lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1315/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1315/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-1315

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule ning väljastada selleks rahalised vahendid

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.02.2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Fartõgini apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Vladimir Fartõgini apellatsioonkaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus jättis 04.02.2019. a otsusega rahuldamata Vladimir Fartõgini kaebuse lühiajalisele väljasõidule saamiseks ja väljasõiduks raha väljamakseks tema vabanemisfondist summas 1500 eurot. Halduskohus märkis, et vastustaja oli jätnud mõlemad kaebaja lühiajalise väljasõidu taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata, sest taotlused ei vastanud nõuetele ning kaebaja ei kõrvaldanud vangla antud tähtaja jooksul taotlustes esinevaid puudusi. Halduskohus leidis, et kuus aastat enne vabanemist elu- või töökoha otsimine on ennatlik ega taga nende olemasolu vabanemise hetkel. Seetõttu ei oleks väljasõidule lubamine eesmärgipärane. Kuna kaebaja kannab karistust mõrva eest ning vangla on hinnanud ta kõrgohtlikuks, siis on kohtu arvates tegemist kaaluka ohuga. Kuna kaebajat lühiajalisele väljasõidule ei lubatud, puudus vanglal halduskohtu arvates ka igasugune põhjus väljasõiduks raha väljamakse tegemiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 10.02.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 04.02.2019. a otsuse peale. Kaebaja leiab, et halduskohus oleks pidanud tema kohustamiskaebuse rahuldama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud vangla tegevuse, mis seisnes selles, et tema 03.05.2018 ja 04.06.2018 esitatud taotlused lühiajaliseks väljasõiduks loa saamiseks jäeti läbi vaatamata, sest vaatamata tähtaja andmisele taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, jättis kaebaja taotluses esinevad puudused kõrvaldamata. Lisaks sellele on kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla 11.06.2018. a keeldumise väljasõiduks raha väljastamiseks.
5.Kuna käesolevas asjas on vaidlustatud vangla tegevust, mis seondub kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamise taotluse läbi vaatamata jätmisega ning väljasõiduks raha väljastamisest keeldumisega, siis võimaldaks seadus käesolevat asja läbi vaadata lihtmenetluses. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus väljasõidule ning käesoleval juhul ei ole vangla saanud kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamise taotlusi asuda isegi sisuliselt menetlema, sest kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi, siis on ringkonnakohtu hinnangul tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega.
6.Kuigi halduskohus on 04.02.2019. a otsuses jätnud kaebuse rahuldamata ning otsuse põhjendustest ei ole üheselt aru saada, kas halduskohus on menetlenud kaebaja kohustamisnõuet tema lühiajalisele väljasõidule lubamiseks esitatud taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks (halduskohtu otsuse põhjendused p-des 8-10.2) või lühiajalisest väljasõidust keeldumise õiguspärasust (halduskohtu otsuse põhjendused p-des 11-14), ei viita ringkonnakohtu hinnangul siiski ükski apellatsioonkaebuse väide sellele, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt võiks olla alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebaja mõlemad lühiajalise väljasõidu taotlused on jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt ning kuna kaebajal ei olnud luba lühiajalisele väljasõidule saamiseks, siis puudus vastustajal ka kohustus väljamakse tegemiseks. Mitte miski apellatsioonkaebuses ei viita sellele, et võiks olla alust nende halduskohtu järelduste ümberlükkamiseks.
7.Ringkonnakohus märgib kaebaja nõude osas siiski järgmist. Halduskohus leidis 06.12.2018. a määruses, et kuna kaebaja on 06.06.2018 ja 14.06.2018. a vaietes taotlenud lühiajalise väljasõidu võimaldamist ning vangla on 19.06.2018 ja 20.06.2018. a vaideotsustes kaebaja vaided sisuliselt läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud, siis on vangla kaebaja taotluste osas lühiajalisele väljasõidule saamiseks sisulise otsuse teinud. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda kaebaja vaietes esitatud taotlusi lühiajalisele väljasõidule saamiseks uuteks taotlusteks ja vangla vaideotsustes käsitletut nende taotluste sisuliseks läbivaatamiseks, siis oleks vaideotsustes tehtud otsustuste puhul tegemist üksnes taotluste osas sisulise otsuse tegemisega, mille osas tuleks kaebajal läbida eraldi vaidemenetlus. Samas ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaideotsustes teinud sisulise otsuse kaebaja taotluste kohta. Vastustaja on 19.06.2018 ja 20.06.2018. a vaideotsustes hinnanud seda, kas vangla jättis kaebaja taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata. Sellest tulenevalt oleks kaebajal käesolevas asjas võimalik lühiajalise väljasõidu taotluste osas nõuda üksnes vangla poolt tema taotluste läbi vaatamata jätmise õiguspärasusele hinnangu andmist ja vangla kohustamist tema taotluste uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks käesoleva asja asjaoludest tulenevalt sellise nõude rahuldamine ebatõenäoline.

8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium