lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2427/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2427/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineTTOS § 1 lg 3TTOS § 13 lg 1VangS § 39 lg 1Töötingimused vanglasVangS § 41Töötamine väljaspool vanglatVangS § 46Kinnipeetava riietus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2427/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 28. veebruar 2019, Tartu

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada talle talvejalatsid

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2019. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tartu Vangla

3-18-2427

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vladimir Fartõgini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9.jaanuari 2019. a määrus muutmata.
2.Tagastada Vladimir Fartõginile määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Fartõgin esitas 30. oktoobril 2018 Tartu Vanglale taotluse talvejalatsite saamiseks ning 31. oktoobril 2018 märgukirja, mille kohaselt ta soovis talviseks ajaks tööjalatsite väljastamist. Tartu Vangla jättis 9. novembri 2018. a vastusega nr 6-24/8702-2; 2-3/3687-2 taotluse rahuldamata, kuna töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 11 alusel kohustub tööandja omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Vangla hinnangul ei tee V. Fartõgin tööd, mille tegemine seda nõuaks. Talle on kambrisse väljastatud kaks paari plätusid, üks paar spordijalanõusid ja üks paar kingi, mistõttu ei tulene seda kohustust ka Tartu Vangla kodukorra p-st 11.4.2., kuna V. Fartõginil on olemas juba miinimumarv jalanõusid (kaks paari). V. Fartõgin esitas vaide, mille Tartu Vangla jättis 17. detsembri 2018. a otsusega nr 1-11/424-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt töötavad Tartu Vanglas toidujagajad peamiselt sisetingimustes. Tartu Vanglas on olemas välikoristajad, kes puhastavad teid ning teevad talvisel ajal ka libedatõrjet. Arvestades toidujagajate töö laadi (peamiselt sisetingimustes), ei ole talviste tööjalanõude väljastamine vajalik. V. Fartõginil on olemas nii kahed sisejalanõud kui kahed välisjalanõud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.V. Fartõgin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat rahuldama tema taotlust talvejalatsite väljastamiseks. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada talvejalanõud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning arvesse tuleb võtta ka seda, et kinnipeetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 9. jaanuari 2019. a määrusega V. Fartõgini kaebuse. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebuse kohaselt töötab kaebaja vanglas toidujagajana ning peab liikuma ka välitingimustes, kuid tal ei ole raha, et osta endale talvejalanõusid. Kehtivast õigusest ei tulene, milliseid riietusesemeid ja jalanõusid peaks riik kinnipeetavale võimaldama. Riigikohus leidis otsuses asjas nr 3-3-1-59-16, et vangistust reguleerivad õigusaktid nimetavad sõnaselgelt üksnes riietust (vangistusseadus – VangS § 46). Justiitsminister ei ole siiani täitnud VangS § 46 lg-st 3 tulenevat kohustust anda volitusnormi täitmiseks rakendusmäärust. Riigikohus leidis vangla kodukorrale tuginedes, et riietuse all tuleb silmas pidada siiski ka jalanõusid. Samas märkis Riigikohus, et arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise, tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad. Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2. kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimum jalanõusid, st kuni kaks paari – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud.
3.2.VangS § 39 lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud vangistusseadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Vastavalt TTOS § 1 lg 3 p-le 1 kohaldatakse seda seadust ka kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega. TTOS § 13 lg 1 p 11 kohaselt on tööandaja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Kaebaja on soovinud endale talvejalatsite väljastamist, kuid vangla on keeldunud, kuna kaebaja töö laad ei tingi seda. Vangla on asjas esitanud selgituse, mille kohaselt täidab kaebaja toidujagaja ülesandeid kaks korda päevas hommiku- ja lõunasöögi ajal. Välitingimustes tuleb tal viibida, kui toidukäru transporditakse sööklast eluosakonna sektorisse ja tagasi sööklase ning seejärel sööklast eluosakonda tagasi liikumisel. Kahe toidukorraga seoses kokku viibib kaebaja välitingimustes maksimaalselt umbes 12 minutit, läbitud vahemaa on kokku 609,1 meetrit. Läbitav tee on alati lumest puhtaks lükatud ning hooldatud.
3.3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et selle tagastamisaluse kohaldamise eeldused on täidetud. Halduskohtu hinnangul on vangla esitanud adekvaatsed seisukohad, miks kaebaja soovitud eesmärgiks ei ole talvejalanõude väljastamine vajalik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.V. Fartõgin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2019. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et tema kohustamisnõude tagastamine oli ebaseaduslik ning talle tuleb väljastada talvejalanõud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kaebaja on soovinud endale talvejalanõude väljastamist, kuna ta töötab vanglas toidujagajana ning peab tööülesandeid täites liikuma ka välitingimustes.
7.VangS § 39 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud vangistusseadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. TTOS § 13 lg 1 p-st 11 tuleneb, et tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
8.Vangla keeldus kaebajale talvejalanõusid väljastamast, kuna kaebaja töö laad ei nõua talvejalanõude olemasolu töökohustuste täitmisel. Teise põhjusena tõi vangla välja ka asjaolu, et kaebajal oli 8. novembri 2018. a seisuga kambris kaks paari plätusid, üks paar spordijalanõusid ja üks paar kingi. Vangla märkis, et kaebajal on olemas kaks paari sisejalanõusid ja kaks paari välisjalanõusid, mistõttu talle ei ole vaja humanitaarabi korras talvesaapaid väljastada (tl 4). Nimelt väljastatakse Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2. kohaselt kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimumarv jalanõusid – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud, seega kaks paari jalanõusid. Juhul kui kinnipeetaval on olemas üks paar sisejalanõusid või üks paar välisjalanõusid, siis teist paari sama liiki jalanõusid temale ei väljastata. Halduskohtu kohtunõudele vastates selgitas vangla, et kaebaja teostab toidujagaja ülesandeid kaks korda päevas hommiku- ja lõunasöögi ajal. Välitingimustes tuleb tal viibida, kui toidukäru transporditakse sööklast eluosakonna sektorisse ja tagasi sööklasse ning seejärel sööklast eluosakonda tagasi liikumisel. Kahel toidujagamise korral viibib kaebaja välitingimustes maksimaalselt ligi 12 minutit ning läbib seejuures umbes 609,1 meetrit. Vangla lisas, et läbitav tee on alati lumest puhtaks lükatud ning hooldatud (tl 10).
9.Halduskohus nõustus vangla põhjenduste ja selgitustega ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus lähtus asjaolust, et kaebaja soovis talvejalanõude väljastamist pelgalt välitingimustes tööülesannete täitmiseks, mitte muuks otstarbeks ning ei ajaliselt ega ka läbitud vahemaa tõttu ei viibi ta välitingimustes väga kaua.
10.Riigikohus on 27. oktoobri 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-59-16 p-s 11 leidnud, et „arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele (põhiseaduse § 28) ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise (VangS § 41), tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene viidatud lahendist, et talvesaabaste puudumisel on nende väljastamine kinnipeetavale, kes neid soovib, vanglale alati kohustuslik, kuna ilmastikule vastavad võivad talvisel ajal olla ka muud jalanõud, mis sobivad liikumiseks välitingimustes.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse tagastamine on põhjendatud. Esiteks viibib kaebaja välitingimustes lühiajaliselt. Ringkonnakohus saab vastustaja selgitusest aru, et kahe toidujagamiskorra peale kokku tuleb väljaspool siseruume kaebajal liikuda 12 minutit. Läbitav vahemaa kokku on aga pisut üle 600 meetri. Kuna suurema osa töökohustustest täidab kaebaja sisetingimustes, ei ole kaebajale talvejalanõude väljastamine ilmtingimata tarvilik ning eesmärgipäraselt saab kasutada ka kas spordijalanõusid või kingi, mis kaebajal juba olemas on. See, et tegemist ei ole spetsiaalselt talvel kandmiseks mõeldud jalanõudega, ei tähenda, et need oleksid tulenevalt oma materjalist või muudest omadustest täiesti sobimatud talvistes oludes liikumiseks. Üldteadaolevalt saab tavapäraseid spordijalanõusid ja kingi kasutada ka talvisel ajal, seda enam, kui välitingimustes viibimise aeg on minimaalne ning olukord ei ole võrreldav sellega, kui taolisi jalanõusid tuleb talvistes oludes kanda tunde järjest. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja on soovinud talvejalanõude väljastamist vaid tööülesannete täitmiseks.
12.Usutav tundub ka vastustaja väide, et liikumisteid hooldatakse regulaarselt ning kaebajal ei tule tööülesandeid täita olukorras, kus liikumisteed on lumest lahti lükkamata või muul viisil hooldamata. Seega ei ole kaebaja vaides (tl 5 ja 5p) esitatud väide, et talvel tuleb tal liikuda lumes ja märgades oludes selline, mis tooks kaasa vastupidisele järeldusele jõudmise kaebajale talvejalanõude väljastamisest keeldumise osas. Sellest tulenevalt ei saa talvejalanõude puudumist pidada kaebaja õigusi ülemäära riivavaks ning võttes aluseks esitatud asjaolusid, on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb V. Fartõgini määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2019. a määrus muutmata.
14.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisadena Tartu Vanglale 31. oktoobril 2018 esitatud taotluse, vangla keelduva vastuse, kaebaja vaide, Tartu Vangla 7. jaanuari 2019. a vastuse Tartu Halduskohtu kohtunõudele ning Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2019. a määruse, kuna need dokumendid on juba asja materjalide hulgas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium