T.M. kaebus Eesti Töötukassa 09.08.2018 otsuse nr 218003340 tühistamise nõudes ning Eesti Töötukassa kohustamise nõudes teha uus otsus, millega määratakse T.M.le hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja - T.M. Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel ja Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.M. kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 09.08.2018 otsus nr 218003340.
3.Eesti Töötukassal määrata T.M.le kindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse § 142 lg 1 p 2 alusel.
4.Mõista Eesti Töötukassalt välja T.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulu 15 (viisteist) eurot. Vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) esitas 01.08.2018 Eesti Töötukassale avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, teiste hulgas T.M.le. Samas avalduses on märgitud, et T.M. ametniku teenistusstaaži pikkus on 20 aastat, 2 kuud ja 25 päeva.
2.Eesti Töötukassa määras 09.08.2018 otsusega nr 218003340 T.M.le kindlustushüvitise koondamise tõttu ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1043,69 eurot. Otsuse põhjenduste
järgi on kindlustushüvitise määramise aluseks asjaolu, et kaebaja töösuhe PPA-ga kestis 5 aastat ja 4 kuud (01.04.2013-31.07.2018) ning kaebaja suhtes ei kehti töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 522, mistõttu ei ole võimalik liita varasemat, enne 01.04.2013 tekkinud teenistusstaaži soodustingimustel töölepingu kestusega. T.M. esitas 07.09.2018 nimetatud otsuse peale vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 11.10.2018 vaideotsusega nr 1807 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.11.2018 T.M. kaebus Eesti Töötukassa 09.08.2018 otsuse nr 218003340 tühistamise nõudes ning Eesti Töötukassa kohustamise nõudes teha uus otsus, millega määratakse T.M.le hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja oli PPA-s ametnik 20 aastat, 2 kuud ja 25 päeva. 01.04.2013 sõlmis kaebaja PPA-ga soodustingimustel töölepingu, mis lõpetati seoses koondamisega 31.07.2018. PPA 26.04.2018 teates ametikoha koondamise kohta anti kaebajale eelinfo Eesti Töötukassa poolt kahe kuu keskmise palga ulatuses makstava kindlustushüvituse kohta. Kaebaja nõustub, et tema suhtes ei kehti TKindlS § 522. Muus osas kaebaja vaidlustatud otsusega ei nõustu.
5.TKindlS § 141 ja § 142 tuleks tõlgendada nii, et töö tegemist samas riigiasutuses erinevas õiguslikus vormis üksteisele vahetult järgnevatel perioodidel (st teatud perioodil ametnikuna ja sellele vahetult järgneval perioodil töölepinguga) peab käsitlema sama tööandja juures töö tegemisena. Igasugune muu tõlgendus põhjustab isikute ebavõrdse kohtlemise ja ühtlasi ei ole kooskõlas koondamisel kindlustushüvitise suuruse määramise eesmärgiga. Vaidlustatud otsuses esitatud tõlgendus moonutab TKindlS §-s 142 alusel hüvitise maksmise peamist põhimõtet – hüvitise maksmine on sõltuvuses tööandja heaks töö tegemise ajast. PPA-s aastakümneid töötanud kaebajale otsustas Eesti Töötukassa maksta hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid sama tööandja juurest samal ajal koondatud teisele töötajale, kelle töötamise periood PPA-s on kordades lühem, kuid kes on kogu selle perioodi jooksul töötanud töölepingu alusel, maksti Eesti Töötukassa otsusel hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. See on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 12.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele.
7.Seadusandja on sidunud õiguse kindlustushüvitisele koondamise korral töötaja töösuhte või ametniku teenistusstaaži kestusega koondamist läbiviiva tööandja juures. Töö- või teenistussuhtena mõeldakse viimast suhet, mis öeldakse üles koondamise tõttu. TKindlS §-s 141 on välja toodud “töötaja töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat“ või „ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat“. Samamoodi sätestab TKindlS § 142 lg 1, et „kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud“. Seadusandja on pidanud silmas konkreetselt seda, et kindlustushüvitist makstakse koondamise korral üksnes sellele töötajale, kelle pidev töösuhe koondamist läbiviiva tööandja juures on kestnud katkematult vähemalt viis aastat. Kaebaja viimane töösuhe ei kestnud katkematult alates 1998. aastast, vaid algas 01.04.2013 uue töölepingu sõlmimisega ja lõppes 31.07.2018 töölepingu lõpetamisega koondamise tõttu. Kaebaja varasemat teenistuse perioodi ei saa hüvitise määramisel tööstaaži hulka arvestada, selleks puuduvad seaduses vastavad erisätted.
8.PPA on ekslikult viidanud TKindlS § 142 lg 1 p-le 2 ning nimetatud asjaolu alusel ei teki kaebajale õigust saada hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. PPA-l puudub pädevus otsustada TKindlSga töötukassa pädevusse antud avaliku halduse ülesandeid. 2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning põhjendab oma otsust järgmiselt.
10.Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebaja suhtes kohaldub TKindlS § 142 lg 1 p 1 või p 2, st kas kaebajal on õigus kindlustushüvitisele ühe või kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. TKindlS § 141 kohaselt on õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse (TLS) § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 alusel. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja asus PPA teenistusse 07.05.1998 ning 01.04.2013 sõlmis PPA temaga soodustingimustel töölepingu. Vaidlust ei ole ka selles, et PPA lõpetas kaebajaga töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel 31.07.2018. Menetlusosalised on ühel meelel ka selles, et kaebaja suhtes ei kohaldu TKindlS § 522 lg 1, mille järgi kuni 01.04.2018 on lisaks TKindlS §-s 141 sätestatule õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötajal, kellega on sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud TLS § 37 lõike 5 alusel ja soodustingimustega tööleping lõpeb enne 2018. aasta 1. aprilli ning kelle soodustingimustega töölepingute kestus ja teenistusstaaž kokku on vähemalt viis aastat. Kaebaja hinnangul kohaldub tema suhtes TKindlS § 142 lg 1 p 2, kuna kaebaja on töötanud ühes ametiasutuses (PPA-s) üle 10 aasta.
11.ATS § 110 lg 1 järgi nähakse ametnikule, kelle ametikoht muutub töökohaks ATS §-s 108 nimetatud korras, soodustingimustena töölepingus ette järgmised õigused: 1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav töötaja töötasu osutub madalamaks ATS-i jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse töötasu maksmist; 2) säilitatakse 35-kalendripäevane põhipuhkus; 3) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt ATS § 113 lg 3 ja 4 sätestatule. ATS-i seletuskiri (lk 48) täpsustab, et ametiasutuses töölepingu alusel töötamist jätkavatele isikutele tagatakse töölepingus samad soodustingimused nagu isikutele, kes jätkavad teenistust ametiasutuses ametnikuna. Töölepingu alusel ametiasutuses töötavatele isikutele ei laiene erinevalt ametnikest ATS §-s 60 ettenähtud tegevuspiirangud, samuti ei kehti töötajatele ATS-s ettenähtud streigikeeld.
12.TKindlS § 522 lg 1 oli üleminekusäte selleks, et võrdsustada soodustingimustel sõlmitud töölepinguga töötavate inimeste õigused teenistuses olevate inimeste õigustega. Seadusandja mõtte kohaselt sõltub kindlustushüvitise saamine koondamise korral sellest, kui kaua ametnik oli avalikus teenistuses (sh mitmes ametiasutuses) või kaua ta töötas ühe tööandja juures töölepingu alusel. Koondamise kindlustushüvitise õiguse ja hüvitise suuruse arvestamisel liidetakse viie aasta jooksul ATS-i jõustumisest selliste isikute töötamine soodustingimustega töölepingu alusel ning teenistusstaaž uue ATS-i tähenduses (Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 365 SE, seletuskiri, lk 2-3). Kuna kaebaja koondati 31.07.2018, peaks asuma seisukohale, et kaebaja töölepinguline suhe algas 01.04.2018, mis oleks vastuolus tegeliku olukorraga.
13.Tallinna Ringkonnakohus analüüsis TKindlS § 141 oma 04.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-1450100 ning asus seisukohale, et TKindlS §-s 141 on töötaja töösuhtena silmas peetud viimast töösuhet tööandjaga. Sellist tõlgendust toetavad nii normi sõnastus kui ka teised tõlgendamisargumendid. Lähtudes teleoloogilisest tõlgendamisest, nähtub TLS eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu 299 SE) menetluse materjalidest, et TKindlS § 141 ei olnud töötajale kindlustushüvitise õiguse andmisel pandud rõhuasetus tööandjale, kelle juures ta erinevatel ajaperioodidel töötanud on, vaid viimasele töösuhte kestusele konkreetse tööandjaga, kes töösuhte koondamise tõttu lõpetas. Nimelt on koondamise korral töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad seotud töösuhte kestusega. Sarnaselt ülesütlemise etteteatamise tähtaegadea on ka kindlustushüvitise saamise õigus koondamise korral seatud sõltuvusse töösuhte kestusest. Seadusandja on nimetatud asjaolu selgitanud 3(4)
seletuskirjas järgmiselt: „Töösuhte kestusele tuginev etteteatamistähtaeg on kantud ideest, mille kohaselt töötajale, kes on tööandja juures kauem töötanud, on tagatud parem ülesütlemiskaitse kui töötajale, kelle töösuhte kestus on lühem. /.../ Sarnaselt etteteatamistähtajale vähendab õiguspärasel viisil toimunud ülesütlemise korral makstav tööandja hüvitis töölepingu lõpetamisega töötajale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Töötuskindlustussüsteemi rakendumisel on seadusliku ülesütlemisega töötajale makstavad hüvitised pigem tööandja moraalne hüvitis töösuhte lõppemise korral.“ Arvestades, et eelnõu 518 SE menetlemise ajal kehtinud ATS-s (vastu võetud 25.01.1995, redaktsioon kehtivusega 01.05.2009-30.06.2009, § 131 lg 1) oli teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu makstav hüvitis seotud teenistusstaažiga, on usutav, et TKindlS §-s 141 tehtud muudatusega („teenistussuhe“ asendati sõnaga „teenistusstaaž“) sooviti tagada terminite ühtsus erinevates seadustes. Töötajate õigust kindlustushüvitisele koondamise korral mõisteti viisil, et oluline on just viimase töösuhte kestus. Õige on vastustaja käsitus, et kaebaja teenistussuhe lõppes 01.04.2013, kui PPA sõlmis temaga soodustingimustel töölepingu, kuid samas jättis arvestamata, et jätkus teenistusstaaži arvestus (vt otsuse p 11). Kuna kaebaja alustas tööd PPA-s 07.05.1998 ning tema teenistusstaaži arvestus jätkus, puudub alus vastustaja käsitusel, et kaebaja viimane töösuhe PPA-ga algas 01.04.2013 ning eelnevat õigussuhet kaebaja ja PPA vahel ei tule arvestada. Kohus nõustub kaebaja TKindlS § 141 ja § 142 tõlgendamise käsitusega, et isiku poolt samas riigiasutuses töö tegemist erineval alusel üksteisele vahetult järgnevatel perioodidel (st teatud perioodil teenistussuhtes ja sellele vahetult järgneval perioodil soodustingimustel töölepinguga) peab käsitama sama tööandja juures töö tegemisena. Kui kaebaja oleks olnud alates 07.05.1998 üksnes teenistussuhtes või töölepingulises suhtes, ei oleks vastavat olukorda tekkinud. TKindlS alusel sõltub kindlustushüvitise saamine koondamise korral sellest, kui kaua ametnik oli avalikus teenistuses (sh mitmes ametiasutuses) või kui kaua ta töötas ühe tööandja juures töölepingu alusel (Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 365 SE, seletuskiri, lk 2). Seadusandja eesmärk ei olnud kaebaja profiiliga isikuid seada ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste ametnike või töötajatega, kes on töötanud sama tööandja juures. Kaebaja töötas PPA-s alates 07.05.1998, mistõttu tuleb arvestada, et kaebaja töötas ühes ametiasutuses üle 10 aasta ning tema suhtes kohaldub TKindlS § 142 lg 1 p 2. Seega ka PPA kaebajale adresseeritud koondamisteates on viidatud õigesti, et kaebajal on õigus saada kindlustushüvitist tulenevalt TKindlS § 142 lg 1 p-st 2. Õige on vastustaja seisukoht, et PPA-l puudub pädevus otsustada töötukassa pädevusse antud avaliku halduse ülesannete täitmise üle. TKindlS § 11 lg 1 alusel teeb töötukassa töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse. Samas tekkis kaebajal vastavast teatest õiguspärane ootus ning tal puudus alus eeldada, et PPA vastavas küsimuses eksib.
14.Eesti Töötukassa 09.08.2018 otsus nr 218003340 on õigusvastane ning tuleb tühistada. Eelneva tõttu tuleb rahuldada ka kohustamisnõue. Kuna vaidlustatud otsus on õigusvastane otsuses toodud põhjustel, ei hinda kohus teisi kaebaja väiteid.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, kuid kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.