Otsuse avalikult teatavaks 25. aprill 2019, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-18-1752
Haldusasi
T. K. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse kohustamiseks vastata kaebaja 03.07.2018 ja 06.08.2018 selgitustaotlustele viivitamatult sisuliselt
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: T. K. Vastustaja: Lääne-Harju vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T. K. kaebus tervikuna rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mai 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.03.07.2018 ja 06.08.2018 esitas T. K. Lääne-Harju Vallavalitsusele selgitustaotlused (tl 4p), millele järgnes e-kirjavahetus vallaga.
2.10.09.2018 saabus Tallinna Halduskohtule T. K. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse kohustamiseks vastata kaebaja 03.07.2018 ja 06.08.2018 selgitustaotlustele viivitamatult sisuliselt.
3.10.09.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 04.04.2019 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja on esitanud vastustajale e-posti teel kaks selgitustaotlust, vastavalt 03.07.2018 ja 06.08.2018. Vastustaja ei ole kummalegi selgitustaotlusele vastanud sisuliselt. Selgitustaotlustele ei ole vastatud MSVS § 6 sätestatud tähtaja jooksul ega ole teavitatud vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjustest. MSVS § 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutus või organ registreerib selgitustaotluse selle saamisele järgneval tööpäeval. Seega pidanuks olema selgitustaotlus registreeritud hiljemalt 04.07.2018 ja selgitustaotlusele pidanuks vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 03.08.2018. Lääne-Harju valla dokumendiregistris ei ole selgitustaotluse registreerimine jälgitav ja tänase päevani ei ole ka selgitustaotlusele sisuliselt vastatud. Kaebaja esitas 06.08.2018 e-posti teel Lääne-Harju vallavanemale Jaanus Saadile uue selgitustaotluse. Ka sellele selgitustaotlusele ei ole vastustaja sisuliselt vastanud ning ka see ei kajastu vastustaja dokumendiregistris. Mõlema selgitustaotluse kätte saamine vastustaja poolt on tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et selgitustaotlustele sisuliselt vastamata jättes ei näidanud vastustaja üles asjaajamises tavapäraselt nõutavat hoolsust. Avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest (vt nt HMS § 5 lg 4). Vastustaja ei ole korduvalt pidanud kinni tähtajast.
4.2.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 15 eurot so kaebuselt tasutud riigilõiv.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
5.1.Kaebuse esitaja 03.07.2018 ja 06.08.2018 kirjadele/selgitustaotlustele on vastatud. Keskkonna peaspetsialist Made Saadvee vastas 04.07.2018 ja 13.07.2018 kaebaja kirjadele. Abivallavanem hr Erki Ruben on vastanud kaebaja e-kirjadele 06. , 21. ja 30. augustil 2018 ning pakkunud kokkusaamist asja lahendamiseks. Vastused ei ole kaebajat rahuldanud.
5.2.Vastustaja toob välja, et 26.09.2018 toimus poolte vahel kompromissläbirääkimiste esimene läbirääkimiste voor. Kohtumisel osales kaebaja ning Lääne –Harju valla poolt abivallavanem Erki Ruben ja õigusnõunik Vahur Glaase. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kuivõrd põhiküsimus käsitleb Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrust nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“, siis vallavalitsusel puudub volikogu poolt
vastuvõetud haldusaktide osas pädevus arvamuse andmiseks nende seadustele vastavuse suhtes. Vallavalitsus täidab volikogu poolt vastuvõetud õigusakte kuni need pole tunnistatud seadusega vastuolus olevaks. Vastavalt kokkulepitule pöördus Erki Ruben 27.09.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni poole seisukoha saamiseks kaebaja küsimustele. 08.10.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimehe Nikolai Pitšugovi kirja kohaselt teeb Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjon Vallavalitsusele ettepaneku esitada volikogule kinnistamiseks „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ uues redaktsioonis, eemaldades praegu kehtivast redaktsioonist § 3 (3) „Hajaasustuses elavatel kassidel puudub ehitises või territooriumil kinnipidamise nõue. Soovituslik on hajaasustuses elavad kassid soovimatute järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida“. 08.10.2018 edastati Nikolai Pitšugovi kiri kaebajale. Samuti esitati küsimus missugused on tema ettepanekud asja edasiseks menetlemiseks. 09.10.2018 õigusnõunik Vahur Glaasele kaebajalt saabunud e-kiri sisaldas järgmist: „Kui Te peate silmas komisjoni seisukohas toodud ettepanekut Vallavalitsusele, et viimane esitaks volikogule uue eeskirjade redaktsiooni, siis leian et mul ei ole volitusi selles menetluses kaasa rääkida. Kui Te aga peate silmas kohtu asja, siis menetleb seda kohus ja kaebaja ei saa teha menetlusettepanekuid. Küll aga loodan siiralt, et selgitustaotluste adressaadid annavad tähtaegselt sisulise selgituse ning me ei pea enam kohtu aega kulutama. Käesoleva hetkeni ei ole ma näinud ega kuulnud vastustaja poolt selgelt mõistetavat püüet jõuda kompromissini.“ Vastustaja leiab, et 08.10.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimehe Nikolai Pitšugovi kirjaga, mille samal päeval edastas kaebajale õigusnõunik V. Glaase, on kaebuse esitajale antud sisuline vastus Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määruse nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“ §-i 3 lõike 3 regulatsiooni muutmise eelnõu väljatöötamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus mõistab kaebuse eesmärki selliselt, et kaebaja soovib saada sisulist vastust oma selgitustaotlustele. Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud selgitustaotlustele anda sisuliselt põhjendatud vastused. Vastustaja poolt esitatud vastused kaebaja küsimustele kaebaja arvates ei vasta. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajale on vastatud ning vastustaja on oma seaduses sätestatud kohustuse täitnud, lisaks on kaebajaga kohtutud mh kompromissläbirääkimiste raames ning valla seisukohti täiendavalt selgitatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vastuste sisuga, ei muuda vastuseid õigusvastaseks ega kohusta kaebajale täiendavalt vastama.
7.Kohus loeb pärast tõendite ja poolte seisukohtade uurimist käesolevas asjas tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud.
7.1.Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 03.07.2018 selgitustaotluse, milles viitas LTTS § 12 ja LoKS § 5, Lääne-Harju Vallavolikogu määrusele 29.05.2018 nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“ (Määrus) § 3 lg 1, lg 5, lg 7, lg 10, lg 11, § 4 lg 1, lg 6 ja § 8. Selgitustaotluses märgib kaebaja edasi “Eelnevaid norme kogumis tõlgendades võib teha selge järelduse, et seaduseandja ja Vallavolikogu on seadnud eesmärgiks tõkestada loomade hulkumise, et oleks välistatud hulkuvate loomade poolt teiste isikute õiguste kahjustamine, oleks tagatud avalik kord mis muuhulgas tähendab ka looma väljaheidete koristamist jne. Seega tuleb jaatada, et õiguskuulekas loomapidaja teostab oma looma üle pidevat järelevalvet, koristab looma järelt väljaheited, takistab loomal sisenemise laste mänguväljakule,
spordirajatistele jms. ning ei lase looma avalikus kohas vabalt liikuma, kasutades looma ohjamiseks muuhulgas jalutusrihma või muud vahendit, mis tagab, et loom ei pääseks kontrollimatult ja ilma omaniku juuresolekuta väljaspoole omanikule kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi, teisisõnu ei pääseks hulkuma. Olen seisukohal, et hulkuv loom, kes roojab minu või avalikule maale, hulkuv loom, kes kontrollimatult pääseb kolmanda isiku maal ja omandis olevat looma selle omaniku tahte vastaselt penetreerima, hulkuv loom, kes pääseb kolmanda isiku maal olevaid väikeloomi -ja linde murdma, hulkuv loom, kes mujalt toob oma karva sees kasvõi puuke kolmanda isiku maale (loe koju), hulkuv loom, kes inna ajal terve öö lakkamatult häälitseb kolmanda isiku akna all või hulkuv loom, kes urineerib kuivavale pesule on just sedasorti nähtus, mida nimetatud normide abil peaks tõkestama. Selles valguses palun selgitage viitega kohasele õigusnormile, millele tuginedes on LääneHarju Vallavolikogu asunud kõrgemale seaduseloojast ning andnud Määruse § 3 lg 3 esimese lausega kassiomanikule võimaluse eirata kõiki eespool kirjeldatud kohustusi? Sellele lisaks palun selgitage, mille poolest on hulkuv kass väiksem probleem kui näiteks hulkuv koer või hulkuv boamadu?“ (tl 4p)
7.2.Asjas on tõendamist leidnud, et Lääne-Harju valla keskkonna peaspetsialist vastas kaebaja 03.07.2018 selgitustaotlusele oma 04.07.2019 kirjaga, milles märkis järgmist: „Tänan Teid väga põhjaliku analüüsi eest! Kahtlemata on Teil õigus ja jagan absoluutselt toodud seisukohti. Paraku on see üks keeruline teema ja hea, et volikogu selliselgi moel eeskirja vastu võttis, sest esialgu püüti mulle selgeks teha, et sellist eeskirja pole üldse vaja, kuna mõnes liitunud omavalitsuses enne ei olnud. Vastu võetud eeskirjas on erisus tehtud tihe- ja hajaasustuses elavate kasside suhtes. Põhjendusena, et hajaasustuses on ajalooliselt kassid vabamalt ringi liikunud. Seetõttu on lisatud steriliseerimise/kastreerimise punkt. Ühtlasi võib seda punkti pidada ka üleminekuperioodiks. Erisus on selles, et tiheasustusalalt püütakse hulkuvad kassid kokku ja saadetakse varjupaika hukkamisele (laekunud kaebuse alusel), hajaasustusalalt mitte. Vahemärkusena, et üks kass maksab 250 eurot, mis teeb aasta vältel küllaltki suure summa omavalitsuse eelarvest. Boamaod ei liigitu kasside ja koerte hulka ja nende pidamine ei kuulu omavalitsuse pädevuse alla. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et omavalitsus kehtestab koerte ja kasside pidamise eeskirja. Ei anta ette, mida eeskiri sisaldama peab, omavalitsusel on õigus oma territooriumil kehtestada oma kord. Kui see oleks riiklikult ja ühtlaselt reguleeritud, ei oleks omavalitsuse eeskirju vaja. Võrdlusena, näiteks jäätmeseaduses on täpselt ära toodud, mida omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sisaldama peab.“ (tl 4 ja selle pöördel)
7.3.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajat saadud vastus ei rahuldanud ning ta palus oma 04.07.2018 kirjaga jätkuvalt vastata esitatud küsimustele sisuliselt. (tl 4)
7.4.13.07.2018 vastuskirjaga teatas Lääne-Harju valla keskkonna peaspetsialist, et: „Ametnikul ei ole sünnis kritiseerida volikogu otsuseid. Võtame ettepaneku teadmiseks ja kui eeskirja muutmine päevakorda kerkib, viime muudatuse sisse.“ (tl 4)
7.5.13.07.2018 teatas kaebaja vastustajale, et soovib jätkuvalt sisulist vastust esitatud küsimustele. (tl 4)
7.6.06.08.2018 edastas kaebaja selgitustaotluse Lääne Harju vallavanemale, milles palub selgitada: „Kuidas Teie juhitud üksuses on saanud võimalikuks seaduse rikkumine ja miks Teile alluv ametnik ei täida oma kohustust?“ (tl 6p).
7.7.06.08.2018 edastas vastustaja kaebajale kutse keskkonnaspetsialisti juurde 07.08.2018 kell 16:00 arutamaks selgitustaotluses püstitatud teemasid (tl 6p).
Kaebuse esitaja oma 06.08.2018 vastuse kohaselt kohtumisele minna ei soovinud, vaid soovis vastust selgitustaotlusele e-posti teel (tl 6p). Sama päeval vastas vastustaja, et kaebaja saab vastuse e-kirja teel (tl 6p).
7.8.21.08.2018 edastab kaebaja e-kirja vastustajale, milles märgib, et pole senini vastust saanud (tl 6).
7.9.21.08.2018 vastuses märgib vastustaja: „/.../ Selgitame, et kindlasti ei ole Lääne-Harju Vallavolikogu soovinud astuda kõrgemale seadustest, vaid püüab määruste abil mõistlikkuse alusel reguleerida valla elu. Mööname, et Teie analüüsis enne tsiteeritud küsimust on selge viide teatud faktiliselt vastuolule sees. Teeme ettepaneku, pakkuda välja Teie arvates sobiv sõnastus. Analüüsime selle juristide poolt läbi ning vajadusel teeme ettepaneku Vallavolikogul määruse sõnastust muuta.“ (tl 6).
7.10.21.08.2018 teatas kaebaja vastustajale, et: „Te olete mind vääriti mõistnud. Minu eesmärk ei ole teha vallaametnike eest nende tööd ära ja norme sõnastada. Kodanikuna soovin vaid saada selgitust, miks on vaatamata kõrgematele normidele, mis ei luba koduloomi hulkuma, LääneHarju valla meelest hajaasustuses hulkuvad kassid lubatud? Juhin siinkohal Teie tähelepanu sellele, et MSVS mõtte kohaselt taotleb isik selgitustaotlusega õigusalase selgituse andmist ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja õigusloome tegevuse kohta. Juhul, kui Te ei oska selgitada enese poolt koostatud normi, siis palun väljendage seda selgesõnaliselt. Alternatiivselt ootan sisulist vastust minu poolt esitatud küsimustele. /.../“ (tl 6).
7.11.Vastustaja palub oma 30.08.2018 kirjaga kaebajal teatada konkreetsed küsimused, millele kaebaja ei ole vastust saanud (tl 6).
7.12.Vaidlust ei ole ka selles, et kohtumenetluse ajal kompromissläbirääkimiste raames on andnud Lääne Harju vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeerimiskomisjon 08.10.2018 omapoolse seisukoha, milles märgitakse, et tehakse vallavalitsusele ettepanek esitada volikogule kinnitamiseks „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ uus redaktsioon, eemaldades praegu kehtivast redaktsioonist § 3 lg 3 „Hajaasustuses elavatel kassidel puudub ehitises või territooriumil kinnipidamise nõue. Soovituslik on hajaasustuses elavad kassid soovimatute järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida.“ (tl 16) Õiguslik regulatsioon
8.MSVS § 2 lg 1 sätestab, et märgukiri käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. MSVS § 6 tuleneb, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Kohtu seisukoht
9.Kohus leiab, tuginedes eelpool tuvastatud faktilistele asjaoludele ja juhindudes ülal viidatud regulatsioonist, et kaebaja 03.07.2018 pöördumist tuleb käsitleda selgitustaotlusena MSVS § 3 lähtuvalt ning samas ka kui ettepanekut (märgukirja) valdkonna (kasside ja koerte pidamine) arengu kujundamiseks lähtudes MSVS § 2 lg 1 p 1. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et kaebaja 03.07.2018 pöördumisele ei ole sisuliselt vastatud. Kaebaja tõstatas esiteks küsimuse, millele tuginedes on Lääne-Harju Vallavolikogu asunud kõrgemale seaduseloojast ning andnud Määruse § 3 lg 3 esimese lausega kassiomanikule võimaluse eirata kõiki eespool kirjeldatud kohustusi? Nimetatud küsimusele on vastatud osaliselt 04.07.2018 vastustaja kirjas, milles märgitakse, et hajaasutuses on ajalooliselt kassid vabamalt ringi liikunud ning tegemist on ülemineku perioodiga. Vastuses tuuakse välja, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et omavalitsus kehtestab koerte ja kasside pidamise eeskirja. Samuti on välja toodud asjaolu, et seadus ei näe ette, mida täpselt kasside ja koerte pidamise eeskiri sisaldama peab ning vastav otsustuspädevus on kohalikel omavalitsustel. Kohus leiab, et sellega on vaatamata kaebaja arvamusele kaebaja selgitustaotlusele sisuliselt vastatud. Täiendavalt (peale korduvat kirjavahetust) on kaebajale vastatud antud teemal ka 21.08.2018 kirjaga, milles vastustaja selgitab, et ei ole soovinud asuda kõrgemale seadusandjast, vaid püüab määruse abil mõistlikult reguleerida valla elu. Lisaks on vastustaja mõistnud kaebaja poolt tõstatud probleemi määruses ka kui ettepanekut olukorra muutmiseks, milleks siis vastustaja on pakkunud lõppastmes välja ka konkreetsed lahendused (ettepanek volikogule määruse muutmiseks). Teisele kaebaja küsimusele, milles kaebaja palus selgitada, mille poolest on hulkuv kass väiksem probleem kui näiteks hulkuv koer või hulkuv boamadu on vastatud samuti 04.07.2018 vastuskirjas märkides esmalt, et vastustaja jagab kaebaja seisukohta ning leiab, et kaebajal on õigus – seega ei pidanudki vastustaja hakkama põhjendama, miks ta leiab, et hulkuv kass on väiksem probleem kui hulkuv koer olukorras, kus vastustaja kaebajaga nõustub. Asjaolu, et kaebajaga on sisuliselt nõustutud kinnitavad ka järgmised vastused kaebaja kirjadele ning asjaolu, et sellest tulenevalt on tehtud ettepanek määruse muutmiseks. Boamadude osas on kaebajale samuti vastatud, et nende pidamise reguleerimine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lisaks on kaebajale tehtud ettepanek tulla kohtumisele, et arutada kaebaja poolt tõstatatud küsimusi sh oleks kaebaja saanud selgitada, millist selgitust ta veel ootab. Kaebaja sellega ei nõustunud. Asjaolu, et kaebajale nimetatud vastused ei meeldi või need kaebajat ei rahulda ei tähenda seda, et antud juhul oleks vastustaja jätnud oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et vastustaja on järginud seadust – vastanud kaebajale MSVS sätestatud korras ning järginud hea halduse põhimõtteid pakkudes lisaks kaebajale võimalust tulla kohtumisele, et arutada kaebajal tekkinud küsimusi. Kohus märgib, et lisaks selgitustaotlusele vastamisele on vastustaja võtnud ka ette sammud regulatsiooni muutmiseks.
10.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja 06.08.2018 pöördumisele ei ole vastatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Viidatud pöördumises küsis kaebaja selgitust: „Kuidas Teie juhitud üksuses on saanud võimalikuks seaduse rikkumine ja miks Teile alluv ametnik ei täida oma kohustust?“ Kohus leiab, et esitatud pöördumise näol on tegemist märgukirjaga, mis ei eelda eraldi sisulist vastust. Vastav pöördumine on otseselt seotud kaebaja esialgse 03.07.2018 pöördumisega, millele on vastatud. Peale nimetatud kaebaja pöördumist kutsutigi kaebaja vastuvõtule keskkonnaspetsialisti juurde, millist võimalust kaebaja kasutada ei
soovinud. Seejärel vastati kaebaja poolt tõstatud esialgsele küsimusele täiendavalt sisuliselt 21.08.2019 ning 30.08.2018. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja 06.08.2018 pöördumise eesmärgiks oli saada täiendav sisuline vastus oma esialgsele 03.07.2018 pöördumisele kuivõrd sellele saadud vastused kaebajat ei rahuldanud, siis on vastustaja käitunud õiguspäraselt ega pidanud kaebajale täiendavaid selgitusi andma olukorras, kus ka kaebaja tegelikult ei täpsustanud, millises osas ta vastust ei saanud.
11.Mis puudutab kaebaja pöördumiste registreerimist, millistele väidetavatele puudustele veel kaebaja viitas, siis kohus leiab, et arvestades, et vaidlust ei ole selles, et vastustaja sai kaebaja pöördumised kätte ning vastas neile, siis nende registreerimine või registreerimata jätmine ei puuduta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg 1) ning kohus jätab vastavad väited tähelepanuta. Kaebajale on vastatud 30 päeva jooksul kirjade saamisest (esimene kiri 03.07.2018 ja vastus sellele 04.07.2018, millele järgnes täiendav kirjavahetus). Asjaolu, et kaebaja ei olnud rahul vastuste sisuga ja leiab jätkuvalt, et kaebajale ei ole sisuliselt vastatud ei tähenda seda, et vastustaja oleks rikkunud MSVS § 6 sätestatud vastamise tähtaega.
12.Eelnevat arvestades ei ole alust kohustada vastustajat kaebaja selgitustaotluse/märgukirjadele täiendavalt sisuliselt vastamiseks ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
14.Kaebaja on palunud kaebuses tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus rahuldab selle taotluse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.