KÜ Veltsi tee 11 hagiavaldus A P ja A P vastu võla nõudes
Hagi hind
1 250.51 euro
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Veltsi tee 11 (registrikood 80394088, asukoht: Veltsi tee 11, 44414 Veltsi küla, Rakvere vald), seaduslik esindaja: Merit Mehiste (e-post: [email protected], [email protected]), lepinguline esindaja: Margus Saulep (e-post: mä[email protected]); Kostjad: 1) A P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 2) A P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), võlgnike lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
23. november 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt A P’ilt ja A P’ilt hageja KÜ Veltsi tee 11 kasuks korteriomandil xxxx, ajavahemikus 01.08.2013 kuni 30.11.2015 tekkinud põhivõlgnevuse katteks 1 139 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 53 senti.
Jätta menetluskulud osaliselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt A P’ilt ja A P’ilt hageja KÜ Veltsi tee 11 kasuks menetluskulude katteks 400 (nelisada) eurot 67 senti.
1 (7)
2-16-9820
4.Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (400.67 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kostjate menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.KÜ Veltsi tee 11 esitas 10.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1 433.33 euro saamiseks, tsiviilasi 2-16-105388. Võlgnikud esitasid nõudele vastuväite. Seoses võlgnike vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 28.04.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.13.05.2016 kohtumäärusega jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja hagiavalduse esitamiseks. Avaldaja seaduslik esindaja sai kohtumääruse kätte 13.05.2016, kuid avaldaja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud.
3.27.05.2016 esitas hageja taotluse TsMS § 64 lg 1 alusel kohtu poolt määratud tähtaja pikendamiseks ja palus määrata uueks puuduste kõrvaldamise tähtajaks 03.06.2016. 02. juunil 2016 esitas hageja hagiavalduse A P ja A P vastu võla nõudes.
4.Viru Maakohtu 06.06.2016 kohtumäärusega keelduti KÜ Veltsi tee 11 hagiavalduse A P ja A P vastu võla nõudes tsiviilasja 2-16-105388 raames menetlusse võtmisest ja määrati avada uus tsiviilasi KÜ Veltsi tee 11 poolt 02.06.2016 esitatud hagiavalduses A P ja A P vastu võla nõudes.
HAGIAVALDUS
5.22. juunil 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt kostjad on korteriomandi xxxx, ühisomanikud. Nad on ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud 04.06.2007. Elamut Veltsi tee 11 ja selle juurde kuuluvat maatükki majandab hageja. Kostjatele on edastatud regulaarselt majandamiskulude arveid. Arvetel on välja toodud kululiigid, mida on kostjad kohustatud tasuma, s.o hooldustasu, remonditasu, prügivedu, veevahe, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon.
6.Kostjad ei ole enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Arvestusperioodil jaanuar 2013 kuni detsember 2015 on kostjatele määratud makseid summas 1 446.80 eurot, milles on kostjad tasunud 196.29 eurot. Seega kujuneb võlgnevuseks 1 250.51 eurot. Hageja nõue hõlmab üksnes tasumata majandamiskulusid. Tähtaegselt tasumata maksete osas hageja kostjatelt viiviseid ei nõua.
7.Hageja teatas, et kuni registrist kustutamiseni 22.07.2013 majandas Veltsi tee 11 maaüksust Korteriühistu Veltsi 14. Lõpetatud ühingu nõuded kostjate vastu on loovutatud hagejale. 2 (7)
2-16-9820
8.Kostjate poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt kahtlevad nad võlasumma õigsuses ning soovivad kontrollida raamatupidamisdokumente. Hageja ei ole seadnud ühistu liikmetele takistusi raamatupidamisdokumentidega tutvumiseks. Kui kostjad jäävad oma kahtlustuste juurde nõude õigsuse osas, siis palus hageja kostjatel välja tuua, milles kostjad konkreetselt kahtlevad või millega nad ei nõustu.
9.Hageja palus vastavalt VÕS § 79 lg 1, § 13 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, KOS § 8 lg 1, KÜS § 2 lg 1, § 13 lg 4, § 15 1 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 1 250.51 eurot ja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
10.Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
11.23. septembril 2016 esitatud vastuses kostjad teatasid, et nad tunnistavad hagi osaliselt. Vastuse kohaselt majas puudus korteriühistu mitu aastat, siis ei saanud ka kostjatele arveid esitada. Tekib küsimus, kas hagejal on üldse õigus nõuda võlgu enne KÜ Veltsi tee 11 asutamist. Vana korteriühistu kustutati registrist juulis 2013. Võlad võeti üles jaanuaris 2015 toimunud üldkoosoleku otsusega. Kostjate arvates ei olnud võimalik hagejale nõudeid loovutada. Lisaks protokolli sisust nähtub, et aasta peaks olema 2016, vale aasta pärast on protokoll on tühine.
12.Kostjad teatasid, et nad pole tahtlikult maksmata jätnud. Nad on nõus võlgnevuse tasuma aga seda maksegraafiku alusel kompromissina.
14.11. oktoobril 2016 esitatud arvamuses hageja teatas, et tema nõude võib tinglikult kahte perioodi jaotada. Esiteks nõue, mis tekkis kostjate vastu KÜ-l Veltsi 14. Teiseks nõue, mis tekkis KÜ Veltsi 14 kustutamise järgsel ja KÜ Veltsi tee 11 asutamisele eelnenud ajaperioodil. Esimesest perioodist on võlgnevus 110.98 eurot ja teisest 1 139.53 eurot. Seega kokku hagis nõutav summa 1 250.51 eurot. Kostjad tõstatavad küsimuse, kas hagejal on õigus nõuda majandamiskulusid, mis on tekkinud enne olemasoleva KÜ Veltsi tee 11 moodustamist. Hageja on seisukohal, et kostjad ei vabane elamu kommunaalkulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutused on seotud hageja registreerimisele eelneva ajaperioodiga. Sõltumata sellest, millises vormis korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandatakse, lasub korteriomanikel seadusest tulenev kohustus majandamiskulusid tasuda (KOS § 13 lg 1; AÕS § 75). Seega asjaolu, et majandamiskulude nõuded on tekkinud hageja moodustamisele eelnevalt ei välista kostjate kohustuste täitmist, võlgnevuse sissenõutavust ning hageja nõudeõigust.
15.Hageja õigusvõime tekkis registrisse kandmisest s.o 04. detsembrist 2015. KOS § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Seega ühistu asutamisel läksid kinnisasja majandamisest tulenevad korteriomanike ühisuse nõuded kostjate vastu üle hagejale.
16.Lisaks eelnevale on korteriomanikud (hageja liikmed) 27.01.2016 vastu võtnud otsuse, et hageja võtab üle KÜ Veltsi tee 14 nõuded. Samuti on hageja ja Veltsi tee 11 omanike vahel sõlmitud nõuete 3 (7)
2-16-9820 loovutamise tehing. Antud lepinguga on hagejale loovutatud nõuded, mis tekkisid kostjate vastu KÜ Veltsi tee 14 kustutamise ja KÜ Veltsi 11 asutamise vahelisel perioodil.
MENETLUSE KÄIK
17.02.11.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 14.11.2016.
18.14. novembril 2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
21.Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt A P ja A P (kostjad) on korteriomandi xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, ühisomanikud (t.lk. 10). Hagiavalduse järgi elamut Veltsi tee 11 ja selle juurde kuuluvat maatükki majandab KÜ Veltsi tee 11 (hageja). KÜ Veltsi tee 11 registrikaardi kohaselt kanti korteriühistu registrisse 04.12.2015 (t. lk. 9).
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostjad vaidlevad hagile põhjendatud ning kas ja millises ulatuses on hagejal tekkinud nõudeõigus kostjate vastu.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 alusel eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja majandab elamut alates registrisse kandmisest. Kostjad vaidlevad hagile põhjusel, et hagejal ei saa tekkida enne hageja registrisse kandmist tekkinud võlgnevuse väljanõudmise õigust.
24.Hagiavalduse juurde lisatud äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt elumaja Veltsi tee 14, Veltsi küla (praegune Veltsi tee 11, Veltsi küla) majandamiseks oli 4 (7)
2-16-9820 loodud korteriühistu Veltsi tee 14 (registrikood 80228579), mis kustutati registrist 22.07.2016 (t.lk. 20). Hageja seisukoha juurde lisatud arvestuse kohaselt tekiks kostjatel võlgnevus 110.98 eurot ajavahemikus jaanuar-juuli 2013, mille kostjad pidid tasuma korteriühistule Veltsi tee 14 (t.lk. 81). Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgnevuste tõendamiseks hageja esitatud korterite saldod (hagiavalduse lisa 3, t.lk. 11-19) ja hageja arvamuse lisa 1 (Ülevaade võlgnevuse kujundamisest, t.lk. 81, 82) ei vasta TsMS § 272 lg 1 sätestatud dokumentaalsele tõendile esitatavate nõuetele, sest need on allkirjastamata, nende koostaja ja koostamise ajad ei ole teada. TsMS § 272 lg tulenevalt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on omandanud nõudeõiguse nimetatud võlgnevuse 110.98 eurot kostjatelt väljamõistmiseks. Kohus leiab, hagiavalduse juurde lisatud KÜ Veltsi tee 11 27.01.2015 kuupäevaga üldkoosoleku protokolli päevakorra punkti 1 alusel ei saanud hageja veel midagi omanda, sest sel ajal ei olnud hageja veel registrisse kantud. Lisaks ei oleks ka korteriomanikud saanud hagejale loovutada nõuet, mille nõudeõigus kuulus registrist kustutatud KÜ-le Veltsi tee 14. Tõendamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata kostjatelt ajavahemiku jaanuar-juuli 2013 võlgnevuse 110.98 euro nõudmise osas.
25.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõudeõigus kostjate vastu ei tekkinud KÜS § 2 lg 1 alusel nagu seda hageja ekslikult väidab, sest ka ajal august 2013 kuni november 2015, mille eest tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks hageja kostjate vastu on nõude esitanud, ei olnud hageja veel registrisse kantud. Tegelikult hageja nõudeõigus kostjate vastu on tekkinud nõude omandamisega kaasomanikelt. Kuigi nõude loovutamise lepingu täpset kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, võib sellest ühiselt järeldada, et elamu Veltsi tee 11 korteriomanikud on loovutavad majanduskulude nõude kostjate vastu alates augustikuust 2013 kuni novembrikuuni 2015 kokku summas 1 139.53 eurot hagejale (t. lk. 83-86). Kostjad on oma vastuses teatanud, et võlgnevuste tasumata jätmine ei toimunud tahtlikult ja nad on nõus võlgnevuse tasuma. Kostjad on võtnud hagi osaliselt õigeks, kuigi ei ole välja toonud, millises ulatuses nad hagiga nõustuvad või millises summas nende arvates hagi ei tule rahuldada. Kostjate osalise õigeksvõttu arvestades, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada mõlema kostja vastu 1 139 53 eurot ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Kostjad on korteriomandi ühisomanikud. Seega peavad kostjad ka täitma oma kohustusi hageja ees võrdsetes osades, mitte solidaarselt. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 1 139.53 eurot, mis on 91% hagi hinnas.
5 (7)
2-16-9820
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 02.06.2016 hagiavalduse (t. lk. 3-6, millest haginõude osa on sisuliselt 3 lk) ja 11.10.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.78-79, suiliselt 1 lk).
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2.67 tundi (4 lk x 40 min : 60 min).
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (t.lk. 97, 98), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
31.Eeltoodu põhjal on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu hagiavalduse esitamise eest 240.30 eurot (90 eurot x 2.67 t). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 01.06.2016 155 eurot ja 13.07.2016 kohtu nõudel täiendavat 45 eurot (maksekorraldused nr 20 ja 29, toimikus lk 34, 60). Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 400.67 eurot (240.30 eurot + 200) x 91%.
32.Kostjad, kohtu nõudmistele vaatamata, ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Sellepärast jätab kohus kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata ja jätab neid ka osaliselt hagejalt välja mõistmata.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 6 (7)
2-16-9820 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.