Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 3. mai 2019, Tartu 3-19-637 Ero Amirovi kaebus Tartu Vangla 1. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lubada kambris kasutada raadiot ning kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määrus Ero Amirovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ero Amirov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-19-625 materjalide hulgast käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkiri nr 1-1/71.
2.Jätta määruskaebus kaebuse tagastamist puudutavas osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Jätta määruskaebus esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
4.Jätta Ero Amirovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Vangla keelas 1. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-1/71 „Tartu Vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja muutmine“ alates 1. aprillist 2019 kinnipeetavate kambrites isiklikud raadiod.
2.Ero Amirov esitas 7. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori
1.aprilli 2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks. Kaebaja soovib omada raadiot oma kambris ning palub hüvitada tema poolt ostetud raadio maksumus summas 39 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse 1. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-1/71 kehtivus peatamiseks ja riigi õigusabi taotluse advokaadi saamiseks, kes aitaks ja kaitseks kaebajat Tartu Vangla eest.
3.Tartu Halduskohus tagastas 10. aprilli 2019. a määrusega E. Amirovi kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus leidis, et kuna vangla 1. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-1/71 nii tühistamis- , kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse osas ei ole kaebaja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, kuulub kaebus tervikuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Samuti ei toimu selles osas vaidemenetlust vanglas. Eelneva tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puuduks ka alus. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus konkreetse raadiokanali kuulamiseks. Isikliku raadio keelatud esemeks tunnistamisega ei piirata isiku õigusi määral, mis läheks vastuollu VangS § 31 lg-tega 1 ja 2. Kaebajal on võimalik kuulata nelja raadiokanalit kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu, mistõttu on kinnipeetava vajadus nii uudiste kui ka meelelahutussaadete kuulamise järele piisaval määral tagatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta tema kaebus menetlusse ning anda esialgne õiguskaitse ja riigi õigusabi. Kaebaja selgitab, et Tartu Vangla paigaldas 1. aprilli 2019. a käskkirja sektori seinale stendile. Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkirjas nr 1-1/71 puudub viide, et selle vaidlustamiseks tuleb esitada vaie. Käskkirjas on märgitud, et sellega mittenõustumise korral võib esitada kaebuse halduskohtule HKMS §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Üldjuhul ei ole vaidemenetluse läbimine enne halduskohtusse pöördumist kohustuslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasjast nr 3-19-625 käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-1/71.
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
7.Kaebuse tagastamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kuigi Tartu Vangla käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide ei olnud korrektne, kuna sealt puudus viide kohustuslikule vaidemenetlusele, ei tähenda see, et kaebaja võiks ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata kaebusega otse halduskohtusse pöörduda. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sellise kohustusliku kohtueelse menetluse näebki ette VangS § 11 lg 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla eksimus käskkirja vaidlustamisviite märkimisel ei võimalda nimetatud sätteid mitte järgida. Seega peab kinnipeetav enne kaebuse halduskohtule esitamist läbima kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Ringkonnakohus selgitab, et eksimus vaidlustamisviites võib olla käsitletav kui vaidlustamistähtaja ületamise mõjuv põhjus, mille tõttu tuleks vanglal vaide esitamise tähtaeg ennistada, kui kinnipeetav ei saanud seetõttu tähtaegselt vaiet vangla käskkirja peale esitada.
8.Esialgse õiguskaitse läbi vaatamata jätmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.Kuivõrd käskkirja vaidlustamisviide suunas kaebajat kaebusega otse kohtu poole pöörduma, ei tohiks halduskohus menetluse puudumise tõttu keelduda esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisest. Selline tõlgendus piiraks liigselt isiku võimalusi oma õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning tooks kaasa haldusorgani võimaluse ebatäpsete vaidlustamisviidete abil tõkestada asjatundmatute menetlusosaliste juurdepääsu esialgsele õiguskaitsele. Ka on Riigikohus leidnud, et kaebuse tagastamise korral ei ole õige esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik (RKHKm 17. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15). Olukorras, kus haldusorgan on vaidlustamisviites märkinud vale haldusakti vaidlustamise korra, peaks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski jaatama. Isiku õigused ei tohi jääda haldusorgani eksimuse tõttu kaitseta põhjusel, et isik ei teadnud, et ta peab halduskohtule kaebuse asemel haldusorganile vaide esitama. Kui isik on sellises olukorras teinud kõik oma teadmistele vastava, et haldusakti korrektselt vaidlustada, tuleks halduskohtul asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav. Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tulnuks halduskohtul kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendada.
10.Samas on kohtupraktikas varasemalt leitud, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane (RKHKo 19. oktoober 2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 11-12). Seega tulnuks halduskohtul ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel see rahuldamata jätta. Kuivõrd taotluse läbi vaatamata jätmine ning rahuldamata jätmine on kaebaja jaoks samaväärsete tagajärgedega, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist.
11.Tartu Halduskohus ei ole 10. aprilli 2019. a määrusega lahendanud kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine jääb ka ringkonnakohtu poolt jõusse ja selles osas ei ole ringkonnakohtu lahend edasikaevatav, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt otstarbekaks riigi õigusabi taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist. Olukorras, kus kaebuse tagastamine ei ole jõustunud, tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus järeldab kaebaja riigi õigusabi taotlusest, et kaebaja soovib riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mitte keerulise vaidlusega ning kaebaja on suutnud koostada kohtule arusaadava kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kaebajale riigi õigusabi määrata.
12.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse muutmata ja kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.