Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-1749 37 910,58 euro suurused väljamaksed ei ole seotud X OÜ ettevõtlusega ning seega kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga. Esiteks on X OÜ ja N OÜ seotud äriühingud, kuivõrd vaadeldavate tehingute tegemise ajal olid nende esindusõiguslikud isikud omavahel abielus. Teiseks, seni saadud andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et X OÜ oleks N OÜ-le väidetavalt soetatud kauba eest tasunud – N OÜ on arveid koostanud 150 807,54 euro ulatuses, X OÜ on tasunud aga 37 910,58 eurot ning ühelgi korral ei ole pangaülekanne seostatav konkreetse arvega, vaid maksekorralduse selgituses on kajastatud üldsõnaliselt võla tasumist. Lisaks on X OÜ juhatuse liikme AA varem juhitud AA OÜ suhtes tehtud maksuotsus põhjusel, et nimetatud äriühing kajastas lubamatult sisendkäibemaksu seotud äriühingu arvete alusel. AA maksuhaldurile antud seletused on ebausaldusväärsed, kuna teatud asjaolu (tutvust väidetavalt N OÜ-lt soetatud kauba Venemaale vedamist korraldanud RRga) on ta maksuhalduri eest varjanud. X OÜ ei ole kontrollimenetluses esitatud kõiki nõutud dokumente ning N OÜ osalus võõrandati pärast kontrollimenetluse alustamist. X OÜ on esitanud taotluse enda kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist seoses majandustegevuse lõpetamisega. Tulevikus tehtava maksuotsuse täitmise tagamiseks on vajalik X OÜ ettemaksukonto ja pangakontode arestimine, kuna vastasel juhul on tõenäoline, et maksuotsuse tegemise korral osutub maksusumma sisse nõudmine võimatuks. Olemasolevatel andmetel saab väita, et X OÜ on tahtlikult osalenud maksupettuses, samuti on selle juhatuse liige olnud varem seotud äriühingutega, mille puhul on maksuhaldur täheldanud samasuguseid maksuõigusrikkumisi. X OÜ-l ei ole kinnis- ega registervara, kusjuures tema omandis varem olnud sõiduk on kontrollimenetluse ajal võõrandatud.

3-18-1749 N OÜ võõrandatud ja uus juhatuse liige on esitanud avalduse N OÜ kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist, õigustavad samuti kahtlust, et X OÜ ja N OÜ vahelisi tehinguid dokumentides kajastatud moel tegelikult toimunud ei ole. Taotluses välja toodud asjaolud on piisavad kahtlustamaks, et täiendava maksukohustuse kindlaks määramise korral võib maksusumma hilisem sisse nõudmine X OÜ tegevusest tingituna muutuda võimatuks. Kuna X OÜ-l puudub kinnis- ja registervara ning suurema osa varast moodustavad (vähemalt 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt) nõuded ostjate vastu, on võimalik, et maksukohustuse kindlaks määramisel püüab X OÜ hakata vältima edasisi täitetoiminguid. Maksuhalduri taotluses ja sellele lisatud kontrolliakti projektis välja toodud andmed põhjendavad keskmisest tugevamat veendumust selles, et X OÜ osales maksupettuses. Suure tõenäosusega osutub maksuhalduri taotluses kirjeldatud sisuga maksuotsus õiguspäraseks ja jääb ka hilisema vaidluse korral kehtima. X OÜ on enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise sooviga mõista andnud, et lõpetab majandustegevuse. Seetõttu ei ole usutav, et ka pangakontode arestimine tooks kaasa ettevõtja jaoks pöördumatu tagajärje. Maksuhalduri taotluses kirjeldatud sisuga maksuotsuse tegemise korral puudub X OÜ-l motivatsioon majandustegevuse jätkamiseks. Tõenäoliselt on arutataval juhul avalik huvi õiguspäraselt tehtava maksuotsuse täitmise tagamise vastu suurem kui X OÜ huvi selle vastu, et tema pangakontosid ei arestitaks. Kuivõrd praegusel juhul ei ole maksuotsust veel tehtud ning arusaadavalt ei ole X OÜ-le veel tagatud ka ärakuulamisõigust, samuti nähtub maksuhalduri taotlusest, et teatud andmed vaidlusaluste tehingute kohta võivad veel saabuda Läti ja Venemaa maksuhalduritele tehtud päringute tulemusena, on õiglane maksuhaldurile antavat luba teatud määral piirata. Kuigi MKS seda sõnaselgelt ette ei näe, on kohtul võimalik maksuhaldurile loa andmisel määrata, millise tagatise andmisel tuleb maksukohustuslase suhtes täitmist tagav toiming lõpetada. Arutataval juhul põhineb maksuhalduri hinnang, et maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda, suuresti äriühingu (ja tema juhatuse liikme) varasema käitumise pinnalt tehtud järelduses, et isik käitub ebaausalt. Isikul on võimalik see järeldus ümber lükata, näidates üles head tahet omapoolsete sammudega tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seetõttu on õiglane määrata just pangakontode aresti alt vabastamise puhul tagatis potentsiaalsest maksukohustusest väiksemana. Tegemist oleks omamoodi kompromisslahendusega: ühelt poolt annab väiksem, aga tugev tagatis (kõne alla tuleb üksnes rahasumma deposiiti kandmine) maksuhaldurile kindluse, et vähemalt teatud ulatuses on tulevikus tekkiv maksukohustus tagatud, teisalt ei koorma see maksukohustuslast samavõrd kui seda teeks kogu summa ulatuses tagatise nõudmine või pangakonto arestimine kogu summa ulatuses. Kuigi maksukohustuslane on mõista andnud, et kavatseb majandustegevuse lõpetada, ei saa siiski ka selle lõpetamisega seoses välistada vajadust käibevahendite järgi, millise võimaluse aga pangakontode arestimine sisuliselt ära võtab. Kohane on piirata nõutava tagatise suurust umbes 50%-ga pangakontodel arestitava summa ulatusest. Sellisel juhul jagunevad riskid poolte vahel enam-vähem võrdselt. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on aprilli- ja juulikuu vaheliste deklaratsioonide alusel ettemaksukontole laekunud või laekuvate summade suuruseks kokku 13 087,14 eurot (s.o 2252,16+3616,03+2799,20+4419,75). Vastavas osas on põhjendatud ettemaksukonto arestimine. Kogu hetkel kontrollimenetluses oleva perioodi eest täiendavalt tõenäoliselt määratav maksukohustus (käibemaks + tulumaks) on taotluse kohaselt 34 612,24 eurot. Seega on õigustatud pangakontode arestimine 21 525,10 euro (s.o 34 612,24-13 087,14) ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-18-1749

X OÜ palub 13.11.2018 määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada.

MTA on oma taotluse toetamiseks välja toonud asjaolu nagu oleks X OÜ ka varasemalt analoogselt kajastanud lubamatult sisendkäibemaksu seotud äriühingute arvete alusel ning selles osas on tehtud maksuotsus. Nimetatud maksuotsus on tühistatud. Seega ei saa MTA sellele väitele oma nõudes tugineda. Samuti tugineb MTA oma väites asjaolule, et X OÜ on esitanud taotluse enda kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist, kuigi X OÜ arveldusarvete arestimisega peatas MTA ise X OÜ majandustegevuse. Juhul, kui ettevõtte kontod on suletud, ei saa tal olla käivet. Seega ei ole asjakohane MTA viide asjaolule, et X OÜ on esitanud taotluse enda kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Ka kohus möönab, et arvete arestimine muudab ettevõtte majandustegevusega jätkamise keeruliseks. Kuna tegemist on väikese ettevõttega, muudab see majandustegevuse võimatuks. Kohus on hinnanud ka MTA taotluses kirjeldatud maksuotsuse kehtima jäämise tõenäosust ja leidnud, et arveldusarveid saaks arestida ainult erandkorras. Kohtu arvates on tegemist erandliku juhtumiga, kuid X OÜ sellega ei nõustu. Puuduvad tõendid selle kohta, et X OÜ või tema juhatuse liige oleks varasemalt maksupettusega tegelenud (X OÜ varasem maksuotsus on tühistatud). Samuti ei saa tugineda sellele, et X OÜ on kustutatud käibemaksukohuslaste registrist (registrist kustutamine on tingitud MTA tegevusest). X OÜ-d ei saa ette süüdi mõista maksupettuses. Seda eriti olukorras, kus MTA ei ole seitsme kuu jooksul kontrolli alustamisest kontrollakti väljastanud.

4(6)

3-18-1749 MTA 30.04.2015 maksuotsuses nr 12.2-3/16500-273 kajastatud asjaoludele. Seega ei ole määruskaebuse väide tühistatud maksuotsusele tuginemisest asjakohane. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuses toodud selgitus, nagu oleks X OÜ esitanud taotluse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta põhjusel, et maksuhaldur arestis tema arvelduskontod. X OÜ esitas avalduse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta 20.08.2018, kuid taotlus tema pangakontode arestimiseks on esitatud alles 10.09.2018. Järelikult ei saanud X OÜ 20.08.2018 avaldus tuleneda pangakontode arestimisest, mis toimus alles pärast 11.09.2018 kohtumääruse tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1749 maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) sundtäitmise raskendatus või võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab. MTA 10.09.2018 taotlus vastab ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud tingimustele. Taotluses on üksikasjalikult põhjendatud, millistele asjaoludele tugineb maksuhalduri kahtlus, et X OÜ on lubamatult kajastanud oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu N OÜ arvete alusel. Täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel on prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). MTA 10.09.2018 taotluses on välja toodud hulgaliselt asjaolusid (sh viited äriühingute esindajate seotusele), mille põhjal ei ole alust välistada X OÜ osalemist maksupettuses. Seejuures ei ole maksuhaldur taotlenud luba X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks suuremas mahus kui äriühingult oleks võimalik sisse nõuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.