Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 28. veebruar 2019, Tartu 3-17-2034
Haldusasi
Juri Kisseljovi kaebus Politse- ja Piirivalveameti 8. septembri 2017. a relvasoetamisloast keeldumise otsuse nr 4.2-1/46866-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2018. a otsus Juri Kisseljovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kisseljov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2018. a otsus muutmata.
4.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud täiendav dokumentaalne tõend.
5.Jätta kaebaja taotlus piirkonnpolitseiniku suhtes ametliku uurimise algatamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. aprill 2019).
1.Politsei- ja Piirivalveameti 8. septembri 2017. a otsusega nr 4.2-1/46866-1 keelduti Juri Kisseljovile relvasoetamisloa väljastamisest püstoli ja revolvri soetamiseks. Otsuse kohaselt ei ole J. Kisseljov sobilik relva omama teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu. Relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 järgi võib relvasoetamisloa väljastamisest keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama.
Otsuses kirjeldati J. Kisseljovi tegusid relvaga, mille eest oli talle määratud kriminaalkaristus. Samuti viidati tema naabrite ütlustele, kes iseloomustasid J. Kisseljovi negatiivselt.
2.J. Kisseljov esitas kaebuse, milles palus see otsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal hetkel ühtegi rikkumist ja ta on väga korraliku eluviisiga inimene.
3.Tartu Halduskohtu19. aprilli 2018. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja väitel on naabrid andnud tema kohta valeütlusi ning ütluste kogumisel rikuti isikuandmete kaitse seadust (IKS). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda isikutelt andmete ja tõendite esitamist, mille alusel tehakse kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. HMS § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla muuhulgas tunnistaja ütlus. IKS § 14 lg 1 p 1 võimaldab isikuandmete töötlemist andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Seega oli vastustajal õigus naabritelt ütlusi võtta ning isikuandmete töötlemine oli õiguspärane. Kaebaja põhiõigusi ei ole rikutud.
3.2.Kohus luges tõendatuks asjaolu, et kaebaja võib relvaomanikuna olla ohtlik teiste isikute turvalisusele. Ei ole usutav, et naabrid andsid valeütlusi. Ütluste õigsus on osaliselt kinnitatud kohtuotsustega. Naabrite ütlustest tuleneb, et kaebaja kujutab ohtu isikute turvalisusele, mis aina süveneks, kui kaebaja saaks taas relvaomanikuks.
3.3.Vastustaja oli arvesse võtnud kaebaja poolt toime pandud nelja kuritegu ja viit väärtegu, naabrite ütlusi ja piirkonnapolitseiniku arvamust. Samuti arvestati seda, et kuritegusid toime pannes kasutas kaebaja tulirelva, mille eest mõisteti talle lisaks vabadusekaotuslikule karistusele lisakaristusena relva hoidmise, soetamise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse äravõtmine kolmeks aastaks. Ehkki karistused on kustunud ja karistusregistri seaduse § 20 lg 1, mis reguleerib, millal on lubatud kasutada karistusregistrist kustutatud andmeid, ei näe ette selliste andmete kasutamist relvaseaduses sätestatud menetluste läbiviimisel, ei olnud neile andmetele viitamine oluline kaalutlusviga ja ei mõjutanud otsuse sisu.
4.1.Samad naabrid andsid kaebaja kohta kohtus valeütlusi 2012. aastal. Nad kolisid kaebaja naabrusse 10-15 aastat tagasi. Kaebaja suvilanaabrid, kes teavad teda üle 35 aasta, ei vaidle relvaloa andmisele vastu.
4.2.Naabritele avaldati kaebaja isikuandmeid.
4.3.Kaebaja naine on tuntud perearst ja kaebaja on lihtsalt kohustatud korralikult käituma.
4.4.Kaebaja taotlust menetleti lubamatult kaua, kolm kuud. Samuti kirjeldatakse apellatsioonkaebuses liiklusavariid, milles kaebaja osales ning kus süüdlast politsei kindlaks ei teinud.
5.Politsei- ja Piirivalveameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt lähtuti relvasoetamisloast keeldumisel piirkonnapolitseiniku arvamusest ja kaebaja naabrite ütlustest, kes usutavalt põhjendasid, et kaebaja on vähemalt naabrite suhtes äärmiselt konfliktne isik ja nende elu oleks suuremas ohus, kui kaebaja saaks relvaomanikuks. Naabrite poolt kirjeldatud kaebaja tegevus annab kindlalt alust arvata, et relvaomanikuna seaks ta kogukonna turvalisuse ohtu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlustatud otsuses on refereeritud kaebaja naabrite ütlusi, mille kohaselt aastaid tagasi ähvardas kaebaja õues mängivaid lapsi, tulistades õhku; samuti tulistas ta õhku lähedases majas elavate isikute hirmutamiseks; ta käitub naabritega üleolevalt; ta takistab mõnikord tänaval sõitmist, seistes keset teed; ta on ähvardanud naabriga ja prokuröriga arved õiendada; ta tülitseb pidevalt oma naabritega; ta tegi autot juhtides rooliga liigutuse, nagu tahaks naabri alla ajada; ta ähvardas naabrit relvaga jne. Naabrid on samuti märkinud, et kui kaebaja peaks relva saama, siis võib ta ohustada nende või nende pereliikmete elu ja et kaebaja ei ole adekvaatne ning ei peaks relva omama (tl 4p-5). Eelnevast on ringkonnakohtu jaoks ilmselge, et kaebajale on relvasoetamisloa väljastamisest RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel põhjendatult keeldutud. On tõsiseltvõetav oht, et kaebaja võib teisi isikuid relva omamise korral ohustada.
8.Kaebaja väited, et naabrid on andnud valeütlusi ja et nad ei tunne teda piisavalt (kuna teavad teda vaid 10-15 aastat) ei ole veenvad. Miski ei anna alust arvata, et küsitletud naabrid võisid anda kaebaja kohta valeütlusi. Kaebaja on küll väitnud, et ta on liiga aus ja konkreetne inimene, mis ei meeldinud naabritele, kuid siiski pole usutav see, et naabrid lepivad seetõttu kokku kaebaja kohta valeütluste andmises. Lisaks on isikute ütlused kaebaja kohta kokkulangevad ja nende põhjal kujuneb kaebajast sarnane pilt, mis viitab sellele, et ütlused on pigem tõelevastavad. Kokku on küsitletud kuut inimest (nelja naabrit ning kaht suvilanaabrit) ning viis neist on kirjeldanud erinevaid konfliktseid olukordi kaebajaga või viidanud kunagisele konfliktile. Vaid üks suvilanaaber ei ole kaebaja suhtes otseseid etteheiteid teinud, kuid on nentinud samas, et kaebaja käib suvilas harva (tl 5). Ei ole usutav, et viis inimest suudavad kokku leppida kaebaja suhtes valeütluste andmises, kusjuures neli neist elavad Kohtla-Järvel ja üks (suvilanaaber) Alajõel.
9.Kaebaja väide, et naabrid teavad teda vaid lühikest aega (10-15 aastat) ning teda pikemalt teadvad inimesed ei ole relvasoetamisloa andmise vastu, ei pea eelnevast nähtuvalt täielikult paika, sest ka üks kaebaja suvilanaabritest on viidanud kunagisele tõsisemale konfliktile kaebajaga. Lisaks on 10-15 aastat kestnud tutvus piisava pikkusega selleks, et anda isiku käitumise ja tema ohtlikkuse osas piisavalt adekvaatset infot.
10.Kaebaja isikuandmete töötlemise õiguspärasust on selgitanud juba halduskohus (vt ülal p 3.1) ning kuna ringkonnakohus nende põhjendustega nõustub, siis ringkonnakohus neid enam ei korda.
11.Kaebaja väide, nagu kohustaks tema staatus perearsti abikaasana korralikult käituma, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Tegemist on üksnes kaebaja väitega ning olukorras, kus muud tõendid viitavad vastupidisele, st et kaebaja võib olla teistele isikutele ohtlik, lähtub kohus tõenditest, mitte kaebaja väitest.
12.Asjaolu, et kaebaja taotlust menetleti väidetavalt kaua, ei ole kaebuse rahuldamise aluseks, sest see ei saanud mingil juhul mõjutada menetluse lõpptulemust, st relvasoetamisloast keeldumist
(HMS § 58).
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 55) jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda kanda.
14.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p-st 2 juhindudes on võimalik lahendada käesolev asi kirjalikus menetluses. Asja materjalid sisaldavad kõike vaidluse lahendamiseks olulist. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleva vaidluse iseloomu ning vaidluse all olevaid küsimusi arvestades oleks asjas ringkonnakohtus uue istungi korraldamine vajalik. Otsuse koostamine kirjalikus menetluses on võimalik ning lisaks aitab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini ning menetlusosaliste aega ja muid vahendeid säästvalt. Samuti aitab see jõuda kiiremini lõpplahenditeni teistes ringkonnakohtu menetlustes olevates asjades. Seega on asja lahendamine kirjalikus menetluses kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
15.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kirjelduse temaga juhtunud avariist ja selle menetlemisest politsei poolt jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest sellel ei ole seost käesoleva vaidlusega. Samuti tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud tõendi (halduskohtu 23. aprilli 2018. a määruse), kuna sellel puudub seos käesoleva asjaga.
16.Apellatsioonimenetluse kestel esitas kaebaja taotluse algatada piirkonnapolitseiniku, kes kogus naabritelt relvaseotamisloa väljaastamise menetluses ütlusi, suhtes ametlik uurimine. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustik ei anna ringkonnakohtule haldusasja läbivaatamisel pädevust kellegi suhtes „ametliku uurimise“ algatamist. Seetõttu jääb see taotlus läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.