lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1842/5

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1842/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1254
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RPKS § 31 lg 2, 6HKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineReprS § 12Soodustingimustel vanaduspensionReprS § 2 lg 2Õigusvastaselt represseeritud isik

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-18-1842

Otsuse kuupäev

18. aprill 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maija Kärtneri kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.06.2018.a otsuse nr P14338 tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Maija Kärtner, esindaja Anu Baum Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata
2.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.05.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Maija Kärtner esitas 16.05.2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 12 p 1 alusel. Kaebaja tugines sellele, et ta sündis 06.11.1957 Krasnojarski krais Idrinski rajoonis Luule Reinbali lapsena, isa kohta andmed puuduvad (tl 5). Luule Reinbal viibis asumisel Krasnojarski krais Idrinski rajoonis 25.03.1949 kuni 24.06.1958 (tl 6). Kaebaja isa Eldor Lillemäe oli samuti kohtuväliselt välja saadetud ja viibis asumisel 25.03.1949 kuni 26.07.1957. Kaebaja vanematel tekkis reaalne võimalus kodumaale naasmiseks alles 1966. aasta juunis, kuna lapsed olid väga väikesed (sünniaastad 1957, 1959, 1962) ja rahalised võimalused perega nii pikale teekonnale asumiseks vajasid suurt kokkuhoidu.
2.SKA tegi 01.06.2018 otsuse nr P14338 (tl 7, edaspidi vaidlustatud otsus) mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Otsuse põhjenduste kohaselt tekib kaebajal

õigus vanaduspensionile 64-aastaselt ehk 06.11.2021. Kaebaja ei oma õigust soodustingimustel vanaduspensionile (enne vanaduspensioniikka jõudmist) järgmistel põhjustel. Kaebaja emal oli luba ja reaalne võimalus pöörduda tagasi Eestisse alates 24.06.1958. Kaebaja emalt ei ole õigusvastaselt ära võetud õigust asuda elama Eestisse. Kaebaja asumisel viibimise periood on sünnist 06.11.1957 kuni ema asumiselt vabastamiseni 24.06.1958. Seega tema asumisel viibimise aeg on 7 kuud ja 18 päeva ehk alla 1 täisaasta ning see ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

3.Maija Kärtner esitas vaidlustatud otsusele vaide. SKA jättis 30.08.2018.a vaideotsusega nr 1.1-10/21254 (tl 9-10) vaide rahuldamata.
4.Maija Kärtner esitas 25.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada vaidlustatud otsuse ning kohustada SKA-d tegema uus otsus ja rahuldama kaebaja 16.05.2018.a avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja möönab, et tema emale Luule Reinbalile anti luba Eestisse naasmiseks 24.06.1958, kuid sellel ajal puudus emal reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Selleks puudusid rahalised vahendid, samuti olid lapsed sh kaebaja, liiga väikesed nii pika teekonna ettevõtmiseks. Kaebaja oli ema vabastamise ajal 7 kuud ja 18 päeva vana, mis iseenesest välistab reaalse võimaluse naasta asumiselt tollaseid transpordivõimalusi arvestades. See oleks olnud ohtlik lapse elule ja tervisele. Kodu, kust kaebaja ema asumisele saadeti, asus Eestis piiritsoonis ja perekonna sinna naasmine oli välistatud. Seega oli reaalseks takistuseks Eestisse naasmisel ka asjaolu, et puudus koht, kuhu naasta. Kuna Eestisse naasmine toimus 1966. aasta juunis, siis kestis kaebaja tegelik asumisel viibimine rohkem kui 5 aastat. Kuivõrd seadusandja on kasutanud ReprS § 2 lõikes 2 sidesõna „ja“, ei piisa ühe eelduse täitmisest ehk siis loa andmisest, vajalik oli ka reaalse võimaluse andmine asumisele saadetule. Iga eraõiguslik isik on alati nõrgem pool kui avalik-õiguslik isik, mistõttu soodustuse määramisel tuleks sellest lähtuda ja teha otsus võimalikult soodne lähtudes eraisiku huvidestõigustest. Kaebaja ei saa tõendada millegi mitteeksisteerimist ehk reaalse võimaluse puudumist.
5.Vastustaja palus oma 25.02.2019.a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ema vabastati asumiselt 24.06.1958 ja puuduvad tõendid, et nõukogude võim oleks teinud talle takistusi Eestisse naasmiseks või et temalt oleks õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse. Seda, et kaebaja emal puudusid naasmiseks rahalised vahendid ja et lapsed, sh kaebaja olid liiga väiksed nii pika teekonna ettevõtmiseks, ei saa käsitada Eestisse naasmiseks reaalse võimaluse puudumisena ReprS mõttes. Kohtupraktikast tulenevalt saab Eestisse naasmise reaalse võimaluse puudumisena ReprS tähenduses käsitada õiguslikke või administratiivseid takistusi, mille tõttu ei olnud formaalselt Eestisse naasmise õiguse saanud isikul reaalselt võimalik Eestisse naasta (kohtuasjad 3-16-897, 3-12-1483, 3-15-1468). Eeltoodud põhjendustel saab kaebaja asumisel viibimise ajaks lugeda perioodi alates sünnist 06.11.1957 kuni ema asumiselt vabastamiseni 24.06.1958, s.t kokku 7 kuud ja 18 päeva. Kuna kaebaja on asumisel viibinud alla ühe täisaasta, puudub tal õigus soodustingimustel vanaduspensionile ReprS § 12 p 1 alusel.

Kohtu seisukoht

6.ReprS § 12 p 1 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) mõistes represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti ReprS § 2 lõikes 2 nimetatud isikul - üks aasta enne

vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. ReprS § 2 lg 2 kohaselt loetakse represseerituks laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

7.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on ReprS § 2 lg 2 nimetatud isik. Pooled ei vaidle ka kaebaja pensionistaaži pikkuse või arvutamise üle.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kui pikk oli kaebaja asumisel viibimise aeg. Vastustaja arvates tuleb lähtuda sellest, et kaebaja ema viibis asumisel kuni 24.06.1958, kaebaja arvates aga sellest, et kaebaja vanematel avanes võimalus asuda Eestisse alles juunis 1966. Kohtu hinnangul on õigus vastustajal. Kaebaja emale anti 24.06.1958 nii luba kui ka reaalne võimalus naasta Eestisse. Reaalse võimaluse andmata jätmise all tuleb mõista repressioone kohaldanud riigi tegevust või tegevusetust, mille tõttu Eestisse naasmine ei olnud võimalik, näiteks reisidokumentide muretsemise takistamine, liikumispiirangu kehtestamine jms. See tuleneb ka ReprS § 2 lg 2 sõnastusest, mille järgi määrav on see, millal vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Sõna „anti“ viitab võimuorganite tegevusele. Kaebaja perele ei andnud okupatsioonivõim mingeid varem puudunud võimalusi ka 1966. aastal. Eestisse reisimise võimalus tekkis asjaolude ajas muutumise (laste kasvamine) ja kaebaja pere tegevuse (raha kogumine, elukoha muretsemine) tõttu. Ka kohtupraktikas on ühtselt leitud, et reaalse võimaluse puudumisena tuleb käsitleda õiguslikke või administratiivseid, sh ametnike omavolist tingitud takistusi, okupatsioonivõimude poolseid liikumispiiranguid, kuid mitte olmeküsimusi, sobiva aja ootamist või ilmastikuolusid (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2018.a otsus kohtuasjas nr 3-172270 p 8 ja selles viidatud kohtupraktika). ReprS eesmärkidega ei ole kooskõlas olukord, kus soodustingimustel vanaduspensionile annaks õiguse ka periood, mil välja saadetud isikud olid okupatsioonivõimude poolt liikumise piirangutest vabastatud, kuid ootasid sobivat aega Eestisse saabumiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2016.a otsus asjas 3-15-1468 p 14).
9.Kaebaja väitel ei saanud vastustaja temalt nõuda Eestisse naasmise reaalse võimaluse puudumise tõendamist. Esiteks ei ole see päris õige - pensioniavalduse ja andmed pensioni taotlemise aluseks olevate dokumentide kohta esitab pensioni taotleja (RPKS § 31 lg 2, riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 2 lg 4). Sotsiaalkindlustusametil on küll kohustus osutada pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel (RPKS § 31 lg 6). Kaebajal tuleb tõendada neid asjaolusid, millele ta oma taotluses tugineb. Teiseks ei ole vaidlustatud otsuse aluseks mitte see, et kaebaja väited väikeste lastega reisimise raskuste, reisi kulukuse ja Eestis elukoha puudumise kohta oleksid tõendamata, vaid see, et kaebaja kirjeldatud probleemid ei kujuta endast kaebaja emale Eestisse naasmise reaalse võimaluse andmata jätmist ReprS tähenduses. Kui kaebaja pere Eestisse naasmist oleksid takistanud võimud, siis sellele oleks kaebaja saanud tugineda ja sel juhul oleks kaebajal tulnud takistuste olemasolu ka tõendada. Võimude loodud takistustele kaebaja aga tuginenud ei ole.
10.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kui vaidlustatud otsus jääb kehtima, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamine võimalik. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud tema kasuks välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja