Määruse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus Maarek Raimetile ja Tartu Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maarek Raimet esitas 16.04.2019 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirjaga nr 1-1/71. Taotluse kohaselt on kinnipeetavatelt ära võetud vangla vahendusel ostetud raadiod. Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 jõusse jätmisel puudub kinnipeetavatel õigus vabal valikul kuulata raadiot. Taotluse kohaselt on M. Raimet esitanud vaide 01.04.2019. a käskkirja peale. Taotlusele ei ole lisatud kohtueelse menetluse dokumente. M. Raimet on koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus palus Tartu Vanglal esitada seisukoht M. Raimeti esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning edastada kohtule kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Vangla esitas kohtule 18.04.2019 seisukoha, milles leiab, et M. Raimeti esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust, kuna ei ole vajadust õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte M. Raimeti vanglasisesest vabakasutuskontost taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (16.12.201815.04.2019), millest nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ega pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. Reimati HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, tuginedes HKMS § 112 lg 1 p-le 1, täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et M. Raimet palub esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 kehtivus osas, mis võimaldaks isiklikku raadiot kasutada kambris. Seega on taotletud HKMS § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud abinõud.
7.Tartu Vanglas on 17.04.2019 registreeritud M. Raimeti vaie nr 1-11/105-1 (tl 9-10) Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 peale. Taotleja märgib vaides, et raadio on paljudele kinnipeetavatele ainus kambris olev meelerahu ning hariv vahend. Vangla väide raadiotega kaasneva julgeolekuriski kohta on vaide esitaja arvates naeruväärne. Vangla töötajatel on olemas vahendid, et julgeolek tagada. Vaide esitaja leiab, et häbitu on müügil hoida raadiot kuni 31.03.2019, mille soetamine on kinnipeetavale, kel puudub kindel sissetulek, raske ja kallis. Kuna kinnipeetav saab raha kätte 30% ulatuses, siis sellega arvestades, maksab raadio kinnipeetavale 100 eurot. Vaide esitaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada.
8.Seega, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (HKMS § 249 lg 5). Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirjaga nr 1-1/71 muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kodukorra seletuskirja. Tartu Vangla kodukorra punkte 1.6 ja 5. täiendati ning punkte 7.1.30.,
8.2.2.ja 16.6. muudeti selliselt, et alates 01.04.2019 on Tartu Vanglas kinnipeetavatele isiklikud raadiod kambris keelatud esemed. Tartu Vangla korraldas käskkirja p 4 kohaselt kahe nädala jooksul alates käskkirja jõustumisest, s.o 01.04.2019, kinnipeetavatelt isiklike raadiote äravõtmise ja lattu paigutamise.
10.Kohus eeldab, et taotluse esitaja faktilised väited on tõesed ning M. Raimetil oli kambris isiklik raadio, mille ta soetas vangla kaupluse vahendusel. Vangla pole omapoolses seisukohas vastupidist väitnud. Seega on taotluse esitaja õigusi mõjutanud Tartu Vanglas 01.04.2019 kehtima hakanud uus kodukord ja kohus peab kaaluma, kas vaidlusalune käskkiri toob kaasa pöördumatuid tagajärgi, st kaebaja õiguste kaitse oleks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võimatu või oluliselt raskendatud.
11.Kohus leiab, et isikliku raadio kambris kasutamise keelamisega kaasnevad ebamugavused, kuid see ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi, mis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eelduseks. Taotluse esitajal võimalik on oma õigusi kaitsta kohtumenetluses pärast vaidemenetluse lõppu, kui tema vaie jääb osaliselt või täielikult rahuldamata. Praegusel juhul ei nähtu ning M. Raimet ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast väidet ega tõendit, et taotlejale võiks vanglas kehtiv keeld kuulata kambris isiklikku raadiot põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks.
12.Eesialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole üldiselt lubatav. Kohus peab vajalikuks juhtida taotluse esitaja tähelepanu varasemale kohtupraktikale. Tartu Ringkonnakohus 19.12.2018. a otsuses asjas nr 3-16-2697, p 11-12 ning Riigikohus 19.10.2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 32-33 on asunud seisukohale, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane. Riigikohus on leidnud, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest. Tartu Ringkonnakohus on viidatud kohtuasjas leidnud, et vangla kodukorra sätted, millega keelatakse isikliku raadio kambrisse väljastamine, ei ole vastuolus põhiseadusega. Praegusel juhul on Tartu Vangla taganud võimaluse kuulata raadiot kambrisse sisse ehitatud raadio vahendusel. Küsimust, kas käesoleval juhul võib olla rikutud vacatio legise põhimõtet, kui kinnipeetavad said raadioid osta vangla kauplusest isiklikuks kasutamiseks raadioid kuni 31.03.2019 ning vaidlusalune käskkiri võeti vastu ja jõustus järgmisel päeval 01.04.2019, ei ole võimalik lahendada esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel. Isegi, kui vangla ei jätnud piisavalt aega, et vangla kodukorra muudatustega tutvuda ja taotluse esitajal muudatustega arvestada, ei anna see alust jaatada esialgse õiguskaitse vajadust. Taotluse esitajal on võimalik esitada vastavaid väiteid oma õiguste rikkumise kohta kohtumenetluses.
13.Seega teatud ebamugavuste talumine ei tähenda esialgse õiguskaitse vajadust ning väidetav õiguste riive ei kaalu üles olulist avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi Tartu Vangla jaoks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus M. Raimeti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.