Olga Loginova kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.02.2018.a otsuse nr 007938/1 tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Olga Loginova Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 01.02.2018.a otsus nr 007938/1. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvama perioodid 01.08.1985 31.08.1985 ja 14.06.1990 - 30.06.1990 Olga Loginova pensioniõigusliku staaži hulka.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Olga Loginova kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Olga Loginova esitas 18.01.2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu, diplomi ja Narva Linnaarhiivi 03.12.2017.a arhiiviteatise nr 4-2/360/12539 eelnevalt sisestatud pensioniõigusliku staaži täpsustamiseks.
2.SKA tegi 01.02.2018 otsuse nr 007938/1 (tl 5-6, edaspidi vaidlustatud otsus) mitte arvestada Olga Loginova pensioniõigusliku staaži hulka perioode 01.08.1985 - 31.08.1985 ja 14.06.1990 - 30.06.1990. Vaidlusaluste perioodide väljajätmist põhjendas SKA järgmiselt: - Tallinna Tehnikaülikool on SKA-le kinnitanud, et ettevalmistusosakonna päevase õppevormi korral oli õpiaeg 8 kuud ja õppetöö algas 1. detsembril. Ettevalmistusosakonnas
õppimise aeg lõppes päevase osakonna üliõpilaste nimekirja arvamisega. Õppetöö kõrgkoolis algas 1. septembril; - õpiaja lõpu kindlakstegemisel lähtutakse eksamikomisjoni otsuse kuupäevast, kuna reaalset õppimist pärast seda ei toimunud. Kooli ei lõpetata diplomi väljakirjutamise ajaga. SKA selgitas, et andmete sisestamisel sotsiaalkaitse infosüsteemi teeb SKA eelotsuse, millega tuvastatakse pensionistaaž enne pensioni määramist. Otsus sisaldab vaidlustamisviidet. SKA märkis, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvati õppimine ettevalmistusosakonnas 01.12.1984 - 01.08.1985 ja õppimine 01.09.1985 - 13.06.1990, samuti töötamine (viimane ei ole seotud praeguse vaidlusega). Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud otsuse kätte 19.06.2018. Kohus küsis 07.02.2019.a määruses vastustaja hinnangut kaebuse tähtaegsusele. Vastustaja ei ole kaebaja väitele või kaebuse tähtaegsusele vastu vaielnud.
3.Olga Loginova esitas 18.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, see anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. 26.03.2019 esitas kaebaja täiendava avalduse. Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse osalist tühistamist ning õppimise perioodide 01.08.1985 - 31.08.1985 ja 14.06.1990 - 30.06.1990 arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja õppis Leningradi S. M. Kirovi nim Tööpunalipu ordeniga autasustatud Tekstiili ja Kergetöötuse Instituudis (edaspidi instituut). Õpiaega tõendavad tööraamatu kanded (tl 7-9) ja instituudist saadud arhiiviteatis (tl 12). Kaebaja oli alates 01.12.1984 ettevalmistusosakonna kuulaja, seda loetakse 0-kursuseks. Pärast eksamite edukat sooritamist viidi kuulajad üle I kursusele, see on sarnane üleviimisega I kursuselt II kursusele jne. 01.08-31.08.1985 töötas kaebaja üliõpilaste rühma koosseisus sovhoosis „Budogoštš“ (tl 37-38). 13.06.1990 kaitses kaebaja lõputöö (kaebaja sõnastuses diplomi). Diplom anti välja hiljem. Ülikoolist ei lahkuta enne eksmatrikuleerimist ja diplomi saamist. Vastustaja põhjendused selle kohta, millal õppetöö tegelikult toimus, on paljasõnalised ja alusetud. Sellega arvestamist ei näe ette ka õigusnormid.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegelik õpiaeg, millal reaalset toimus õppetegevus, mitte kuupäev, millal isik arvati õpilaste nimekirja. Õpiaja alguseks loetakse õppetegevuse algust ehk 1. septembrit, kui ei ole tõendatud, et õppetegevus koolis algas muul ajal. Kooli vastuvõtmise kuupäev ei tähenda ega tõenda õpiaja algust. Samuti lõpeb reaalne õpiaeg isikule diplomi väljastamisega. Nii immatrikuleerimine kui ka eksmatrikuleerimine sõltus täielikult vastava kooli töökorraldusest, töötajate töökoormusest jms. Arvates pensioniõigusliku staaži hulka õpiaega immatrikuleerimisest eksmatrikuleerimiseni tekiks olukord, kus isikuid koheldaks erinevalt ilma mõistliku põhjuseta, seades pensioniõigusliku staaži pikkuse sõltuvusse konkreetse kooli töökorraldusest. Sellel seisukohal oli kohus kohtuasjas 3-09-1694. Kohtu seisukoht
5.Kohus täpsustab esmalt lahendatavat nõuet. Kaebaja taotles kaebuses vaidlustatud otsuse osalist tühistamist. Samas otsuse resolutsioon käsitleb üksnes vaidlusaluseid perioode ning kaebaja avaldustest tuleneb üheselt, et ta ei nõustu kummagi perioodi väljajätmisega pensioniõigusliku staaži hulgast. Kohtu hinnangul tahtis kaebaja öelda, et ta ei vaidlusta seda, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvati õppimine 01.12.1984 - 01.08.1985 ja 01.09.1985 - 13.06.1990 ning töötamine. Neid otsustusi ei ole aga vaidlustatud otsuse resolutsioonis käsitletud, seega ei saa vaidlustatud otsus olla nende õiguslikuks aluseks. Vaidlustatud otsuse
resolutsioon räägib üksnes kahe perioodi väljajätmisest. Seega taotleb kaebaja vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamist.
6.Vastustaja viitas vaidlustatud otsuses sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 24 lg 4, mis võimaldab teha hüvitisele (sh pensionile) õiguse tekkimisel olulise asjaolu kindlaks enne hüvitisele õiguse tekkimist, ning haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2, mis käsitleb eelhaldusakti andmist. Seega mõistab vastustaja vaidlustatud otsust eelhaldusaktina. Kohus nõustub sellega.
7.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 4 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides. Sotsiaalministri määruse „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus) § 7 kohaselt tõendatakse õpiaega kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides diplomi, tunnistuse või muu dokumendiga, milles on andmed õppeasutuse, õppevormi ja õppeaja kestuse kohta.
8.Kaebaja tõendab õppimist instituudis järgmiste dokumentidega: - kaebaja tööraamatu kannete (tl 7-9) kohaselt kanti kaebaja 01.12.1984 ettevalmistusosakonna kuulajate nimekirja ja 01.08.1985 päevase osakonna üliõpilaste nimekirja ning eksmatrikuleeriti seoses instituudi lõpetamisega 30.06.1990; - kaebaja diplomi (tl 10-11) kohaselt astus ta instituuti 1985. aastal, talle omistati insenertehnoloogi kvalifikatsioon Riikliku Kvalifikatsioonikomisjoni otsusega 13.06.1990 ja diplom anti välja 30.06.1990.
9.Kohtu hinnangul ei saa RPKS § 28 lg 2 p 4 tõlgendada nii, et õpiaja all tuleb mõista ainult aega, mil isik reaalselt tegeles õppimisega. Õppetöö vaheajad (näiteks suvevaheaeg) on õppeprotsessi loomulik osa. Samuti on hariduse omandamisele olemuslik see, et pärast kõigi eksamite sooritamist ja lõputöö kaitsmist kulub teatav aeg hariduse omandamist tõendavate dokumentide vormistamiseks ja väljaandmiseks ning et diplomeid ei väljastata nii-öelda jooksvalt, vaid samale kursusele üheaegselt. Ka vastustaja möönab oma vastuses (tl 23 IV lõik), et reaalne õpiaeg lõpeb isikule diplomi väljastamisega. Kaebaja on esitanud dokumendid, mis näitavad tema katkematut õppimist instituudis 01.12.1984 - 30.06.1990. Dokumendid vastavad määruse § 7 nõuetele - tegemist on diplomi ja muu õppimist tõendava dokumendiga. Kaebaja viidi ettevalmistusosakonnast vahetult üle päevasesse osakonda. See, et ettevalmistusosakonnas lõppes õppetöö 31. juulil ja algas I kursusel uuesti 1. septembril, on võrreldav suvevaheajaga. Asjakohatu on vastustaja argument, et kanded tööraamatusse võidakse teha õppeasutuse suva järgi ning immatrikuleerimine ja eksmatrikuleerimine ei pruugi kokku langeda õppetöö alguse või kooli lõpetamise ajaga. Praegusel juhul on tööraamatu kanded korrektsed - õpiaja algusena on tööraamatusse kantud ettevalmistuskursuse õppetöö alguse aeg 01.12.1984 ja lõpuna diplomi väljaandmise aeg 30.06.1990.
10.Kaebaja väitel töötas ta 01.08-31.08.1985 üliõpilaste rühma koosseisus sovhoosis „Budogoštš“. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu vaidluse lahendamisel iseseisvat tähendust. Kohus näitas eespool, et tööraamatu kanded tõendavad kaebaja katkematutu õppimist instituudis 01.12.1984 - 30.06.1990. Sel juhul ei ole enam oluline, kas kaebaja tegeles suvel, mil õppetööd ei toimunud, omal algatusel või instituudi organiseerimisel ka millegi muuga.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused ajavahemike 01.08.1985 - 31.08.1985 ja 14.06.1990 - 30.06.1990 kõrvalejätmiseks ei ole õiguspärased ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohtu hinnangul on praeguses asjas põhjendatud teha vastustajale definitiivne ettekirjutus. Kuivõrd määruse § 7 nõuetele vastavad dokumendid on vastustajale esitatud ja vastustaja vastuväited neile on praeguse otsusega ära langenud, siis ei ole vastustajal kaalutlusõigust, kas arvata vaidlusalused perioodid pensioniõigusliku staaži hulka või mitte. Seetõttu kohustab kohus vastustajat arvama perioodid 01.08.1985 - 31.08.1985 ja 14.06.1990 - 30.06.1990 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.
13.RPKS § 53 lg 2 sätestab, et sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta. Vabariigi Valitsuse määruse „Pensionistaaži andmete kogumise ja sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmise kord“ § 5 ütleb, et tööraamatu andmed, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi enne pensioni määramist. Vaidlus sai alguse sellest, et kaebaja soovis tööraamatus olevate andmete kandmist sotsiaalkande infosüsteemi. Selle käigus tekkis küsimus, kas vaidlusalused perioodid kuuluvad kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Praeguses asjas ei vaielda infosüsteemi kande tegemise üle. Kohus siiski märgib, et ei näe pärast kohtuotsuse jõustumist vaidlusaluste perioodide infosüsteemi kandmiseks mingit takistust. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
15.Kaebaja esitas tähtaegselt kohtule dokumendid menetluskulude kohta, menetluskulude nimekirja kaebaja ei esitanud. Kuludokumentide hulgas on dokumendid, mis näitavad sõidukulude tegemist Venemaal 20.03.2019. Nende dokumentide seos praeguse kohtuasjaga ei ole äratuntav. Kaebaja on esitanud dokumendid ka selle kohta, et ta tasus 26.03.2019 tõlkimise eest 20 eurot. Kuna kaebaja esitas samal kuupäeval kohtule venekeelse dokumendi koos tõlkega eesti keelde, siis on selle kulu seos kohtuasjaga arusaadav ka ilma menetluskulude nimekirjata ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot, see on 07.02.2019.a määruse alusel kaebajale tagastatud. Kokkuvõttes mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.