lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-308/2

Riigihanked › Muud riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-308/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Muud riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. veebruar 2019, Tallinn 3-19-308

Haldusasi

OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks riigihankes nr 202447 ideekavandi dokumentide esitamise võimaldamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso Esindaja: juh. liige Madis Eek

RESOLUTSIOON

1.Tagastada OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 120 lg 4, § 252 lg 7, § 203)

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso esitas 18. jaanuaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on formuleerinud taotlused võimaldad kaebajal (kas hankemenetluse dokumentide esitamise tähtaja pikendamise või dokumentide muul viisil kui Riigihangete registri kaudu esitamise võimaldamise teel) esitada riigihankes nr 202447 dokumendid, mida tal ei õnnestunud esitada Riigihangete registrisse. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovis osaleda Riigi Kinnisvara AS-i poolt läbi viidaval ideekonkursil „Keskkonnamaja arhitektuurivõistlus“ (viitenumber 202447). Hanketingimuste kohaselt tuli ideekonkursil osalemiseks teatud ideekavandi dokumendid esitada hiljemalt 5. veebruaril kell 11.00 Riigihangete registri elektroonilise keskkonna (eRHR) kaudu ning samaks ajaks tuli ideekavand esitada ka paberkandjal hankija asukohta. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja tähtaegselt paberkandjal dokumendid, ent ei esitanud vajalikke dokumente eRHR’i kaudu. Kaebaja selgitab, et eRHR’i kaudu dokumentide esitamine ebaõnnestus nimetatud infosüsteemi vea tõttu, st. kaebaja püüdis dokumente üles laadida, ent infosüsteem ei võimaldanud seda. Kaebaja hinnangul võis probleem olla selles, et

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

infosüsteem ei võimaldatud teatud kiirusest väiksema kiiruega internetiühenduse kaudu dokumente üles laadida ning seejuures heidab kaebaja Rahandusministeeriumile ette, et sellist piirangut infosüsteemi kasutamiseks pole üheski allikas mainitud. Sisuliselt on kaebaja niisiis seisukohal, et eRHR’i tehnilise puuduse tõttu ebaõnnestus tal tähtaegselt ideekonkursist osa võtmiseks vajalike dokumentide esitamine. Põhimõtteliselt heidab kaebaja Rahandusministeeriumile kui eRHR’i vastutavale töötlejale ette seda, et viimane ei taganud kõnealuse infosüsteemi nõuetekohast toimimist ega pikendanud tehnilise tõrke esinemise korral pakkumuste esitamise tähtaega. Kaebaja eesmärk on saada võimalus ideekonkursil osaleda ning selleks taotleb ta kohtult kas eRHR’is ideekavandi dokumentide esitamiseks antud tähtaja pikendamist või nende muul moel esitamise võimaldamist. Koos kaebusega on kaebaja taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud ideekonkursi peatamist.

2.Leian, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Rahandusministeeriumilt hankemenetluses pakkumuse (ideekavandi) esitamise tähtaja pikendamist, hankedokumentide (tingimuste) muutmist või mistahes muu hankemenetlusega seotud otsuse tegemist. Vastavad otsused teeb hankija, mitte Rahandusministeerium. Rahandusministeerium ei saa hankija eest otsustada pakkumuste (ideekavandite) esitamise tähtaja pikendamist ega otsustada, et mõni pakkumuse (ideekavandi) esitamisest huvitatud isik saab selle esitada pärast hankija poolt selleks ette nähtud tähtpäeva saabumist. Rahandusministeerium korraldab eRHR platvormi tegevust, ent tal ei ole mistahes pädevust teha otsustusi hankija asemel. Vastupidist ei tulene ka kaebuses viidatud dokumendist, mis puudutab tehnilise vea ilmnemist registris. Selle dokumendi punkt 15, millele kaebuses viidatakse, kajastab sisuliselt riigihangete seaduse (RHS) § 81 lõike 2 sisu ehk olukorda, kus hankemenetlus seadusest tulenevalt peatub ning sel juhul peab hankija (st. antud juhul Riigi Kinnisvara AS) pikendama pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pakkumuste esitamise tähtaja määramine ja selle pikendamine on hankija otsustada ning Riigihangete registri vastustaval töötlejaks oleval Rahandusministeeriumil selles küsimuses mistahes voli ei ole. Riigihangete seadus ei anna ka Rahandusministeeriumile õigust otsustada hakmenetluses mööda lastud tähtaegade ennistamist ega otsustada erandlikke asjaolusid arvestades mistahes muud laadi erikohtlemist mõne hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku suhtes. Sellest tulenevalt on põhimõtteliselt välistatud ka kohtuotsusega Rahandusministeeriumile kohustuse panemine kõnealuses hankemenetluses ideekavandi esitamise tähtaja pikendamiseks. Seega tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) 121 lg 2 p 1 alusel.
3.Kaebuse menetlusse võtmine oleks välistatud ka juhul kui tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud kaebuses formuleeritud kohustamisnõude suunata hankija, see tähendab Riigi Kinnisvara AS-i vastu. Kui kaebust nõnda tõlgendada, tuleks kaebus tagastada HkMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud sellise nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Nimelt tuleneb HkMS 268 lõikest 1, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Menetlus Riigihangete vaidlustuskomisjonis on reguleeritud RHS §-des 185 jj. Seega juhul kui kaebaja on seisukohal, et hankija on tema suhtes õigusvastaselt käitunud, tuleb tal hankija tegevus esmalt vaidlustada Riigihangete vaidlustuskomisjonis. Otse halduskohtule hankija tegevuse peale

kaebamine ei ole võimalik. Hankija otsused, mille peale vaidlustuse esitada saab, on loetletud RHS § 185 lõikes 2. Seega kui hageja on näiteks seisukohal, et hankija oleks pidanud pakkumiste tähtaega pikendama (või kui ta leiab, hankija oleks pidanud lugema, et kaebaja on oma pakkumuse siiski nõuetekohaselt esitanud), on kaebajal võimalik vaidlustada kõik hankija poolt hankemenetluse tulemuse välja selgitamisele suunatud otsused argumendil, et otsused on tehtud olukorras, kus hankija õigusvastane tegevus, mille tõttu jäi kaebaja hankemenetlusest kõrvale, ei saanud kokkuvõttes viia õiguspärase otsuse tegemiseni. Asjaolust, et RHS § 190 lõikes 4 ei ole ette nähtud võimalust esitada vaidlustuskomisjonile esitatavas vaidlustuses nõuet kohustada hankijat mingisuguse otsuse tegemiseks, ei tähenda seda, et sellase nõude saaks esitada otse halduskohtule. RHS’is sätestatud hankija tegevuse vaidlustamise loogika seisnebki selles, et isik, kes leiab, et hankija on tema õiguste rikkumise hinnaga saanud teha mingisuguse teise isiku (teiste isikute) suhtes soodsa otsuse, saab vaidlustusega taotleda selle otsuse kehtetuks tunnistamist ning kui see kehtetuks tunnistatakse, siis olenevalt hankija rikkumisest saab hankija pärast otsuse kehtetuks tunnistamist kas teha uur otsuse või on sunnitud hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistama. Igal juhul ei näe seadus ette võimalust ilma vaidlustuskomisjoni pöördumata nõuda halduskohtule esitatava kaebusega hankija kohustamist kaebaja pakkumust vastu võtma.

4.Olukorras, kus kaebaja on seisukohal, et Rahandusministeerium ei täitnud talle kui Riigihangete registri volitatud töötlejale pandud ülesandeid nõuetekohaselt ning kaebaja kaotas seeläbi võimaluse eelnimetatud riigihankemenetluses osaleda, on kaebajal põhimõtteliselt võimalik esitada Rahandusministeeriumi tegevusega (tegevusetusega) tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna kaebaja on käesoleval juhul kaebuses sõnaselgelt märkinud, et ta ei soovi kahju hüvitamist, ei saa kaebust kahju hüvitamise nõudena ka tõlgendada. Juhul kui kaebaja siiski leiab, et Rahandusministeerium on talle kahju tekitanud, on tal edaspidi võimalik selline kahju hüvitamise nõue esitada. Kahju hüvitamiseks võib halduskohtule kaebuse esitada kolme aasta jooksul kahjust ja selle põhjustajast teada saamisest arvates (vt. HkMS 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse § 17 lg 3).
5.Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse hilisem täitmine, ent kaebuse tagastamise korral pole sellise positiivse kohtuotsuse tegemine võimalik.
6.Märgin viimaks, et käesoleva kaebuse näol ei ole tegemist hankeasjaga HkMS 28. peatüki tähenduses. Nimetatud peatükis reguleerib üksnes HkMS §-s 267 kirjeldatud esemega nõuete kohtulikku lahendamist. Seega ei kohaldu käesoleva kohtumääruse peale edasi kaebamisel HkMS §-s 278 sätestatud lühendatud tähtaeg, vaid määruskaebus on võimalik esitada üldises korras 15 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja