VF kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule ning väljastada selleks rahalised vahendid
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – VF; Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 06.03.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav VF esitas 03.05.2018 Tartu Vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks, et teha ettevalmistusi tingimisi enne tähtaega vabanemiseks seoses elu- ja töökoha küsimustega. Kuivõrd taotlus oli puudustega, siis andis vastustaja 15.05.2018 kirjaga nr 6-24/3448-2 (tl 10) VF tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 24.05.2018. VF esitas 17.05.2018 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, kus märkis, et soovib väljasõidu luba 15 päevaks selleks, et asub vabanemiseks otsima tööd ja elamiskohta. Tartu Vangla jättis 25.05.2018 kirjaga nr 6-24/3448-4 (tl 12) VF taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest sisulise väljasõiduplaani puudumise tõttu ei ole vanglal võimalik viia läbi kontrolli kinnipeetava väljasõidu ajal ega kontrollida väljasõidu eesmärgipärasust. 06.06.2018 esitas VF vaide tema väljasõidutaotluse läbi vaatamata jätmise peale. Vaide kohaselt ei ole vangla otsus, jätta taotlus läbi vaatamata, seaduslik ja on kehtetu. VF taotles lühiajalisele väljasõidule lubamist ajavahemikus 04.07.2018-19.07.2018.
Tartu Vangla jättis 19.06.2018 otsusega nr 1-11/181-2 (tl 14) vaide rahuldamata, sest taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane ning piisavalt motiveeritud.
2.05.06.2018 esitas VF Tartu Vanglale uue taotluse lühiajaliseks väljasõiduks. Kuivõrd taotlus oli puudustega, siis andis vastustaja 08.06.2018 kirjaga nr 6-24/4460-2 (tl 16) VF tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 18.06.2018. VF esitas 12.06.2018 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, kus märkis, et soovib väljasõidu luba perioodiks 04.07.2018-19.07.2018 selleks, et asub vabanemiseks otsima tööd ja elamiskohta. Tartu Vangla jättis 13.06.2018 kirjaga nr 6-24/4460-4 (tl 18) VF taotluse HMS § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest sisulise väljasõiduplaani puudumise tõttu ei ole vanglal võimalik viia läbi kontrolli kinnipeetava väljasõidu ajal ega kontrollida väljasõidu eesmärgipärasust. 14.06.2018 esitas VF vaide tema väljasõidutaotluse läbi vaatamata jätmise peale. Tartu Vangla jättis 20.06.2018 otsusega nr 1-11/205-2 (tl 20) vaide rahuldamata, sest taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane ning piisavalt motiveeritud.
3.05.06.2018 esitas VF vanglale taotluse, milles taotles väljasõiduks 1500 euro suurust väljamakset tema vabanemisfondist. Taotluse kohaselt oleks kinnipeetav raha tagastanud vastavalt Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p-le 14.1.7. Tartu Vangla jättis 11.06.2018 kirjaga nr 6-24/4459-2 (tl 22) VF taotluse rahuldamata, sest taotluse alusel võib vabanemisfondis olevat raha kasutada juhul, kui see ületab kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära ehk kui vabanemisfondis on üle 1500 euro, siis sellest üle jäävat osa võib kasutada. 13.06.2018 esitas VF vaide Tartu Vangla 11.06.2018 otsuse nr 6-24/4459-2 tühistamiseks ja väljamakse tegemiseks. Tartu Vangla jättis 11.07.2018 vaideotsusega nr 1-11/191-2 (tl 53) VF vaide rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kinnipeetava vabanemisfondis 1500 eurot, mistõttu ei olnud võimalik tema taotlust rahuldada. Vastasel juhul ei oleks tema vabanemisfondi seaduses nimetatud miinimumi jäänud.
4.03.07.2018 esitas VF Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule ning väljastada selleks rahalised vahendid. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus jättis 13.08.2018 määruses rahuldamata VF taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Lisaks selgitas kohus, et mõistab, et nõue ei ole piiritletud kohtueelses menetluses nimetatud kuupäevadega 04.07.2018 kuni 19.07.2018. 20.08.2018 esitas VF Tartu Halduskohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi ning puuduste kõrvaldamise avalduse. Tartu Halduskohus võttis 24.08.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. Tartu Halduskohus jättis 06.12.2018 määruses Tartu Vangla vastuväite Tartu Halduskohtu 24.08.2018 määrusele rahuldamata ja otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja palub kohut kohustada Tartu Vanglat lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule ja väljastada selleks rahalised vahendid 1500 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning leiab, et kaebus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks on põhjendamatu. Vastustaja jääb kõigi vaideotsustes toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ega hakka neid kordama. Vastustaja vastuväidete kohaselt jättis kaebaja esitamata sisulise väljasõiduplaani, mis võimaldaks Tartu Vanglal läbi viia kontrolli väljasõidu ajal kinnipeetava liikumise kohta või veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses. Kaebaja lisab, et isegi juhul, kui kaebaja oleks kõrvaldanud tema taotlustes olevad puudused, ei oleks see automaatselt kaasa toonud taotluste rahuldamist. Kaebaja puhul on ka nõuetekohase taotluse esitamisel selle rahuldamine küsitav ja üsna ebatõenäoline.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 03.05.2018 ja 05.06.2018 vastustajale lühiajalise väljasõidu taotlused, märkides väljasõidu eesmärgiks ennetähtaegse vabanemise järgse elu- ja töökoha otsimise. Mõlemad taotlused olid esitatud puudustega, mistõttu andis vastustaja puuduste kõrvaldamiseks tähtajad.
9.Asja materjalidest nähtuvalt avaneb kaebajal tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus 14.10.2019, millest aga ei saa teha järeldust, et kaebaja siis ka vangistuse kandmisest vabastatakse. Isegi kui kaebaja vabaneb 14.10.2019, on kohtu hinnangul 1,5 aastat varem töö- ja elukoha otsimine ennatlik. Võiks arvata, et enne väljasõitu on kaebaja sõlminud kas kirja või telefoni teel eelkokkuleppeid potentsiaalsete tööandjatega ja majutuse pakkujatega. Kaebaja taotlustest selliseid kokkuleppeid ei nähtu. Kaebajal puudusid igasugused eelkokkulepped ning ta soovis lühiajalisel väljasõidul alles hakata võimalikke tööandjaid ja majutajaid otsima. Kohus nõustub vastustajaga, et elu- ja töökohaga seotud probleeme on võimalik lahendada ka vangistuses olles.
10.Vastustaja jättis kaebaja mõlemad lühiajalise väljasõidu taotlused läbi vaatamata, kuna need sisaldasid selliseid puuduseid, mis takistasid vastustajal nende läbivaatamist. Kohtu hinnangul on kaebaja mõlemad lühiajalise väljasõidu taotlused jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt. 10.1.Kaebaja ei ole oma 03.05.2018 väljasõidu taotluses ega puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud isegi kuupäevi, millal ta soovib lühiajalist väljasõitu, esitades nimetatu alles oma vaides. Samuti oli taotluses märkimata sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, külastatavate isikute ja ettevõtete täpsed aadressid ning isikute telefoninumbrid. Oma peamise viibimiskoha esitas kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd taotlus oli ka pärast puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega puudustega, siis ei saanud vastustaja hakata isegi kaaluma, kas rahuldada taotlust või mitte, sest puuduvate andmete tõttu oli seda võimatu teha.
10.2.Kuna ka 05.06.2018 esitatud taotlus oli puudustega, siis andis vastustaja taas kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ka pärast puuduste kõrvaldamist puudus sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, külastatavate isikute ja ettevõtete täpsed aadressid ning isikute telefoninumbrid. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd taotlus oli puudustega, siis ei saanud vastustaja hakata isegi kaaluma, kas rahuldada taotlus või mitte, sest puuduvate andmete tõttu oli seda võimatu teha.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 4 kohaselt tuleb lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et lühiajalise väljasõidu otsustamisel ei piisa üksnes kaebaja soovist ja nõuetekohase taotluse esitamisest, vaid hindama peab ka teisi õigusnormides toodud asjaolusid. Kaebaja karistuse kandmise aeg lõpeb 14.10.2024. Ligikaudu 6 aastat enne vabanemist elu- või töökoha otsimine on kohtu arvates ennatlik ja ei taga nende olemasolu vabanemise hetkel, sest sedavõrd pika aja jooksul võib paljugi muutuda. Kohus leiab, et seetõttu on ka sellistel põhjendustel taotluse esitamine ennatlik ja väljasõidule lubamine ei ole eesmärgipärane.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et samuti tuleb taotluse lahendamisel arvestada kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo laadi. Kaebaja kannab karistust mõrva eest (tapmine piinaval või julmal viisil). Tartu Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisiku Tiina Kiik sõnade kohaselt eitab kaebaja teo toime panemist ja oma süüd. Vangla on kinnipeetava hinnanud kõrgohtlikuks ja temast lähtuv oht ühiskonnale on jätkuvalt kõrge. Seda eriti olukorras, kus kinnipeetav eitab teo toime panemist. Seega on kohtu arvates tegemist kaaluka ohuga.
15.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 05.06.2018 vastustajale taotluse väljasõiduks raha väljamakseks tema vabanemisfondist summas 1500 eurot. Kohus märgib, et sellise väljamakse tegemise eelduseks on lühiajalisele väljasõidule lubamine. Kuna kaebajat lühiajalisele väljasõidule ei lubatud, siis puudus vastustajal ka kohtu arvates igasugune põhjus väljamakse tegemiseks.
16.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebus lühiajalisele väljasõidule lubamise osas on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse eelnimetatud kohustamisnõude osas rahuldamata, siis ei saa kohus kohustada vastustajat tegema väljamakset vabanemisfondist 1500 euro suuruses summas, järelikult jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
17.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.