G.E., et aitas ühel korteriühistul koostada dokumente, et nad saaksid taotleda enda pangast laenu ning see korteriühistu asus Šveitsis. G.E.i ütluste kohaselt leidis Šveitsi äriühing nad üles reklaami alusel (väidetavalt pani A.M. ühele välismaisele internetileheküljele reklaami üles). G.E. lisas ka seda, et tema ei suhelnud välisriigi riigiasutustega kordagi. G.E.i sõnul oli Recest OÜ-l ka Eesti kliente, kes soovisid firmat alustada ja vajasid abi dokumentide koostamisel ning kellega suhtles peamiselt tema. Perioodil detsember 2017 tegi ta kindlasti tööd Recest OÜ-s.10 Eeltoodust tulenevalt nähtub, et A.M.i ja G.E.i ütlustes esineb arvukalt olulisi vastuolusid. Vastuolud seisnevad seejuures nii äriühingu töökorralduse kui ka väidetavalt sooritatud tööülesannete erinevas kirjeldamises. Kohtu hinnangul on niivõrd vastuoluliste ütluste korral põhjendatud kahelda isikute antud ütluste usaldusväärsuses ning see annab vaid kinnitust sellele, et tegelik töösuhe kaebajal nii A.M.iga kui ka G.E.iga puudus. Tõsiseltvõetavaks ega eluliselt usutavaks ei saa pidada kaebaja väidet selle kohta, et kui A.M. ja G.E. oleks kokku leppinud pettuses, siis oleksid nad enne maksuhaldurile selgituste andmist omavahel ka kõik detailid kokku leppinud ja sellisel juhul ei oleks vastuolusid tekkinud. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et suure tõenäosusega ongi isikud omavahel maksuhaldurile antavate selgituste osas kokku leppinud, ent üksikasjades on pooled tõenäoliselt kas hooletusest või tähelepanematusest esitanud vastuolulisi seisukohti.
10.2.Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud veenvaid ja usutavaid selgitusi vastuolude kõrvaldamiseks. Kaebaja väidet, et G.E. esitas üksnes oma arvamuse seoses ettevõtte reklaamimisega, ei pea kohus usutavaks. G.E.i 15.02.2018 selgitustest nähtub üheselt, et G.E. on kirjeldanud tööprotsessi kaebaja juures nii nagu see väidetavalt toimus ning asja materjalidest ei nähtu, justkui oleks poolte vahel algselt olnud teistsugune töökorraldus vms. Sealjuures ei ole kaebuses näiteks põhjendatud kuidagi vastuolu selle kohta, miks kaebaja juhatuse liikme sõnade kohaselt G.E.il ei olnud 2017. a detsembrikuus ühtegi tööülesannet, kuid G.E.i sõnade kohaselt tegi ta kohe kindlasti viidatud perioodil tööd. Kohus kordab seejuures veelkord, et kontrollitavaid tõendeid väidetavate tööülesannete reaalse täitmise kohta (nt väidetavalt tõlgitud dokumente) maksumenetluses ei esitatud.
10.3.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses heitnud maksuhaldurile ette ka seda, et kui maksuhaldur on hinnanud isikute seletused vastuolulisteks, siis tulnuks maksuhalduril otsustada, kumma isiku seletusi peab ta usaldusväärsemaks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et isikud on omavahel kokku leppinud maksuhaldurile ebaõigete andmete näitamises ja tahavad jätta üksnes muljet töösuhte olemasolust, siis annavad ilmselgelt mõlemad pooled ebausaldusväärseid ütlusi. Maksuhalduril ei ole kohustust hinnata isikute ütluste vastuolude korral ühe või teise isiku ütlusi usaldusväärsemaks, vaid hinnata tuleb ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ koos
MTA vastuse lisa nr 13 MTA vastuse lisa nr 16
8(10)
3-18-1240 kõigi muude asjas kogutud tõenditega. Seega ei ole välistatud ka olukord, kus maksuhaldur hindab mitme maksumenetluses ütlusi andnud isiku ütlused ebausaldusväärseteks.
11.Lisaks eeltoodule on maksuhaldur töösuhte olemasolu hindamisel põhjendatult arvestanud maksuhaldurile esitatud kirjalike töölepingute sisu koos muude asjas kogutud tõenditega, sh isiku ütlustega11. Viidatud kirjalike töölepingute järgi tuli töötajatele maksta töötasu üks kord kuus. Praegusel juhul on kaebaja aga TSD-l deklareerinud töötasu G.E.ile (17 500 eurot) ja A.M.ile (5600 eurot) üksnes 2017. a detsembri eest. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et töötasud maksti välja hiljem äriühingu kehva majandusliku olukorra tõttu ning palgalehed kajastasid väljateenitud palka, mitte väljamakstud palka. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, siis viitavad kogutud tõendid kaebaja aktiivse majandustegevuse puudumisele, st sellele, et ettevõtlust ega laekumisi ettevõtlusest ei toimunudki. Kohtu arvates on ka väheusutav, et äriühing otsustab kehvas majanduslikus olukorras olles võtta tööle isiku sellise töötasu eest, mis on vastava valdkonna keskmisest töötasust oluliselt kõrgem. Kaebaja väide, et kõrgema töötasu taustaks oli ema tänutunne oma tütre vastu, ei kahanda kohtu hinnangul ebaõigete andmete deklareerimise kahtlust ega selgita ühtlasi vahendite puudumist sellise kõrgendatud töötasu maksmiseks. Sealjuures on kaebaja juhatuse liige 05.02.2018 suuliselt maksuhaldurile selgitanud, et töölepingus märgitud töötasu (3000 eurot) oli G.E.il vaja selleks, et igakuiselt elada. Ka asjaolu, et G.E. sellise olukorraga, kus talle igakuiselt töötasu ei makstud, väidetavalt leppis, toetab maksuhalduri järeldust kaebaja ja G.E.i töösuhte puudumise kohta.
12.Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja on vormistanud G.E.i töötasu maksmise ja sünnitoetuse kohta 2017. a juuli-detsember palgalehed12, mille järgi on G.E.ile väljamakstav töötasu kogusumma 14 787,52 eurot. Samas nähtub kaebaja esitatud kassa väljamineku orderist nr 213, et G.E.ile väljamakstav kogusumma (töötasu ja sünnitoetus) on 13 833 eurot. Nimetatud summade vahe 954,52 eurot vastab G.E.i 2017. a juuli palgalehel märgitud väljamakstavale summale. Kaebaja juhatuse liige A.M. on 05.02.2018 seletuste andmisel esialgu väitnud, et 2017. a detsembris sai G.E. kätte kahe kuu töötasu (november ja detsember) ja lisaks sünnitoetuse summas 2500 eurot ning natuke hiljem muutnud enda selgitusi ja väitnud, et 2017. a detsembri TSD-l deklareeritud 17 500 eurot koosneb siiski juuli – detsember 2017. a töötasudest ning sünnitoetusest. Eelnevast nähtub, et kaebaja juhatuse liikmele ei olnud selge, millise ajaperioodi eest ta enda juhitavas äriühingus enda töötajale väidetavalt töötasu maksis. Samuti ei kattu kaebaja juhatuse liikme antud ütlused asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuivõrd kaebaja juhatuse liikmele on justkui tähelepanuta jäänud 2017. a juulikuu palgalehel kajastatud töötasu summa.
13.Tõendamata ja väheusutav on ka A.M.ile töötasu maksmine. Kaebaja juhatuse liige A.M. on 05.02.2018 suuliselt selgitanud, et 2017. a detsembris puudus äriühingul majandustegevus ning A.M.ile tehtud väljamakse (5600 eurot) puhul oli väidetavalt tegemist kahe kuu töötasuga (november ja detsember 2017). Kohtu arvates ei saa pidada tavapäraseks töötajale töötasu maksmist ajal, mil äriühing ei tegutse. A.M.i viidatud töötasu suurus ei vasta ka kaebaja esitatud A.M.iga sõlmitud kirjalikule töölepingule. Nimelt on 25.11.2016 töölepingu lisas A.M.i töötasu suuruseks fikseeritud 1800 eurot kuus. Kaebaja deklareeritud 2017. a detsembrikuu väljamakse ja isiku ütluste järgi oleks kaebaja töötasu suuruseks aga 2800 eurot ühes kuus (s.o 5600 / 2 = 2800). Seega on A.M.i antud selgitused vastuolus maksuhaldurile esitatud töölepinguga.
14.Sarnaselt maksuhaldurile leiab kohus, et üksnes kaebaja esitatud kassa väljaminekute orderitest ei saa teha järeldust, et kaebaja ka tegelikkuses sularahas A.M.ile ja G.E.ile töötasu
vt kontrollakti p 1.1.2 (d, h4-h5) MTA vastuse lisa nr 12
MTA vastuse lisa 10
9(10)
3-18-1240 maksis. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis maksuhaldur on hinnanud tõendeid kogumis ning tähelepanuta ei ole jäetud isikute antud ütlusi, nagu leiab kaebaja. Maksuhaldur on hinnanud isikute ütlused ebausaldusväärseteks, mistõttu ei saa ka isikute antud ütlustele omistada määravat tähtsust. Sealjuures on isikud ka G.E.i töötasu väljamaksmise osas andnud vastuolulisi selgitusi (A.M.i sõnade kohaselt maksis ta G.E.ile töötasu sularahas, mis ei olnud ümbrikus ning rahasumma lugesid nad koos G.E.iga üle, samas G.E.i selgituste kohaselt andis A.M. talle sularaha üle ümbrikus ning ta ei lugenud raha üle14). See asjaolu kinnitab omakorda maksuhalduri järeldust, mille kohaselt ei ole tegelikkuses isikud kaebajale teenuseid osutanud ning reaalselt töötasu saanud.
15.Töötasu reaalse väljamakse tegemist ei muuda usutavamaks ka kaebaja väide, mille kohaselt on ta juhatuse liikme (A.M.i) isalt võtnud umbes 10 000 euro suuruses summas laenu. Viidatud laenutehingu kohta ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, samas saab sellise asjaolu tõendamist pidada just kaebaja ülesandeks (MKS § 150). Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide maksuhaldurile seoses kaebaja juhatuse liikme isa poole pöördumata jätmisega. Nõustuda tuleb maksuhalduriga ka selles, et praegusel juhul ei muudaks kaebaja juhatuse liikme antavad ütlused fakti, et väidetava laenutehingu kohta puuduvad igasugused dokumendid ning tegemist on isikuga, kes on kaebaja juhatuse liikmega väga lähedalt seotud isik (isa) ning seega ei pruugi isiku antavad ütlused olla erapooletud. Samuti ei saa laenu võtmise küsimus muuta asjaolu, et esitatud ei ole usaldusväärseid tõendeid kaebaja reaalse tegutsemise ning A.M.i ja G.E.i poolt tööülesannete reaalse täitmise kohta.
16.Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on pigem usutav see, et A.M.i ja G.E.i tööleping töötasude deklareerimine TSD-l on tehtud üksnes eesmärgil suurendada G.E.i sünnitus- ja vanemahüvitist ja A.M.il sotsiaalsete hüvede saamiseks. Maksuhaldur on oma järelduseni töösuhete puudumise kohta jõudnud tõendite kogumile tuginedes, seega ei piisa maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest. Kaebajal tulnuks esitada eluliselt usutavad selgitused koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid / vastuolusid ja muudaksid usutavaks töösuhete olemasolu. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Recest OÜ-l puudus töösuhe nii G.E.i kui ka A.M.iga ning seega kajastas Recest OÜ 2017. a detsembrikuu TSD-l ebaõigeid andmeid. Seega ei olnud ka kaebaja TÖR-sse kantud andmed G.E.i ja A.M.i töötamise kohta õiged. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
kontrollakti p 1.1.2 (b8)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.