Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2037
Haldusasi
OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik kaebused riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. oktoobri 2018. a otsuste nr 203-18/194960 ja nr 206-18/194960 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – S Silmarõõm OÜ, esindaja v.adv Janar Urres SA Albinea, esindaja v.adv Andrus Lillo Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, esindaja Endla Tempel Kolmandad isikud (pakkujad) – OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik, esindaja v.adv Sergei Politšev
Menetluse alus ringkonnakohtus
S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S Silmarõõm OÜ taotlus nõuda välja tõendid XX poolt 2017. aastal raviteenuse osutamise arvu ja teenust saanud isikute kohta.
Jätta S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-2037 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. veebruaril 2019 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-18-2037 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
1.Eesti Haigekassa (EHK; hankija) avaldas 06.05.2018 riigihangete registris hanketeate (HT) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena korraldatavas riigihankes „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960). Oftalmoloogia erialal ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks Narva linnas (riigihanke maht perioodil 01.10.2018–30.09.2019 kokku 16 178 ravijuhtu) esitasid pakkumused OÜ Almeda Kliinik (10 788 ravijuhtu), SA Albinea (8990 ravijuhtu), OÜ Narva Kliinik (10 788 ravijuhtu), S Silmarõõm OÜ (3600 ravijuhtu), OÜ Sillamäe Tervisekeskus (10 788 ravijuhtu), SA Ascoli (10 788 ravijuhtu) ja OÜ Estmedica Kliinik (10 788 ravijuhtu). Hindamisel said OÜ Almeda Kliinik, SA Albinea, OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Estmedica Kliinik võrdselt 130 punkti. SA Ascoli sai 120 punkti, OÜ Narva Kliinik 115,05 punkti ja S Silmarõõm OÜ 106,2 punkti. Enim punkte saanud pakkujate vahel korraldati liisuheitmine (SA Albinea viibis liisuheitmisel kohal, kuid ei nõustunud liisku võtma), mille võitis OÜ Almeda Kliinik (ettepanek sõlmida leping taotletud 10 788 ravijuhu mahus) ja teiseks tuli OÜ Estmedica Kliinik (ettepanek sõlmida leping ülejäänud 5390 ravijuhu osas).
2.Eesti Haigekassa juhatus tunnistas 11.09.2018 otsusega nr 452 kõik Narva linnas ambulatoorse oftalmoloogia teenuse osutamiseks esitatud 7 pakkumust vastavaks (p 1), kinnitas pakkumuste hindamise tulemused (lisa 1) ja hindamistabeli (lisa 2) ning tunnistas edukaks OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumused (perioodil 01.10.2018–30.09.2019 vastavalt mahus 10 788 ja 5390 ravijuhtu) kui majanduslikult soodsaimad pakkumused (p 3).
3.SA Albinea ja S Silmarõõm OÜ esitasid vastavalt 20.09.2018 ja 21.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused EHK 11.09.2018 otsuse nr 452 p-de 1 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO rahuldas 19.10.2018 otsustega nr 203-18/194960 ja nr 20618/194960 vastavalt SA Albinea ja S Silmarõõm OÜ vaidlustused ning tunnistas EHK 11.09.2018 otsuse nr 452 p-d 1 ja 3 kehtetuks osas, milles tunnistati OÜ Almeda Kliinik, OÜ Estmedica Kliinik, OÜ Narva Kliinik ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumused vastavateks ning OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumused edukaks. EHK juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohad ja mahtude kinnitamine“ lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ p-dest 3.7, 6.5.2 ja lisa 9 „Ravi rahastamise lepingu miinimummahud ja nende arvestus“ p-st 2.1.3 ei tulene tingimust, et pakkumuses esitatud arstide arv peab vastama optimaalsele koormusele (ühe arsti ametikoha optimaalne koormus aastas 3596 ravijuhtu) ja pakutavale ravijuhtude arvule. Hankija poolt huvitatud isikule antud selgitustest (vt küsimused nr 75, 112 ja 138) tulenevalt peab pakkumuses esitatud arstide arv küll sõltuma pakutavate ravijuhtude arvust, kuid isegi siis, kui hankija oleks teinud kindlaks, et pakkumuses nimetatud arstide arv pole piisav pakutud ravijuhtude mahus teenuse osutamiseks või pakkumuses nimetatud arstid on hõivatud teistes tegevuskohtades, puudub riigihanke 2(14)
3-18-2037 alusdokumentides alus neil põhjustel pakkumuse tagasilükkamiseks või pakutud ravijuhtude arvu ühepoolseks vähendamiseks. OÜ Almeda Kliinik, OÜ Estmedica Kliinik, OÜ Narva Kliinik ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus on esitanud pakkumused 10 788 ravijuhule ja nimetanud 3 arsti. Kuigi kõigil juhtudel on nimetatud samad arstid, on pakkujad lähtunud sellest, et arstide arv vastab pakutud ravijuhtudele ning riigihanke alusdokumentides puudub keeld nimetada erinevate pakkujate pakkumustes samu arste. Erimenetluse korra p 6.1 ja lisa 6 (ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vorm) järgi tuli pakkumusele lisada arsti nõusolek pakkuja juures tööle asumiseks alates 01.10.2018, milleks hankija ei ole näinud ette nõusoleku vormi. KK ei ole märgitud kolmandate isikute tegevuslubadel ja kuigi tema nõusolek on esitatud, ei ole see seotud mitte kolmandate isikute juurde tööle asumisega, vaid nende tegevuskohaga Narvas Aasa tn 4. Selline nõusolek ei vasta lisas 6 esitatud tingimusele, sest selles ei ole väljendatud tahet asuda tööle ühegi pakkuja juurde ning nõusolekut ei saanud tõlgendada viisil, et see on antud iga pakkuja juurde tööle asumise kohta. Kuna hankija ei ole selle mittevastavuse osas seisukohta võtnud ega järelikult kontrollinud pakkujate vastavust erimenetluse korra p 6.1 kohaselt, siis tuleb hankija otsused pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta tunnistada kehtetuks. Pakkumuste edukaks tunnistamine otsus on vaidlustatav mh põhjusel, et hankija pole erimenetluse korra p 8 alusel selgitanud välja edukate pakkujate võimekust. Kahes edukaks tunnistatud pakkumuses on nimetatud kokku 3 arsti (sh ühe nõusolek kontrollimata ja ühe põhitöökoht ei asu Narvas), kes peaksid teenindama kokku 16 178 ravijuhtu ehk 4,5 arsti optimaalset koormust.
4.OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik esitasid Tallinna Halduskohtule 28.10.2018 kaebused vastavalt VAKO 19.10.2018 otsuste nr 203-18/194960 ja nr 20618/194960 tühistamiseks neid puudutavas osas. Tallinna Halduskohus liitis 30.10.2018 määrusega haldusasjad nr 3-18-2037, 3-18-2038, 3-18-2039 ja 3-18-2043 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-18-2037).
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.12.2018 otsusega OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik kaebused ning tühistas VAKO 19.10.2018 otsused nr 203-18/194960 ja nr 206-18/194960 osas, millega tunnistati kehtetuks EHK 11.09.2018 otsuse nr 452 p-d 1 ja 3 OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik esitasid koos oma pakkumustega KK kirjaliku nõusoleku, mis sisaldas kinnitust, et KK nõustub alates 01.10.2018 asuma tööle oftalmoloogia teenuse osutamiseks Narvas Aasa tn 4 tegevuskohas. Nõusolekus ei olnud märgitud tööandja nime, vaid üksnes tegevuskoha aadress. Samas ei saa pelgalt tööandja nime puudumisest järeldada, et nõusolek ei vasta hankedokumentidele. Nõusolekus on märgitud nõusoleku andnud arsti nimi, tema tervishoiutöötjate registri kood, tööle asumise kuupäev, osutatava teenuse nimetus ja tegevuskoha aadress. Nõusolek oli lisatud pakkumustele, milles oli tervishoiuteenuse osutajana märgitud mh KK. Kui vaadelda esitatud nõusolekut koos pakkumusega, on mõistlik eeldada, et KK andis nõusoleku asuda tööle nende pakkujate juures, kelle pakkumustele oli nõusolek lisatud. Seejuures tegutsesid vastavad pakkujad ka pakkumuste esitamise hetkel nõusolekus viidatud tegevuskohas. Kuna nõusolek oli hankijale arusaadav, siis ei saa talle heita ette ka erimenetluse korra p 6.1 rikkumist. Isegi juhul, kui hankijal oleks nõusoleku pinnalt tekkinud küsimus sellest, millist tööandjat on nõusolekus silmas peetud, ei tähendaks see ilmtingimata pakkumuste tagasilükkamist, vaid hankijal oleks sel juhul olnud erimenetluse korra p 6.2 kohaselt võimalik paluda pakkujatel nõusolekut täpsustada ja tunnistada pakkumus vastavaks ka erimenetluse korra p 6.3 järgi. Tööandja nime märkimata jätmine ei ole selline sisuline kõrvalekalle, mis tingiks pakkumuse mittevastavaks tunnistamise, iseäranis olukorras, kus hankija ei olnud kehtestanud nõusoleku vormi ning nõusoleku ja pakkumuse sisu ei ole vastuolulised. 3(14)
3-18-2037 Menetlusosaliste seisukohad seoses erimenetluse korra p 8 rakendamisega ja sellest tulenevalt ka pakkujate võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses, jäävad tähelepanuta, sest need asjaolud ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. VAKO 19.10.2018 otsustest nr 203-18/194960 (p 9.3) ja nr 206-18/194960 (p 12.2) nähtuvalt rahuldati esitatud vaidlustused üksnes põhjendusel, et OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumused ei olnud nõuetekohased ja hankija jättis pakkumuste vastavuse kontrollimata. Kuigi VAKO viitas täiendavalt võimalusele esitada vaidlustus ka seoses erimenetluse korra p 8 rakendamisega, ei nähtu VAKO otsusest, et nimetatud punkti rakendamata jätmine olnuks vaidlustuste rahuldamise aluseks ja VAKO oleks selles osas võtnud sisulise seisukoha. Kuna vaidlustustes erimenetluse korra p-ga 8 seonduvaid küsimusi ei käsitletud, siis RHS § 190 lg-st 3 tulenevalt ei saanudki VAKO neid sisuliselt hinnata. Ka S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea vaidlustustes esitatud muud põhjendused (pakkujate omavaheline seotus, pakkujate võimekus ja sellest tulenevalt väidetav valeandmete esitamine pakkumuses kui pakkumuste kõrvaldamise alus) ei anna alust pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tühistamiseks. Halduskohus nõustus selles osas VAKO otsustes toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Pakkujate seotus ei ole iseenesest hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, sest hankedokumendid seda ei välista ja selline piirang ei oleks ka põhjendatud. Erimenetluse korra p 4.3 kohaselt oleks hankijal õigus kõrvaldada pakkuja RHS § 95 lg 4 p 5 alusel hankemenetlusest konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu, kuid sellisele kokkuleppele viitavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Hanke alusdokumentidest ei tulene kõrvaldamise alusena ka asjaolu, et pakkujad nimetasid pakkumustes samu arste või pakkumustes nimetatud arstide väidetav töökoormus ei võimalda neil tegelikult sellises mahus teenust osutada. Selliseks kõrvaldamise aluseks puudub ka sisuline vajadus, sest hankeleping sõlmitakse juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga ja lepingus ei lepita kokku, et teenust osutavad konkreetsed arstid. Taolise kokkuleppe välistaks juba asjaolu, et hankelepinguga ei saa kohustada konkreetseid tervishoiutöötajaid just selle tervishoiuteenuse osutaja juures töötama, vaid hankelepinguga võtab juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja endale kohustuse teenindada teatud konkreetse arvu ravijuhtusid aastas. Kui palju tervishoiutöötajaid ja keda täpselt selleks tööle võtta, on teenuse osutaja otsustada. Samuti ei saa üksnes pakkumuses nimetatud arstide töökoormusest järeldada, et pakkujal puudub pakkumuses toodud mahus teenuse osutamise võimekus, sest osa tööst ravijuhtude täitmisel tehakse ära meditsiiniõe poolt iseseisvalt. S Silmarõõm OÜ väited liisuheitmise õigusvastasusest ei ole asjakohased, sest ta ei ole hankedokumente vaidlustanud ega saa HKMS § 268 lg 4 ja RHS § 189 lg 2 järgi enam tugineda nende õigusvastasusele (st liisuheitmise korra hankedokumentides reguleerimata jätmise osas).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.S Silmarõõm OÜ palub 14.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik kaebused rahuldamata ning VAKO 19.10.2018 otsused nr 203-18/194960 ja nr 206-18/194960 muutmata. Pakkumuses nimetatud arstide arv peab vastama pakutud ravijuhtude arvule ja hankija pidi hindama pakkumustes välja toodud arstide töökoormust. EHK juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 1 „Ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja hanke piirkondade määramise alused“ kohaselt on oftalmoloogia erialal hanke mahuks Narva linnas 16 178 ravijuhtu ning lisa 6 kohaselt on ühe arsti 0,5 ametikoha optimaalne koormus aastas 1798 ravijuhtu. Hankija poolt pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele antud selgitustest (vt küsimused nr 75, 112 ja 138) 4(14)
3-18-2037 nähtuvalt pidi pakkumuses nimetatud arstide arv vastama pakutud ravijuhtude arvule ja hankija pidi hindama pakkumustes märgitud arstide töökoormust. Kui pakkuja ei suuda tõendada taotletavate ravijuhtude täitmise võimekust, siis pidi hankija tunnistama pakkumuse mittevastavaks ning see poleks saanud osutuda ka edukaks. OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik (samuti OÜ Narva Kliinik ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus) on esitanud pakkumustes valeandmeid, sest nende pakkumustes märgitud teenust osutama hakkavad arstid kattuvad (XX, AA, KK). Kõigi äriühingute tegevuskoht on Narvas Aasa tn 4 ning kolme äriühingu juhatuse liikmeks on AA ja OÜ Almeda Kliinik osanikuks DD. Pakkujad taotlesid kokku 43 152 ravijuhtu, mis vastab 12,0 arsti koormusele, kuid nende pakkumustes kajastuvad arstid saaksid maksimaalselt töötada 3,0 koormusega. Seega ei ole pakkumused realistlikud ning pakkujad on teadlikult esitanud mitme äriühingu nimel sisuliselt ühe ja sama pakkumuse, et saada kunstlikult rohkem ravijuhte ja saavutada eelis liisuheitmisel. Tegemist on teadliku petmisega, mille tulemusel õnnestuski OÜ-l Almeda Kliinik ja OÜ-l Estmedica Kliinik saada kolme arsti (sh samas mahus seadmete ja ruumide) peale kokku 16 178 ravijuhtu (s.o 4,5 arsti koormus). Pakkujad on esitanud teadlikult valeandmeid, väites pakkumuses, et neil on olemas arstid või kokkulepped konkreetsete arstidega tööle asumiseks, teades samas, et kõnealune arst töötab või on andnud tööle asumiseks samasuguse nõusoleku veel ühele või mitmele pakkujale. Kuna OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik on esitanud hankijale valeandmeid, tulnuks nad hankemenetlusest kõrvaldada. OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumustes esitatud arstide töövõime ei kata ära nende poolt taotletud ja edukaks tunnistatud ravijuhtude arvu. Arstide muid olemasolevaid töökohustusi arvestades võib nende tegelik koguvõimekus olla 1,0–1,25 arsti koormust (s.o 3596–4495 ravijuhtu aastas). XX võib omada võimekust osutada Narva linnas teenust 1,0 koormusega. AA ei oma võimekust Narva linnas teenust osutada, sest ta töötab igapäevaselt 1,0 koormusega Ida-Tallinna Keskhaiglas, kus teenindab nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid vastuvõtte. Lisaks tunnistati edukaks OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumus oftalmoloogia erialal Harju Maakonnas 3596 ravijuhu mahus (s.o 1,0 koormusega) ja teenust asub osutama AA. Isegi kui aktsepteerida KK nõusolekut, siis võib ta omada võimekust osutada Narva linnas teenust 0,25 koormusega (s.o 899 ravijuhtu aastas). Pakkujad on viidanud ületunnitöö tegemise võimalusele, kuid isegi töötajate nõusolekul ei võimaldaks töölepingu seaduse (TLS) § 46 lg 1 realiseerida plaani panna arstid hankelepingu perioodiks (kolm aastat) töötama 1,5 ametikoha koormusega. Kolmandate isikute väide, et XX on 2017. a-l täitnud kokku 6824 ravijuhtu, on paljasõnaline ja lisaks ebausutav, kuna hankija on hinnanud optimaalseks koormuseks 3596 ravijuhtu aastas. Hankijal pidi asjaoludest tulenevalt tekkima kahtlus, et kolmandad isikud ei suuda taotletud ravijuhte tegelikkuses teenindada, ning ta pidanuks erimenetluse korra p 8 kohaselt asuma vastavate pakkujatega läbirääkimistesse, mille tegemata jätmine on oluline rikkumine. KK ei ole märgitud kolmandate isikute tegevuslubadel ning tema kirjalik nõusolek on seotud Narvas Aasa tn 4 asuva tegevuskohaga (kus tegutseb vähemalt neli äriühingut), mitte konkreetse pakkujaga. Selline nõusolek ei vasta EHK juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 6 tingimustele ning hankija ei saanud sellest järeldada, et see on antud tööle asumiseks mõne konkreetse pakkuja juures. Muu hulgas ei nähtu nõusolekust, et see oleks antud lisamiseks mõne konkreetse pakkumuse juurde. Tähtsust ei oma, et hankija ei olnud näinud ette nõusoleku kohustuslikku vormi, sest vaidlus puudutab tahteavalduse sisu. Kuna ühestki dokumendist ei nähtu, et hankija oleks võtnud mingi seisukoha kolmandate isikute võimekuse või KK nõusoleku vastavuse osas, ei ole hankija kontrollinud OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumuste vastavust, mis on vastuolus erimenetluse korra p-ga 6.1. 5(14)
3-18-2037
7.SA Albinea palub 17.12.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 21.01.2019) tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik kaebused rahuldamata ning VAKO 19.10.2018 otsused nr 203-18/194960 ja nr 20618/194960 muutmata. Apellant jääb lisaks oma varasemate seisukohtade juurde. OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumused ei vastanud hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. KK nõusolek ei vasta EHK juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 6 tingimustele, sest see ei ole seotud ühegi kolmanda isikuga, vaid üksnes tegevuskohaga. Kõnealune nõusolek oli identse sõnastusega lisatud nii OÜ Almeda Kliinik, OÜ Estmedica Kliinik, OÜ Narva Kliinik kui ka OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumuste juurde, kuid arst ei saanud juba füüsiliselt kinnitada tööle asumist korraga kõigis äriühingutes (sh ei ole nõusolek suunatud ühelegi konkreetsele pakkujale). Nõusolek töötada teatud aadressil ja nõusolek töötada teatud isiku juures on kaks täiesti erinevat ja üksteisest sõltumatut tahteavaldust, mistõttu ei saanud hankija KK nõusolekuga arvestada ega asuda seda ise sisustama. Hanke alusdokumentidest tulenes samas selge nõue lisada pakkumusele tervishoiutöötaja nõusolek asuda tööle konkreetse pakkuja juurde. Halduskohtu viide erimenetluse korra p-le 6.2 ei ole asjakohane, sest hankija ei ole praegusel juhul kasutanud võimalust pöörduda pakkumuse osas selgituste saamiseks kolmandate isikute poole. Olukorras, kus pakkumus on ebaselge ja hankija on jätnud kasutamata võimaluse selle täpsustamiseks, ei saa tagantjärele asuda selgitama, mida hankija oleks võinud teada saada, vaid pakkumust tuleb hinnata esitatud kujul. Põhjendamatu on ka halduskohtu tuginemine erimenetluse korra p-le 6.3, sest tööandja nime märkimata jätmist saaks lugeda mittesisuliseks puuduseks vaid siis, kui see on jäänud märkimata üksnes ekslikult. Praegusel juhul on aga selge, et KK ei soovinudki kinnitada enda tööle asumist konkreetse tööandja juures, vaid ainult teatud aadressil. KK nõusoleku puudumise tõttu tulnuks kolmandate isikute pakkumused lükata tagasi mh RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Hankija oli kohustatud enda kehtestatud reegleid järgima ega saanud menetluse käigus asuda tegema neist mööndusi, mis kahjustavad riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust ning ausat konkurentsi. Isegi kui lugeda KK nõusolek antuks edukaks tunnistatud pakkuja juurde tööle asumiseks, ei saa nõusolekut lugeda antuks mõlema edukaks tunnistatud pakkuja juures tööle asumiseks. Halduskohus on jätnud osa apellandi vastuväidetest ja seisukohtadest ebaõigesti tähelepanuta, rikkudes sellega kohtumenetluse norme (HKMS § 157 lg 1). SA Albinea viitas 08.11.2018 menetlusdokumendis, et tema nõue on põhjendatud mh erimenetluse korra p 8 alusel. Kohus märkis, et toodud säte ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuid pole seda sisuliselt põhjendanud. Kuna hankijal pidi KK nõusoleku mittevastavuse tõttu tekkima põhjendatud kahtlus, et kolmandad isikud ei ole võimelised pakutud ravijuhte teenindama, siis tuli hankijal algatada läbirääkimised. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav mh põhjendusel, et hankija ei ole selgitanud välja pakkuja võimekust hankelepingut täita. Sellest, et hankeleping sõlmitakse juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga ja lepingus ei märgita konkreetseid arste, ei saa järeldada, et pakkumuses märgitud arstid ja nende võimekus ei oma üldse tähtsust. Teistsugune tõlgendus tähendaks sisuliselt hanketingimuste tagantjärele muutmist. Seejuures on hankija tunnistanud, et tal tekkisid kahtlused kolmandate isikute võimekuses ja ta esitas neile sellekohaseid küsimusi (pole usutav, et kahtlus tekkis vaid õhtusel ajal ja nädalavahetustel töötamise osas, kuid mitte paralleelselt mitme pakkuja juures töötamise osas). Piisavaks ega õiguspäraseks ei saa pidada kolmandate isikute kinnitust, et kui nad ei ole pakkumuses märgitud arstide abiga võimelised teenust osutama, siis võtavad nad tööle veel kedagi, sest hankijal puudus võimalus sellega arvestada ja seega ei saanud tal olla kindlust hankelepingu täitmise võimekuses. Sellisel juhul puudunuks arstide pakkumuses väljatoomisel igasugune mõte.
6(14)
3-18-2037 OÜ Estmedica Kliinik (ainuosanik AA), OÜ Almeda Kliinik (ainuosanik DD) ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus (ainuosanik AA) on seotud ettevõtjad ning see on mõjutanud ka nende käitumist hankemenetluses. Kuigi isikute seotus ei anna iseseisvalt alust nende hankemenetlusest kõrvaldamiseks, tuleb nad hankemenetlusest siiski kõrvaldada juhul, kui tuvastatakse ettevõtjate seotuse mis tahes mõju nende tegevusele hankemenetluses (vt Euroopa Kohtu 19.05.2009 otsus C-538/07, Assitur). Praegusel juhul on kolmandad isikud saanud oma seotuse kaudu kontrollida pakkumuste esitamist, kooskõlastada hankijale esitatavad andmed (sh märkida kõigis pakkumustes samad arstid, ruumid ja seadmed) ning saavutada eelis võimalikuks liisuheitmiseks. OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ Almeda Kliinik on pakkumustes märgitud kahe arsti (tegelik koguvõimekus 1,0–1,25 arsti koormust, sh XX koormusega 1,0 ja AA koormusega 0,25) peale saanud Narva linnas teenindamiseks 16 178 ravijuhtu aastas. KKga ei olnud võimalik arvestada, sest tema nõusolek puudus. Isegi kui tema nõusolekut aktsepteerida, poleks KK saanud teenust osutada rohkem kui 0,25 arsti koormuse ulatuses, sest ta töötab igapäevaselt OÜ-s Kissel Ravi. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe (vt konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-d 3 ja 4) ja/või kooskõlastatud tegevuse (vt Euroopa Kohtu 08.07.1999 otsus C-49/92 P, komisjon vs. Anic Partecipazioni, p 118) tõttu (minimaalselt teadsid nad üksteise pakkumuste sisu) tulnuks kolmandad isikud RHS § 95 lg 4 p 5 alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Seda, et arstid saavad tegelikkuses asuda tööle vaid ühe pakkuja juures, kinnitab EHK 07.09.2018 otsuse nr 438 lisa 1 p 1.4, mis puudutas Harju maakonnas ambulatoorse gastroenteroloogia teenuse osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamist (praegusel juhul saanuks sarnaselt anda 5 punkti vaid ühele pakkujale ja teistele tulnuks anda 0 punkti). Mitme pakkuja poolt samade isikute andmetele tuginemine ei pruugi iseenesest olla RHS-ga vastuolus, kuid seda üksnes juhul, kui see toimub ausa konkurentsi tingimustes. Praegusel juhul see nii ei ole. Väites, et neil on olemas teenuse osutamiseks vajalikud arstid või kokkulepped arstide tööle asumiseks, on kolmandad isikud esitanud hankijale teadlikult või vähemasti hooletusest valeandmeid, mis võib RHS § 95 lg 4 p-de 9 ja 10 järgi olla hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks. Liisuheitmisel on rikutud RHS nõudeid ja vaidlusalune hange tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. Hankija tunnistas liisuheitmise tulemusena OÜ Almeda Kliinik pakkumuse edukaks 10 788 ravijuhu osas ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumuse edukaks 5390 ravijuhu osas. EHK nõukogu 20.04.2018 otsuse nr 12 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused“ (alused) p 12.5 näeb küll ette võimaluse pakkujate vahel valiku tegemiseks liisuheitmise teel, kuid liisuheitmise täpsemat korda ja tingimusi ei ole hanke alusdokumentides sätestatud. Kui hankija on näinud ette võimaluse valida edukas pakkumus liisuheitmisega, tulnuks juba hanke alusdokumentides või vähemasti enne liisuheitmise toimumist kirjalikult fikseerida ka sellekohased reeglid, millega peavad nõustuma kõik liisuheitmises osalevad pakkujad. Kui mõni pakkuja ei ole liisuheitmise korraga nõus, ei ole liisuheitmine võimalik ja hankija peab korraldama uue hanke, sest ainult sellisel juhul oleksid tagatud RHS §-de 2 ja 3 nõuded (sh pakkujatel võimalik RHS § 185 lg 1 alusel liisuheitmise tingimusi vaidlustada). Halduskohus leidis põhjendamatult, et apellant on jätnud hankedokumendid selles osas tähtaegselt vaidlustamata, sest aluste p-s 12.5 sätestatu ei riku iseenesest apellandi õigusi ning ta võis eeldada, et kui liisuheitmine peaks tegelikkuses toimuma, lepivad pakkujad selle tingimustes ja korras omavahel kokku (hanke alusdokumentidest ei nähtunud, et selle kehtestab hankija ühepoolselt). Liisuheitmise reeglid peaksid olema kehtestatud EHK juhatuse või nõukogu poolt, mitte ei saa neid kehtestada vastustaja ametnik igas riigihankes eraldi. Kuna liisuheitmise protokollis ei ole viidatud kehtivale õiguslikule alusele siis on 17.08.2018 protokoll õigusvastane (protokollis kajastatud kord on koostatud ebapädeva isiku poolt ja seega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p
7(14)
3-18-2037 3 järgi tühine) ega saa omada mingeid õiguslikke tagajärgi. Sellel põhjusel on ka EHK juhatuse 11.09.2018 otsus nr 452 vaidlustatud osas tühine.
8.Eesti Haigekassa vaidleb 28.12.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 23.01.2019) apellatsioonkaebustele vastu ning palub need jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. KK on andnud nõusoleku asuda alates 01.10.2018 tööle Narvas Aasa tn 4 ning vastustaja mõistis seda viisil, et KK asub tööle edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja juurde, kes tegutseb nimetatud tegevuskohas. Kuna tegemist oli mõlema edukaks tunnistatud pakkuja tegevuskohaga, siis eeldab vastustaja, et KK asub tööle neist vähemalt ühe juurde, kuid välistada ei saa ka mõlema juurde tööle asumist. Halduskohus leidis õigesti, et pelgalt asjaolust, et KK nõusolek ei sisaldanud tööandja nime, ei saa järeldada, et nõusolek ei vastanud hankedokumentidele, sest mõistlik on eeldada, et arst andis nõusoleku asuda tööle nende pakkujate juures, kelle pakkumusele oli nõusolek lisatud ja kes pakkumuste esitamise hetkel nõusolekus viidatud tegevuskohas ka tegutsesid. Tegemist ei olnud sisulise kõrvalekaldega, mis tingiks pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Hanke alusdokumentide kohaselt ei pidanud pakkujad esitama andmeid arstide töökoormuse ega ka arstide teiste tööandjate kohta. Hanke alusdokumente ei saa muuta hankija vastustega pakkujate selgitustaotlustele. Asjaolust, et kolmandate isikute tegevuskoht asub samal aadressil ja nende pakkumustes esitatud arstid kattuvad, ei saa järeldada valeandmete esitamist. Vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kus või millise koormusega pakkumuses nimetatud arstid praegusel ajal töötavad, sest see ei anna teadmist selle kohta, millised on arstide tööalased suhted edaspidi (st peale ravi rahastamise lepingu sõlmimist). Ravi rahastamise leping sõlmitakse edukaks osutunud pakkujaga (s.o juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga) ning selles ei lepita nimeliselt kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. Vastustaja jaoks on üksnes oluline, et kindlustatud isikule teenust osutav tervishoiutöötaja oleks tervishoiutöötajate riiklikus registris lepingupartneri juures registreeritud. Arstide nõusolekud on vajalikud pakkumuse hindamiseks. Erimenetluse korra p-s 8.1 märgitud läbirääkimiste algatamise võimalus on hankija õigus juhuks, kui tal tekib põhjendatud kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Praegusel juhul hankijal sellist kahtlust ei tekkinud. Hankija nõudis pakkumuste hindamiseks OÜ-lt Almeda Kliinik ja OÜ-lt Estmedica Kliinik täiendavaid selgitusi nende pakkumustes (p 3.1.3) märgitud arstide õhtuti (esmaspäeviti ja neljapäeviti kl 18.00–20.00) või nädalavahetustel töötamise kohta ning veendus, et mõlemad isikud suudavad seda täita ka pakkumuses märgitud kahe arstiga. Hankija ei ole nõudnud kolmandatelt isikutelt selgitusi ravijuhtude arvu osas. SA Albinea väide, et vastustaja on Harju maakonnas ambulatoorse gastroenteroloogia erialal lugenud arstid vaid ühe pakkuja töötajateks, ei ole asjakohane, sest seal selgusid edukad pakkujad hindamise tulemusel ja liisuheitmist ei toimunud ning hankija lähtus pakkumuste hindamisel pakkuja vastusest selgitustaotlusele. Pakkumusele 0 punkti andmisega ei lugenud vastustaja, et tegemist pole pakkuja töötajatega.
9.OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik paluvad 31.12.2018 seisukohas jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebustes on sisuliselt korratud juba VAKO-le ja halduskohtule esitatud põhjendusi, mistõttu jäävad ka kolmandad isikud oma varasemate vastuväidete juurde. KK nõusolekut töötada teatud tegevuskohas ei ole võimalik vaadelda eraldiseisvalt tema nõusolekust töötada seal tegutseva tervishoiuteenuse osutaja juures. KK tahteavaldus oli suunatud OÜ-le Almeda Kliinik ja OÜle Estmedica Kliinik (sh andis arst selle neile isiklikult üle) ning sisaldab selget tahet asuda alates 01.10.2018 tööle Narvas Aasa tn 4 OÜ-s Almeda Kliinik ja OÜ-s Estmedica Kliinik. Kuna kolmandad isikud lisasid nõusoleku oma pakkumustele, oli hankijal igati alust arvata, et arst nõustus asuma tööle pakkujate juurde. KK ei ole oma nõusolekut tagasi võtnud ja tema tahteavaldus on jätkuvalt kehtiv. Halduskohus ei ole tuginenud erimenetluse korra p-le 6.2 ning 8(14)
3-18-2037 kuna hankija tõlgendas esitatud pakkumusi mõistlikult, siis polnud tal ka vajadust nõusolekute täpsustamiseks erimenetluse korra p 6.2 alusel. Halduskohus ei ole tuvastanud, et hankija oleks KK nõusoleku sisu hindamisel rikkunud seadust või õiguse üldpõhimõtteid.
10.SA Albinea ühineb 28.12.2018 seisukohas peamistes küsimustes S Silmarõõm OÜ apellatsioonkaebusega, kuid leiab, et ebaõige on siiski S Silmarõõm OÜ apellatsioonkaebuse p-s 15 märgitu, et hankijale esitas arstide kohta valeandmeid ka SA Albinea, sest tema tugines oma pakkumuses hoopis teistele arstidele kui OÜ Almeda Kliinik, OÜ Narva Kliinik, OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Estmedica Kliinik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. I OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumuste vastavus
12.Tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena korraldatava riigihankega, mille osas näeb RHS § 126 lg 2 ette, et hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra ning võib seejuures RHS §-de 126 ja 127 kõrval lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. RHS § 126 lg 7 kohaselt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Erimenetluse korra p 6.1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Praeguses asjas on üheks vaidlusküsimuseks see, kas pakkumuses nimetatud arstide arv pidi hanketingimuste kohaselt vastama pakkuja taotletud ravijuhtude arvule ning kas hankija pidi hindama pakkujate tegelikku teenuse osutamise võimekust, kontrollides arstide reaalset võimalust asuda tööle pakkumuses märgitud töökoormusega.
13.Erimenetluse korra p 3.3.3 kohaselt tõendavad pakkumuse vastavust pakkumuse esilehe vorm (EHK 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 4), pakkumuse vorm (EHK 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 6) ja sellel nõutud dokumendid (nt pädevussertifikaat, nõusolek, kinnitus, leping). Korra p 3.6 kohaselt võib üks pakkuja esitada iga teenuse osutamise koha, ravitüübi ja eriala kohta ainult ühe pakkumuse ning korra p 3.16.1 kohaselt on teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatav üksnes ühispakkujate pakkumuse esitamisel. Erimenetluse korra p-d 3.7, 3.8 ja 6.5 näevad ette, et pakkumuses tuleb märkida pakutav aastane ravijuhtude koguarv perioodiks 01.01.2018– 30.09.2019 ning ambulatoorses eriarstiabis tuleb pakutavate ravijuhtude arv esitada sammuga 0,5 arsti ametikoha optimaalset koormust (s.o 1798 ravijuhtu), kusjuures minimaalselt on lubatud pakkuda 0,5 arsti ametikoha optimaalset koormust. Pakkumuse vormil ei ole nõutud andmete esitamist kasutatavate ruumide või vahendite kohta, mille alusel saanuks hankija eraldi hinnata pakkuja teenuse osutamise võimekust. Samuti tuli pakkumuses küll märkida teenuse osutamise kohas pakutava teenuse osutamisega seotud tervishoiutöötajad, kuid pakkumusele oli nõutav vajaduse korral lisada üksnes tervishoiutöötaja kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumiseks (kui tervishoiutöötajat ei ole märgitud pakkuja tegevusloal) ning andmed arsti pädevushindamise kohta (kui need puuduvad tervishoiutöötajate registris) ja residentuuri lõpetamise kohta (kui sellest on möödas vähem kui viis aastat).
14.Hankija on vastuseks pakkumuse esitamisest huvitatud isikute küsimustele selgitanud, et pakkumuse vormil tuleb näidata konkreetsed arstid, kes hakkavad selles teenuse osutamise 9(14)
3-18-2037 kohas pakutavat teenust osutama (vt EHK 18.06.2018 kl 11:12 vastus), kuid arstide töökoormus on raviasutuse ja arstide otsustada, ehkki arsti koormus ei tohiks hankijale kättesaadavate andmete põhjal olla siiski ebarealistlik (vt EHK 25.05.2018 kl 09:27 ja 28.06.2018 kl 09:54 vastused). Samas on selgitatud sedagi, et arsti nõusolekul pakkuja juures tööle asumiseks ei pea olema märgitud andmeid koormuse kohta (vt EHK 21.05.2018 kl 14:05 vastus).
15.Hanketingimuste ja hankija selgituste põhjal pidid pakkujad arvestama, et pakkumuses tuleb nimetada vähemalt nii palju arste, kui läheb minimaalselt tarvis taotletavate ravijuhtude teenindamiseks (st lähtudes hankija määratletud arsti ametikoha optimaalsest koormusest), kuid pakkujatel puudus kohustus esitada tõendid selle kohta, millise koormusega on konkreetne arst tegelikult võimeline teenust osutama. Ambulatoorse oftalmoloogia teenuse osutamiseks Narva linnas esitasid kõik seitse pakkujat iseseisvad pakkumused ning ka OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik ei ole tuginenud mõne teise isiku vahenditele ega töötajatele. Mõlemad kolmandad isikud taotlesid perioodiks 01.10.2018–30.09.2019 kokku 10 788 ravijuhtu, mis vastab 3,0 arsti ametikoha optimaalsele koormusele, ning nimetasid oma pakkumustes samuti kolm arsti (AA, XX, KK) ega märkinud neist ühegi puhul, et arst asuks teenust osutama väiksema koormusega kui 1,0 ametikoha optimaalset koormust. Olenemata sellest, et arvestades lisaks OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Narva Kliinik pakkumustega, esitati samad arstid kokku neljal korral, ei ole eraldivõetuna alust väita, et mõni pakkumus ei vastanud hanketingimustele.
16.Erimenetluse korra p 8 annab hankijale õiguse algatada pakkujaga läbirääkimised, kui hankijal tekib põhjendatud kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Läbirääkimiste tulemusel kas hankija veendub pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses või tuvastatakse pakkuja osaline võimekus ja antakse talle võimalus pakkumuses märgitud ravijuhtude arvu vähendada. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on erimenetluse korra p-ga 8 seonduvad väited jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Vaidlustustes oli muu hulgas selgelt rõhutatud, et vaidlustajate hinnangul ei ole OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik võimelised taotletud ravijuhte teenindama ning seetõttu ei saanud hankija õiguspäraselt tunnistada nende pakkumusi edukaks kogu Narva linna ravijuhtude mahu ulatuses. Millise konkreetse hanketingimusega oleks selline tegevus vastuolus, ei määra vaidlustuse nõude piire (RHS § 190 lg 4) ega alust (RHS § 190 lg 6), vaid kujutab endast üksnes õiguslikku põhjendust, mida on võimalik täiendada ka hankeasja läbivaatamisel halduskohtus (vt Riigikohtu 17.04.2018 otsus nr 3-17-2226, p 15). Kuna VAKO rahuldas vaidlustused juba ainuüksi põhjusel, et tema hinnangul ei vastanud KK nõusolek hanketingimustele, siis puudus VAKO-l vajadus erimenetluse korra p 8 rakendamise küsimust sisuliselt käsitleda, kuid see ei piira kõnealuse küsimuse analüüsimist kohtumenetluses.
17.Hankija esitas 07.08.2018 järelepärimised OÜ-le Almeda Kliinik, OÜ-le Estmedica Kliinik, OÜ-le Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ-le Narva Kliinik, milles palus selgitusi, kuidas saavad kolm arsti ühel ja samal ajal teha õhtuseid vastuvõtte nelja teenuse osutaja juures. Kõik viidatud pakkujad kinnitasid 10.08.2018 vastustes, et tagavad pakkumuse edukaks tunnistamise korral teenuse osutamise pakkumuse p-s 3.1.3 märgitud aegadel ning kui edukaks tunnistatakse kahe pakkuja pakkumused, milles on nimetatud samad arstid, siis leitakse selleks samuti lahendus (nt jagatakse arstide tööajad selliselt, et need ei kattuks) ja ülekoormuse tekkimisel võetakse täiendavalt tööle sama kvalifikatsiooniga arst-oftalmoloog. Ühtlasi juhtisid pakkujad tähelepanu, et hanketingimustes ei ole nõutud töölepingute esitamist ega töölepingute sõlmimist tingimata just nende arstidega, kelle nõusolekud on pakkumusele lisatud, vaid töölepingud sõlmitakse reaalselt alles pärast edukaks tunnistatud pakkumused esitanud teenuseosutajatega hankelepingute sõlmimist. 10(14)
3-18-2037
18.Olukorras, kus hanketingimustes ei ole nõutud andmete esitamist selle kohta, millise koormusega konkreetsed arstid pakkuja juures tööle asuvad või milline saab olema mõne arsti põhitöökoht, samuti oli hankija juba küsinud pakkujatelt selgitusi, kuidas on neil plaanis teenuse osutamine korraldada, ja pakkujad on seda mõistlikult põhjendanud, ei pidanudki hankijal enam tekkima põhjendatud kahtlust pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses ja seega ei esinenud ka vajadust algatada läbirääkimisi vastavalt erimenetluse korra p-le 8. Hankija on selgelt nõustunud kolmandate isikute seisukohaga, et pakkuja võimekus teenust osutada ei ole samastatav pakkumuses nimetatud konkreetsete arstide võimekusega ravijuhte teenindada. Sellel põhjusel ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kui suure koormusega saaks kolmandate isikute juures tegelikult teenust osutada AA või kus on nimetatud arsti põhitöökoht (isegi kui need andmed olnuks hankijale kättesaadavad), sest see ei välista võimalust, et arst asub alates 01.10.2018 täiskohaga tööle konkreetse pakkuja juures. Samuti ei ole oluline, kui suure hulga ravijuhte on XX 2017. a-l täitnud, sest hankija ei ole eeldanud, et nimetatud arst töötaks suurema koormusega kui 1,0 arsti ametikoha optimaalset koormust. Seetõttu jääb rahuldamata S Silmarõõm OÜ korduv taotlus nõuda hankijalt või kolmandatelt isikutel välja tõendid XX poolt 2017. a-l raviteenuse osutamise arvu ja teenust saanud isikute kohta. II OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik kõrvaldamata jätmine
19.Erimenetluse korra p 4.1 kohaselt kontrollib hankija pakkuja kõrvaldamise aluseid lähtudes RHS §-st 95 ning korra p 4.3 näeb ette, et hankija võib kõrvaldada pakkuja riigihankelt, kui pakkuja suhtes esinevad RHS § 95 lg-s 4 nimetatud alused (v.a RHS § 95 lg 4 p 3, milles märgitud aluse esinemisel on pakkuja kõrvaldamine korra p 4.2 järgi kohustuslik). RHS § 95 lg 4 p-d 5 ja 9 näevad muu hulgas ette, et hankija võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada konkurentsi kahjustava kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse tõttu ning hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise või enda kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmete esitamise korral.
20.SA Albinea leiab, et OÜ Almeda Kliinik (juhatuse liige VV, ainuosanik DD), OÜ Estmedica Kliinik (juhatuse liige ja ainuosanik AA) ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus (juhatuse liige ja ainuosanik AA) on seotud ettevõtjad, kes on kooskõlastanud hankijale oma pakkumuste koosseisus esitatud andmed, et saavutada eelis võimaliku liisuheitmise puhuks, ning konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu tulnuks nad hankemenetlusest kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on apellandi väide pakkujate kooskõlastatud tegevusest oletuslik. Ükski eeltoodud pakkujatest ei olnud hankija jaoks uus lepingupartner ning kõik nad said kõigis kategooriates maksimumpunktid (sarnaselt SA-le Albinea) ja pakkusid madalaimat lubatud hinda (st koefitsienti 0,85). Seega ei saa ka pakkumustele sama punktisumma andmisest teha järeldust pakkujate kooskõlastatud tegevuse kohta. Puuduvad andmed, et mõni pakkuja oleks pakkumuses tuginenud seotud ettevõtja vahenditele või näitajatele. Samadele arstidele tuginemine ei tähenda, et ettevõtjate seotus oleks mõjutanud nende esitatud pakkumuste sisu, sest AA ja XX on märgitud kõigi pakkujate tegevuslubadel ning puuduvad andmed, et KK oleks tegelikkuses nõustunud asuma tööle vaid ühe pakkuja juures, kuid teised pakkujad said oma seotuse tõttu kasutada tema mõnevõrra üldise sõnastusega nõusolekut ka oma pakkumuste esitamisel. Pelgalt ettevõtjate seotus ei anna alust neid hankemenetlusest kõrvaldada. Samuti ei ole alust rääkida valeandmete esitamisest, sest ükski pakkuja ei ole tuginenud teise pakkuja näitajatele ja pakkujatel oli kohustus märkida pakkumuses pakutud ravijuhtude teenindamiseks minimaalselt vajalik arv arste, kuid puudus kohustus kontrollida või tagada, et samu arste ei oleks nimetatud mitme pakkuja pakkumustes. Harju maakonnas ambulatoorse gastroenteroloogia teenuse osutamist käsitlev EHK 07.09.2018 otsuse nr 438 lisa 1 p 1.4 ei ole 11(14)
3-18-2037 asjassepuutuv. Sellest nähtuvalt anti pakkujatele hindamise aluste (EHK 26.06.2018 otsus nr 295) p 3.2.A osas 0 punkti, sest hankija ei pidanud piisavaks pelgalt pakkujate selgitusi, et nende pakkumustes nimetatud sama arst hakkab õhtuti või nädalavahetustel (st pakkumustes märgitud samadel kellaaegadel) teenust osutama selle pakkuja juures, kes osutub edukaks. Praegusel juhul esitas hankija OÜ-le Almeda Kliinik, OÜ-le Estmedica Kliinik, OÜ-le Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ-le Narva Kliinik samalaadse järelepärimise (vt eespool p 17), kuid aktsepteeris ka sellele esitatud vastuseid. III KKi nõusolek
21.Erimenetluse korra p 3.3.3 näeb ette, et pakkumuse koosseisus tuli esitada pakkumuse vastavust tõendavad dokumendid, sh pakkumuse vormil nõutud nõusolekud. Pakkumuse vormi (EHK 26.06.2018 otsuse nr 297 lisa 6) lisa p-s 1 toodud selgituste kohaselt tuli ambulatoorse eriarstiabi pakkumusele dokumentide lisamisel mh arvestada, et kui pakkumuses nimetatud arst ei ole märgitud teenuseosutaja tegevusloal, siis peab pakkumusele olema lisatud tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018 ning kui sellist nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis nimetatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Vaidlust ei ole selles, et riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud eeltoodud nõusolekule kindlat vormi, vaid see peab üksnes olema kirjalik ja sellest peab nähtuma nõusolek asuda pakkuja juures tööle alates 01.10.2018.
22.Kuna KK ei olnud märgitud kolmandate isikute tegevuslubadel, siis lisasid OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik (samuti OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Narva Kliinik) pakkumustele KK omakäeliselt allkirjastatud 06.07.2018 nõusoleku, mis oli sõnastatud järgmiselt: „Mina, KK, arst-oftalmoloog, tervishoiutöötajate registri kood D01571, annan oma nõusoleku töötada alates 01. oktoobrist 2018 a oftalmoloogia teenuse osutamiseks tegevuskohal aadressil: Aasa 4, 20605 Narva.“ Dokumendi pealkirjaks on „Nõusolek“ ning sellest ei nähtu, et see oleks adresseeritud ühelegi konkreetsele isikule. Terviseameti tegevuslubade registris (http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/) on Narvas Aasa tn 4 märgitud ühe tegevuskohana nii OÜ Almeda Kliinik (tegevusluba L02605), OÜ Estmedica Kliinik (tegevusluba L03723), OÜ Sillamäe Tervisekeskus (tegevusluba L02238) kui ka OÜ Narva Kliinik (tegevusluba L02237) puhul. Hankija on selgitanud, et mõistis dokumenti selliselt, et KK on andnud nõusoleku asuda alates 01.10.2018 tööle selle edukaks tunnistatud pakkuja juurde, kes tegutseb Narvas Aasa tn 4.
23.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et pelgalt tööandja nime puudumisest ei saa järeldada, et arsti nõusolek ei vasta hanke alusdokumentide nõuetele, sest hankija ei olnud kehtestanud nõusolekule kindlat vormi. Teatud tegevuskohas tööle asumiseks antud nõusolekut ei ole alust kunstlikult lahutada nõusolekust asuda tööle asjaomases tegevuskohas tegutseva tervishoiuteenuse osutaja juures. KK tahteavaldust mõistlikult sisustades tuleb nõusolek lugeda antuks tööle asumiseks ükskõik millise eriarstiabi teenuste riigihankes pakkumuse esitanud tervishoiuteenuse osutaja juures, kes osutab ambulatoorseid oftalmoloogiateenuseid Narvas Aasa tn 4. Selliselt sõnastatud nõusolek oli koosmõjus pakkuja muude andmetega hankijale arusaadav ning olukorras, kus hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust nõusoleku vastavuses hanketingimustele ja KK tahtele, puudus tal vajadus nõuda selle kohta täiendavaid selgitusi või nõusoleku aktsepteeritavust eraldi põhjendada. Kõik Narva linnas ambulatoorse oftalmoloogia teenuse osutamiseks esitatud pakkumused on tunnistatud EHK 11.09.2018 otsuse nr 452 p-ga 1 vastavateks ning ainuüksi põhjenduste puudumisest ei saa teha järeldust, et hankija oleks jätnud KK nõusoleku vastavuse kontrollimata, rikkudes sellega erimenetluse korra p-i 6.1. Apellantide positsioon näib lähtuvat eeldusest, et KK oleks saanud kinnitada tööle 12(14)
3-18-2037 asumist vaid ühe pakkuja juures, kuid hanketingimustest sellist piirangut ei tulene. Seetõttu oleks arst saanud iseenesest vormistada ühe tegevuskohaga seotud nõusoleku asemel ka neli eraldiseisvat nõusolekut tööle asumiseks nii OÜ-s Almeda Kliinik, OÜ-s Estmedica Kliinik, OÜ-s Sillamäe Tervisekeskus kui ka OÜ-s Narva Kliinik ning hankijal poleks olnud alust lugeda mõnda pakkumust selle tõttu mittevastavaks. Selline tulemus ei pruugiks küll vastata hanketingimuste koostamisel silmas peetule, kuid kehtivad riigihanke alusdokumendid on igal juhul hankijale järgimiseks kohustuslikud (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 12; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 16) ning seda isegi siis, kui need on riigihanke eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad või viivad ebamõistlikule tulemusele. IV Liisuheitmise täpsema korra puudumine
24.SA Albinea seisukoht EHK Viru osakonna hankekomisjoni 17.08.2018 liisuheitmise protokolli nr 3-7.2/11 tühisusest ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kuna hindamisel said SA Albinea, OÜ Almeda Kliinik, OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumused võrdselt 130 hindepunkti, siis tuli aluste p 12.5 järgi korraldada eduka pakkuja väljavalimiseks liisuheitmine. Samuti puudub vaidlus, et liisuheitmise korda ei ole riigihanke alusdokumentides ega EHK siseaktides täpsemalt reguleeritud, vaid selle määras konkreetsel juhul hankekomisjon iseseisvalt pärast liisuheitmise vajaduse ilmnemist. Protokolli kohaselt toimus liisuvõtmine pakkumuste esitamise järjekorras (s.o esmalt OÜ Sillamäe Tervisekeskus, seejärel SA Albinea, siis OÜ Almeda Kliinik ja viimasena OÜ Estmedica Kliinik) ning iga liisk (kokku neli) oli pandud eraldi ümbrikku, milles sisalduvale paberile oli kantud liisu number. Liisu võitis pakkuja, kelle võetud ümbrikus oli liisk nr 1 ning kui tema taotletud ravijuhtude arv oli väiksem kui väljakuulutatud kogumaht Narva linnas (s.o 16 178 ravijuhtu), siis teisena võitis liisuheitmise pakkuja, kelle võetud ümbrik sisaldas liisku nr 2. Esimesena liisku võtnud OÜ Sillamäe Tervisekeskus sai liisu nr 3 ja teisena tehti ettepanek liisku võtta SA-le Albinea, kes sellest aga keeldus (viidates liisuheitmisel osalevate ülejäänud pakkujate lubamatule seotusele), mistõttu võtsid järgnevalt liisku OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik, kes said vastavalt liisud nr 1 ja nr 2. Liisuheitmise tulemuste alusel tunnistati edukaks OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumused (vastavalt 10 788 ja 5390 ravijuhu mahus).
25.Ringkonnakohus ei nõustu SA Albinea hinnanguga, et liisuheitmise täpsem korraldus pidanuks olema kindlaks määratud riigihanke alusdokumentides ning kuivõrd seda ei olnud praegusel juhul tehtud, siis saanuks liisuheitmine õiguspäraselt toimuda üksnes reeglite järgi, millega on eelnevalt nõustunud kõik liisuheitmises osalevad pakkujad. Iseenesest on õige, et võimalike hilisemate vaidluste ennetamiseks ja hanketingimuste suurema läbipaistvuse huvides oleks hankijal otstarbekas määrata liisuheitmise täpsem protseduur kindlaks juba riigihanke alusdokumentides (nt alustes) või erinevates hankemenetlustes läbivalt kasutatavas muus siseaktis (halduseeskirjas), mille kohaldamisele saab hanke alusdokumentides viidata. Samas puudub hankijal õigusaktidest tulenev kohustus seda tingimata teha. RHS § 126 lg 2 kohaselt peab hankija küll riigihanke alusdokumentides määrama sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra, kuid RHS ei näe ette kindlaid nõudeid sellise korra sisule ja ulatusele. Liisuheitmine on kahtlemata oluline menetlustoiming, kuid selle kohta riigihanke alusdokumentides täpsemate juhiste puudumine ei tähenda siiski, et liisuheitmine ei oleks üldse võimalik või saaks see toimuda üksnes kõigi pakkujate poolt heakskiidetud reeglite järgi. Sarnaselt haldusmenetlusele vastutab hankemenetluse õiguspärasuse eest hankija (nt Riigikohtu 15.03.2017 otsus nr 3-3-17-17, p 11), kes määrab ka hankemenetluses tehtavate toimingu vormi ja muud menetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, arvestades õigusaktides sätestatud piire (vrd HMS § 5 lg 1). Kuna riigihanke alusdokumendid (sh erimenetluse korra) on kehtestanud hankija ühepoolselt, 13(14)
3-18-2037 siis puudus apellandil igasugune mõistlik alus eeldada, et liisuheitmise vajaduse korral lepivad selle protseduuri kokku pakkujad omavahel. Halduskohus märkis õigesti, et kui SA Albinea hinnangul oli liisuheitmise täpsema korra riigihanke alusdokumentides kehtestamata jätmine vastuolus RHS nõuetega, siis tulnuks tal sellekohane vaidlustus esitada hiljemalt RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajaks (vt HKMS § 268 lg 4). Olukorras, kus liisuheitmise korda ei ole hanke alusdokumentides üksikasjalikult sätestatud ning hankija määrab selle konkreetse hankemenetluse (või selle osa) raames toimuva liisuheitmise käigus eraldiseisvalt, on pakkujal võimalik teise pakkuja edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise raames esitada vastuväiteid ka liisuheitmise korraldusele, kuid ta ei saa enam tagantjärele nõuda, et liisuheitmise kord pidanuks olema kehtestatud juba hanke alusdokumentides.
26.Apellant ei ole väitnud, et EHK 29.05.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/8P moodustatud EHK Viru osakonna hankekomisjon ei oleks olnud pädev hankemenetluses toiminguid tegema ja liisuheitmist korraldama, vaid tema hinnangul saanuks liisuheitmise korra kehtestada üksnes EHK juhatus või nõukogu. Selline seisukoht ei põhine üheski õigusaktis ega riigihanke alusdokumendis sätestatul. Liisuheitmine korraldati aluste p-s 12.5 ettenähtud tingimustel ja hankekomisjoni pädevus liisuheitmise protseduuri määramiseks tulenes temale antud volitusest selgitada konkreetses hanke osas välja majanduslikult soodsaimad pakkumused. Lisaks ei saa sisepädevuse (HMS § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel või sellele eelnevate menetlustoimingute tegemisel üldse tuua kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 lg 2 p 3 järgi, kui haldusakti on andnud iseenesest pädev haldusorgan (vt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17725, p 20). Selles, et EHK juhatuse 11.09.2018 otsus nr 452 on antud pädeva haldusorgani poolt, ei ole kahtlust. Hankekomisjoni 17.08.2018 protokoll ei saa seejuures olla tühine juba ainuüksi põhjusel, et tegemist ei ole haldusakti, vaid menetlustoiminguga. V Kokkuvõte ja menetluskulud
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jäävad S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.12.2018 otsus muutmata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et S Silmarõõm OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud lisaks õigusabikulusid 780 eurot (menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 2060 eurot). SA Albinea on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud lisaks õigusabikulusid 4389 eurot (menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 5669 eurot). Mõlema apellandi kulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellantide endi kanda. Eesti Haigekassa, OÜ Almeda Kliinik ja OÜ Estmedica Kliinik ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad hankija ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.