Best Plan OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 31.07.2017 korralduse nr 5-1.5/236 osalise tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – Best Plan OÜ, esindaja XX; esindajad Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kaialiisa Koolberg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada 2017. aasta III kvartali maksudeklaratsioonide esitamist kohustav Tallinna Ettevõtlusameti 31.07.2017 korraldus nr 5-1.5/236 maksuobjekti nr 1 puudutavas osas täielikult ning seonduvalt maksuobjektidega nr 3 ja 4 selles osas, mis käsitab akendele paigutatud pizza-, punase ja kollase paprika-, tomatite-, seente-, maitsetaimede- ja pasta- ning liha pilte avalikkusele suunatud teabe eksponeerimisena;
2.Mõista Tallinna linnalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15 euro suurune riigilõiv
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.04.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
OÜ Best Plan esitas 18.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tallinna Ettevõtlusameti 31.07.2017 korraldusega nr 5-1.5/236 ja ettevõtlusameti 19.09.2017 vaideotsuse tühistamiseks osades, milles amet kohustab osaühingut esitama 2017 III kvartali reklaamideklaratsiooni maksuobjektide 1, 3
ning 4 suhtes. Kaebusest nähtuvalt kohustas Tallinna Ettevõtlusamet korraldusega nr 5-1.5/236 esitama reklaamimaksu 2017. aasta III kvartali maksudeklaratsiooni, deklareerides aadressil Gonsiori 10, Tallinn maksuobjekte 1 kuni 5. Best Plan OÜ esitas eelnimetatud korralduse peale vaide selle osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2017 vaideotsusega nr 5-1.17/188.2 rahuldati vaie osaliselt ja maksuobjekti nr 5 osas tunnistati Tallinna Ettevõtlusameti 31.07.2017 korraldus kehtetuks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2017 määrusega kaebuse käiguta, et kaebaja saaks selgelt välja öelda milliste maksuobjektide osas korralduse tühistamist taotletakse ja kas vaideotsuse vaidlustamist peetakse samuti tarvilikuks.
3.Best Plan OÜ täpsustas 09.11.2017 kaebuse nõudeid taotledes Tallinna Ettevõtlusameti korralduse nr 5-1.5/236 tühistamist maksuobjekti nr 1 osas täielikult ning maksuobjektide nr 3 ja 4 suhtes selles osas, millega nõutakse maksudeklaratsiooni esitamist ka akendele paigaldatud piltide suhtes.
4.Tallinna Halduskohtu 15.11.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse.
5.Tallinna Halduskohtu 15.02.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Maksuobjekti 1 osas on kaebaja korduvalt selgitanud, et tegemist on ettevõttele kuuluvate harkjalgadega, mida eksponeeritakse vastavalt vajadusele ning nende päevade osas esitatakse ka maksudeklaratsioonid. Paraku ei ole harkjalgu võimalik hoiustada mujal kui restorani sissepääsu juures olevas vahekoridoris. Viltuselt vahekoridori paigutatud harkjalad ei ole RekS § 2 lg 1 p 3 ning määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes reklaam, kuna need ei ole suunatud möödakõndivale inimesele. Samuti ei vasta akendel olevad kunstilised fotod RekS § 2 lg 1 p 3 ning määruse nr 44 sätetele. Tekib küsimus, et kui ettevõtlusameti hinnangul on akendel olevad pildid reklaam, siis mis põhjusel ei ole nõuet esitatud juba 2015. aasta detsembris, kui kõnealused pildid teatavaks said. Restorani akende pindala on üle 40 ruutmeetri ning piltidega on kaetud 7 m2 pinnast, mis ei ole kaebaja silmis oluline osa, isegi mitte veerand akende pindalast. Restorani akendel eksponeeritud kunstfotole omaste tunnustega maitsetaimede, tomatite, liha, pasta, punase ja kollase paprika, pizzade ja seente pildid ei ole reklaam. Illustreerivad fotod ei ole sinna paigutatud müügi suurendamise eesmärgil, vaid on väga suure aknapinna täitmiseks, et suur akna pind liialt tühi ja kõle ei oleks. Pildid on valitud kunstiliselt ning ei anna edasi restorani olemust, mis on buffet-restoran. Selleks, et akendel avalikustatud pilte reklaamiks pidada, peab see olema piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, mida kunstiliselt illustreerivad fotod ei ole, kuna viitavad isegi pigem oma olemuselt mõnele poele kui „söö palju jaksad“ tüüpi restoranile. Pildimaterjalil puudub selline äratuntavus, mis võimaldaks identifitseerida, millist kaupa ostma või teenust tarbima kutsutakse ja need ei anna edasi infot kaebaja poolt müüdava kauba omaduste kohta. Pildid restorani akendel sellist huvi inimestes, kes ei plaani kaebaja restorani külastada, ei tekita. Seetõttu ei piisa üksnes asjaolust, et kleebistel kujutatud piltidel ning müügiks pakutava kauba vahel on kaudne seos, lugemaks kleebiseid reklaamiks. Best Plan OÜ poolt pakutav toit on näidatud lisas 7 ning ei sarnane kuidagi akendel olevatele piltidele. Best Plan OÜ eesmärk on pigem restorani asukoha ja välisseina esteetiline kujundamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt eksponeeritav ja korralduses kirjeldatud teave reklaam, mis vastab reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 mõistele.
8.RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas” (edaspidi määrus) § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. Eksponeeritav teave ei vasta RekS § 2 lg 2 eranditele ning kaebaja poolt tegevuskoha akendele ja uksele paigaldatud teabel ei ole teist eesmärki peale kaebaja pakutava teenuse müügi suurendamise. Kaebaja tegevuskoha akendel (maksuobjektid 3 ja 4) eksponeeritav teave koosneb erinevatest teabeliikidest, sh teabest, mida Reks § 2 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks ei loeta (teenuse osutamise aeg – „E-R 11-14” ja tegevuskoha liik „Lõuna-Buffet”), kuid objektiivselt tajutav tervik moodustub kõikide akende koostoimes erinevatest teabeliikidest kokku. Tervikut ei moodusta üksik aken, sõna või sõnum, kaubamärk, pilt või pildiosa. Maksuobjekti nr 1 teabe sisu on: „Saku Õlletehas 1820 SAKU Brauerei Sack 1820, All you can eat buffet 9,90 Saku”. Teave asub kaebaja toitlustusettevõtte sissepääsu juures nn harkjalal ning on paigaldatud uksel olevale vaateaknale suunaga väljapoole. Kuna tegemist on kergkonstruktsiooniga, siis sellise teabekandja paigutamine on vastavalt vajadusele hõlpsasti muudetav. Samad harkjalad on korduvalt paigutatud ka toitlustusettevõtte esisele kõnniteele ning ettevõtlusamet on nende osas kaebajale teinud meeldetuletusi deklaratsiooni esitamiseks ja ka kohustava korralduse. Vastustaja hinnangul on kaebaja valduses piisavalt ruumi, kus harkjalga saaks eksponeerida selliselt, et see ei oleks suunatud teabega tänavale, nt leidub piisavalt vaba ruumi ka külastajatele ettenähtud ruumiosas vahekoridori läheduses. Varasemalt on kaebaja väljaspool toitlustuskohta eksponeerinud kolme harkjalga, millest järeldub, et kahele harkjalale on toitlustuskoha siseruumides siiski ladustamiskoht leitud. Seetõttu ei ole eluliselt usutav väide, et korralduses nimetatud harkjala ainuvõimalik asukoht on vahekoridoris ja suunaga väljapoole toitlustusettevõtet.
9.Kaebaja ei ole deklareerinud korralduses nimetatud kaubamärke ning akendel eksponeeritavaid pilte. Samuti on deklareerimata maksuobjekti nr 4 sõnaline osa „Lõuna-Buffet E-R 11-14”. Teabe osad, mida kaebaja deklareerib väära pindalaga ja teave, mida kaebaja ei deklareeri, moodustavad ühtse terviku määruse § 6 lg 1 mõttes. Mõlemad maksuobjektid (3 ja 4) koosnevad kombineeritud teabest. Maksuobjektid paiknevad akendel selliselt, et ükski teabe osa ei ole objektiivselt eraldiseisvana tajutav. Teabe tervik moodustub kõikide akende koostoimes, ükski aknamoodul iseseisvalt ega teabe osa üksikuna ei moodusta tervikut. Fotode eksponeerimise viisi ei saa pidada neutraalseks eksponeeritud fotode mõõtmete, asukoha (toitlustusettevõtte mõlemal küljel), koguse (fotodega on kaetud oluline osa tegevuskoha akendest) ja värvivaliku (säravad ja kontrastsed toonid tulevad esile hoone neutraalses toonis fassaadi taustal) tõttu. Vastustaja arvates on fotod pilkupüüdvad ja viitavad eesmärgile kutsuda möödujates esile soovi toitlustusettevõtte külastamiseks ja suurendada seeläbi kauba müüki. Lisaks eelnevale ei ole kaebaja fotode paigaldamist kooskõlastanud asukohajärgse linnaosaga, milline kohustus tuleb Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri” § 10 punktist 3. Tallinna linna arvates ei ole maksuobjektides 1, 3 ja 4 kirjeldatud teabe eksponeerimisel olnud muud sisulist eesmärki peale toitlustuskoha märgatavaks tegemise ja teenuse müügi suurendamise. Tegemist ei ole neutraalse tähistusega ja teave vastab RekS § 2 lg 1 p 3 reklaami mõistele.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Ettevõtlusameti 31.07.2017 korraldust nr 5-1.5/236 osas, milles amet kohustab osaühingut esitama 2017 III kvartali reklaamideklaratsiooni maksuobjektide 1, 3 ning 4 suhtes. Kaebusest nähtuvalt kohustas Tallinna Ettevõtlusamet korraldusega nr 5-1.5/236 esitama reklaamimaksu 2017. aasta III kvartali maksudeklaratsiooni, deklareerides aadressil Gonsiori 10, Tallinn maksuobjekte 1 kuni 5 Maksu- ja Tolliametile 5 tööpäeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates. Best Plan OÜ esitas eelnimetatud korralduse peale vaide selle kehtetuks tunnistamiseks nende
objektide suhtes, mida amet ei ole varasemalt deklaratsioonide esitamisel reklaamiks pidanud. Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2017 vaideotsusega nr 5-1.17/188.2 rahuldati vaie osaliselt ja maksuobjekti nr 5 ehk laudadele paigutatud ning läbi akna paistva teabe deklareerimise kohustuse osas tunnistati 31.07.2017 korraldus kehtetuks. Maksuobjekti nr 2 osas kaebaja korraldust ei vaidlusta. Kaebaja taotleb Tallinna Ettevõtlusameti korralduse nr 5-1.5/236 tühistamist maksuobjekti nr 1 osas täielikult ning maksuobjektide nr 3 ja 4 suhtes selles osas, millega nõutakse maksudeklaratsiooni esitamist ka akendele paigaldatud piltide suhtes. Kaebaja leiab, et illustreerivatelt piltidelt ei peaks reklaamimaksu tasuma ja et varem ei ole seda ka nõutud. Mis puutub maksuobjekti nr 1, siis vaidlustatud korralduses on kirjeldatud seda kui uksel (tegelikult vahekoridoris) eksponeeritavat teavet, kuid kaebaja selgituste kohaselt oli tegemist pelgalt ettevõttele kuuluvate harkjalgadega, mida eksponeeritakse vastavalt vajadusele ning hoiustatakse osaühingu siseruumides ja mille puhul ei saaks rääkida möödakõndivale inimesele suunatud reklaamist. Kaebaja arvates ei olnud taoliselt eksponeeritud teabe puhul tegemist reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses. Vastustaja on vastupidisel seisukohal. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste erinevaid seisukohti ka hinnata.
11.Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaamiks igasugune teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul teenuse osutamise või kauba müügi edendamise ja suunamise eesmärgil. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi esimese lõike punktile 8 on välireklaam avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam.
12.Nähtuvalt vaidlustatud korralduses esitatud maksuobjekti nr 1 kirjeldusest eksponeeris kaebaja Gonsiori 10 hoone uksel järgmist avalikkusele suunatud teavet „Saku Õlletehas 1820 SAKU Brauerei Sack 1820, All You can eat buffet 9,90, Saku“. Menetluse käigus on siiski selgunud, et tegemist ei olnud uksel eksponeeritud teabega, vaid vastava tekstiga kergelt teisaldataval konstruktsioonil (nõndanimetatud harkjalg), mis asus ukse taga ehk vahekoridoris. Tehes vastava viite reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjale, on vastustaja võrrelnud seda kaupluse vaateaknale paigutatud välireklaamiga, kuid kohus eelnimetatuga siiski ei nõustu. Sisekoridoris asuvat ja teisaldatavale alusele paigutatud teavet ei saa lähtuvalt selle informatsiooni intensiivsusest ning mõjust tõlgendada selliselt, et see on avalikust kohast jälgitav (vt RekS § 2 lg 1 p 8) ja suunatud tänaval möödujatele. Pigem on see suunatud neile, kes on toitlustuskohta sisenenud. Vastavalt reklaamiseaduse § 3 lg 1 peab eksponeeritava teabe kujundus ja esitlusviis tagama (selge) arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Antud juhul ei saa seda piisavalt tagatuks lugeda. Siinkohal ei ole enam asjassepuutuv ka arutlus selle üle kas kaebaja on taolist teavet varem eksponeerinud või kas sellist harkjalga oleks olnud võimalik kuidagi teisiti- või mujale paigutada. Uksest sissepoole asetatud konstruktsioon võib külastajaid ka segada, kuid see ei ole küsimus, mida maksudeklaratsiooni esitamise nõutavuse kontekstis lahendada. Küsimus oli selles kas taoliselt paigutatud teave kvalifitseerus reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses või mitte ning kohtu hinnangul käesoleva vaidluse puhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei olnud.
13.Kaebaja on vaidlustanud korraldust nr 5-1.5/236 ka selles osas, millega nõuti maksuobjektide nr 3 ja 4 deklareerimist akendele paigaldatud piltide suhtes. Vastavalt korralduses esitatud kirjeldusele on tegemist pizza-, punase ja kollase paprika-, tomatite-, seente-, maitsetaimede- ja pasta- ning liha piltidega. Kaebaja märgib, et akendel olevad illustreerivaid fotosid ei ole sinna paigutatud müügi suurendamise eesmärgil, vaid väga suure aknapinna täitmiseks kunstiliste fotodega, et suur akna pind liialt tühi ja kõle ei oleks. Kaebaja on seisukohal, et taoliste piltide puhul ei saa rääkida reklaamist. Vastavaid fotosid on haldusasja materjalide juurde ka esitatud. Kohtupraktika käigus on sarnaste vaidluste lahendamisel asutud korduvalt seisukohale, et reklaamiks saab pidada üksnes taolist teavet kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Reklaami kaudu peab olema ka äratuntav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse. Kaebaja on viidanud seoses eelnimetatuga Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 lahendile haldusasjas nr 3-14-
50912, mille raames oli vaidluse all ühe kaupluse aknal eksponeeritud ja köögivilju illustreerivate piltide reklaamiks lugemise või mittelugemise küsimus ning mille puhul asus ringkonnakohus seisukohale, et tegevuskoha akendel eksponeeritud köögiviljade kleebised ei olnud sedavõrd intensiivne üleskutse poes müüdavate puu- ja köögiviljade ning teiste kaupade ostmiseks, mis kutsuks kauplusesse sisseoste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud kauplust külastada.
14.Käesoleva vaidlusega seonduvad pildid ei kutsu ostma pizzat, punast ja kollast paprikat, tomateid, seeni, maitsetaimi, pastat või liha ega anna edasi informatsiooni restoranis pakutavate toitude ning jookide valikuvõimaluste kohta. Seega tuleb kaebajaga nõustuda, et pigem esteetilistel eesmärkidel restorani akendele paigutatud piltide puhul ei ole tegemist reklaamiga. Nende reklaamina käsitamist oleks võinud kaaluda näiteks siis, kui kaebaja ei peaks osundatud aadressil mitte restorani vaid tegeleks aedvilja, juurvilja ning muude toidukaupade müügiga.
15.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada. Tallinna linna kirjalikest vastuväidetest ilmneb, et vastustajal on kaebaja suhtes etteheiteid ka seonduvalt fotode paigaldamise kooskõlastusprotsessiga ja et ebaselgeks võis jääda ka nõude ulatus ning seda eelkõige seonduvalt deklareeritava teabe pindalaga ning kaubamärki või väidetavat kaubamärki puudutava osaga. See aga otseselt asjassepuutuv ei ole ning vaidluse esemega konkreetselt ei seostu. Vaidlustatud korraldusega on kohustatud kaebajat esitama maksudeklaratsiooni ja deklareerima sellel maksuobjekte 1 kuni 4. Neid maksuobjekte on kirjeldatud alapunktide kaupa korralduse esimesel leheküljel. Kaebaja on sellest lähtunud. Kirjeldus on olnud mõlemale protsessiosalisele arusaadav. Maksuobjekti nr 1 osas on vaidlustatud korraldust täielikult ning maksuobjektide nr 3 ja 4 suhtes üksnes selles osas, millega nõutakse maksudeklaratsiooni esitamist ka akendele paigaldatud piltide suhtes. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 15.11.2017 määrusega menetlusse võetud. Tallinna Halduskohtu 15.02.2019 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, kusjuures eelnimetatud määruse punktis 7 võimaldati kaebajal (vajaduse korral) oma positsiooni vastava tähtaja raames veel ka täpsustada. Kaebaja ei ole pidanud seda tarvilikuks. Tulenevalt eeltoodust vaidluse ulatuses küsitavusi ei ole. Kohus lähtub OÜ Best Plan nõuetest ja tühistab vaidlustatud korralduse maksuobjekti nr 1 puudutavas osas ning seonduvalt maksuobjektidega nr 3 ja 4 selles osas, mis käsitab pizza-, punase ja kollase paprika-, tomatite-, seente-, maitsetaimede- ja pastaning liha pilte avalikkusele suunatud teabe eksponeerimisena. Mis puutub deklareeritavate maksuobjektide pindalasse, siis sellekohast arvutuskäiku ega vastavaid pindalaühikuid ei ole vaidlustatud korralduses välja toodud ning haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et pindala või pindala arvutamise suhtes oleks varasemalt sisulisi vaidlusi esinenud. Küsimus on olnud pelgalt selles, mida vastustaja välja toodud maksuobjektide kirjeldusest reklaamiks pidada.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, kuid kaebaja ei ole asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaegade raames menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Samas ei takista see kaebuselt tasutud 15 euro suuruse riigilõivu vastustajalt väljamõistmist. Ülejäänud osas jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.