Korrakaitse › Liiklus

3-18-154 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PPA jättis 21.12.2017 otsusega nr 1.2-3/55-2 XX taotluse rahuldamata.

Väärteoasja nr 230217005498 materjalidest nähtub, et YY ületas asulas lubatud sõidukiirust ca 50 km/h. Sellest anti teada eespool liikuvale patrullile ja paluti mootorratas peatada. Patrull andis peatumismärguande, lülitades sisse sinise-punase vilkuri. Mootorratta juht eiras peatumise märguannet ja möödus patrullist. Seejärel anti mootorratturile sinise-punase vilkuri ja helisignaaliga peatumismärguanne, mootorrattur eiras talle antud kohustuslikku peatumismärguannet ning jätkas sõitu. Kloostrimetsa teel oli patrullsõiduki kiirus 150 km/h, mootorratta oma veelgi suurem. Mootorratas sõitis korduvalt vastassuunavööndis ja möödus eesseisvast politseisõidukist vasakpoolse teepeenra kaudu. Vasakul sõidutee ääres, ootepaviljoni juures on näha, et inimene jookseb ootepaviljoni taha. Autopatrull üritas mootorratast peatada, blokeerides tee Narva mnt ja Kelluka tn ristmikul. Mootorratas „pressis“ ennast bussi ja piirdeaia vahelt läbi, tekitades bussile kahjustusi. Mootorrattur jätkas sõitu suurel kiirusel, vältides kahte vastu tulnud patrulli. Seega üritas politseiametnik YYu juhitud mootorratast korduvalt peatada, YY eiras teadlikult ja tahtlikult peatumismärguandeid ning möödus korduvalt tema peatamiseks kasutatud tõketest. YYu eesmärk oli politsei korraldusi eirata ning pääseda peatumisele järgneda võivast karistusest. Kuna YY tekitas oma käitumisega ohu kaasliiklejatele, oli tegemist kõrgendatud ohuga korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 4 tähenduses. Väärteoasjas nr 230217005498 tuvastati, et mootorratta juht oleks pidanud aimama sundpeatamise kohaldamise võimalust hetkel, kui ta põikas oma mootorrattaga kõrvale politsei korraldatud teesulust. PPA poolsed peatumise märguanded olid nõuetekohased ja politseinikel oli õigus teostada sundpeatamist KorS § 45 lg 5 tähenduses, s.t politseisõiduki valitud sundpeatamise viis ja taktika (tagant otsasõit ees liikuvale mootorrattale, mille juht eiras politseiametnike korduvaid korraldusi sõiduki peatumiseks, tegi ohtlikke manöövreid ja ületas lubatud sõidukiirust) olid kõige säästvamad, proportsionaalsed ja õigustatud. Patrullpolitseinik valis sundpeatamise, kuna kõik teised võimalikud viisid YY peatamiseks olid ammendunud. Politseiniku tegevuses esines õigusvastasust välistav asjaolu karistusseadustiku (KarS) § 30 järgi. Eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja oma õigusvastase tegevusega taotlejale kahju tekitanud. Õigusvastaselt toimis mootorratast juhtinud YY, kes pani 21.04.2017 toimunud sündmuste käigus toime liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1, § 207, § 223 lg 1, § 227 lg 3, § 230 lg 1, § 231, § 2(7)

3-18-154 234 lg 1, § 237 lg 1 ja § 242 lg 1 ning liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod ja keda on karistatud 23.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 230217005549. Vastustajal puudub süü (RVastS § 9 lg 1).

3-18-154 olukordadest, kus võib esineda vajadus selle kasutamiseks sõiduki sundpeatamiseks. Ka muud sõiduki sunniga peatamise tehnilised vahendid (nt siil) võivad – kombineerituna peatatava sõiduvahendi kiiruse ja muude asjaoludega – tuua kaasa tõsised tagajärjed sõidukile või selles viibijatele. Seega ei välistanuks ka muude erivahendite kasutamine kaebajale kahju tekkimist. Vahetult pärast sunni kohaldamist tagas vastustaja esimesel võimalusel kaebajale esmaabi andmise ja kutsus kiirabi. YY seadis ohtu kaebaja ja kolmandate isikute elu. YY on sotsiaalmeedias avaldanud, et tal on piinlik ja ta tunneb ennast juhtunus süüdi. Kaebaja on pöördunud kahjunõudega vale isiku poole.

Tallinna Halduskohus jättis 21.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et politseiametnikud sundpeatasid patrullsõidukiga mootorratta, millel kaebaja oli kaassõitja, sellele tagant otsa sõites, tekitades sellega kaebajale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Toiming tehti haldusmenetluses, sest sundpeatamise peamine eesmärk oli ohu kõrvaldamine, mitte mootorratta juhi karistamine, seega tuleb asi lahendada RVastS sätete alusel. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt peab kindlaks tegema, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud PPA õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kaebajale on mootorrattalt kukkumise tagajärjel tekkinud tervisekahju, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Mittevaralise kahju tekkimine üleelatu ja saadud tervisekahju tagajärjel on usutav. Tervisekahju tekkis vastustaja sundpeatamise toimingu tagajärjel (kaebaja kukkus mootorrattalt), seega on olemas seos kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebus jääb aga rahuldamata, sest PPA tegevus ei olnud õigusvastane. Tõendid kinnitavad, et YY ületas tunduvalt asulas lubatud sõidukiirust ja rikkus mitmeid liikluseeskirju, tekitades sellega ilmselgelt liiklusohtliku olukorra ja ohustades teisi liikluses osalejaid. Samuti eiras ta politseiametnike antud peatumise märguandeid, manööverdas teesulgudest mööda ja püüdis põgeneda. Kohtule esitatud videolt nr 1 nähtub, et 21.04.2017 kl 22:18:32 möödus mootorratas patrullsõidukist väga kiiresti (võrreldes teiste sõidukite kiirusega). Pärast ca 10 sekundi möödumist suundus patrullsõiduk mootorrattale järele. Hoonetest ja liiklusmärkidest möödumisel ning teekattelt on näha, et teenistussõidukil oli sisse lülitatud sinine-punane vilkur. Samuti on videolt nr 1 näha, et ka eessõitval teenistussõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur (kl 22:18:50). Pirita teel liikumisel on näha, et teised sõidukid aeglustavad (pidurituled süttivad) ja proovivad suunduda teepeenrale, et võimaldada patrullsõidukil teel takistuseta liikuda. Samuti võib videost nr 2 näha (kl 22:20:49–22:22:07), et patrullsõidukilt antakse ees sõitvale mootorrattale märku peatumiseks ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Videolt nr 3 on näha (kl 22:24:49–22:24:55) siniste vilkuritega politseisõidukit, millega politseiametnikud proovisid sulgeda mootorratta läbipääsu sõidutee vastassuuna vööndist, ent kl 22:24:53 sõidab mootorratta juht vastassuuna vööndit eraldavale eraldusribale ja edasi vastassuunavööndist selle kõrval asuvale kõnniteele (kl 22:24:56– 22:24:57). Mootorratas manööverdas mööda teesuluks paigaldatud siniste vilkuritega politseibussist. Kl 22:24:59 jätkab mootorratta juht sõitmist vastassuunavööndis aina kasvava kiirusega. Kl 22:25:02 on näha, et vastassuunavööndist läheneb siniste vilkuritega sõiduk ja kõik (mootorrattur ja patrullsõidukite juhid) jätkavad sõitmist. Mootorratta järel sõitva patrullsõiduki möödudes jäävad samas sõidusuunas sõitvad teised sõidukijuhid teepeenrale seisma. Videolt nr 4 on näha, et mootorratta juht ei peatu ka hoolimata kl 22:26:53 vastassuunavööndist ette sõitnud sõidukist. Kl 22:27:08 on keset teed asuval teekattemärgisel (pikkade kriipsudega katkendjoon vastassuunavööndite vahel) siniste vilkuritega sini-valgetes värvides politseisõiduk, millest mootorrattur möödub kl 22:27:11–22:27:13 vastassuunavööndi sõidurada ja selle ääres asuvat jalakäijate teed eraldavat mururiba mööda, 4(7)

3-18-154 sõites kl 22:27:13–22:27:16 vastassuunavööndi kõnniteel ning seejärel mururiba ja vastassuunavööndi sõidurada ületades. Kl 22:27:27, kui mootorrattal sõitjad lähenesid ringristmikule, müksas patrullsõiduk mootorratast. KorS §-s 7 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Kuna mootorrattur tekitas liikluses ilmselgelt liiklusohtliku olukorra, ei allunud politseiametnike peatumise märguannetele, ei peatunud teesulgude juures ja üritas põgeneda, siis tuli politseiametnikel kasutada tõhusamaid vahendeid ohu kõrvaldamiseks ja mootorratta peatamiseks. Leebemad meetmed ei olnud piisavalt tõhusad ja mootorrattur eiras neid tahtlikult. Jätkuv tagaajamine olnuks teisi liiklejaid ohustav. Mootorratas sooritas politsei eest põgenedes ohtlikke manöövreid – sõitis vastassuuna vööndis ja kõnniteel ning seadis sellega ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Arvestades kiiruse ületamisega kaasnevat liiklusohtu linnas, ei saanud vastustaja jääda ootama tagaajamise tulemust. Samuti ei olnud asjakohaseks alternatiiviks mootorratturi n-ö minemalaskmine, sest sellega oleks vastustaja tolereerinud mootorratturi liiklusohtlikku käitumist ja jätnud kõrvaldamata tema tekitatud ohu. Sellise käitumisega oleks rikutud teiste isikute õigust elu, tervise ja vara kaitsele. Mootorratta juht suundus linnas suurel kiirusel tihedama liiklusega alale ja seega suurenes võimaliku liiklusõnnetuse oht ehk oht kahjustada teiste inimeste elu, tervist ja vara. Kuna tegemist oli kõrgendatud ja vahetu ohuga (KorS § 5 lg-d 4 ja 5), oli vastustaja korrakaitseorganina kohustatud sellele reageerima ja ohu kõrvaldama. KorS § 45 lg 5 sätestab, et kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit KorS 5. peatükis sätestatud korras. KorS § 74 lubab vahetuks sunniks kasutada erivahendit. Erivahendiks on KorS § 781 p 7 järgi sõiduki sundpeatamise vahend. KorS ega ükski muu õigusakt ei sätesta, mida täpsemalt on sõiduki sundpeatamise vahendi all silmas peetud ja mida võib sellel otstarbel kasutada. Seega ei ole sõiduki kasutamine sundpeatamise vahendina keelatud. Praegusel juhul oli sundpeatamise eesmärk peatada liikluseeskirju rikkuv ja lubatud kiirust ületav mootorratas. Kuna mootorrattur manööverdas seisvate politseisõidukitega tekitatud teesulgudest mööda, siis järelikult ei olnud seisva sõiduki kasutamine sundpeatamise vahendina tõhus. Vastustaja valitud meede – sõidukiga tagant otsasõit – oli praeguses olukorras sobiv, vajalik ja proportsionaalne, sest võimaldas mootorratta juhi liiklusest kõrvaldada, tagas liiklusohutuse ja leebemate meetmete kasutamine osutus ebatõhusaks. Siili ja tulirelva kasutamine võinuks tuua kaasa oluliselt raskemad tagajärjed. Suurel kiirusel sõitva mootorratta rehvide lõhkumine siiliga toob kaasa mootorratta juhitamatuse, kukkumise ja suure tõenäosusega sõitjate surma. Tulirelva kasutamine linnas, kus lähedal asuvad elumajad, sõiduteel olid teised liiklejad ja samuti võisid liiklejad olla kõrvalasuval kõnniteel, oleks olnud ilmselgelt enam ohtlikum. Samuti olnuks ohtlikum sõita mootorrattale otsa eestpoolt, sest laupkokkupõrke tagajärjel tekkiva jõuga kaasnevad vigastused oleksid üldteadaolevalt oluliselt raskemad kui tagant otsasõidu korral. Vastustaja selgitustest ja esitatud videolt nähtub, et mootorrattale sõideti tagant otsa hetkel, kui ta oli kiirust vähendanud, millega vähendati mootorrattal sõitjatele kaasnevaid kahjusid. Samuti kutsus vastustaja kohe pärast otsasõitu esmaabi andmiseks kiirabi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi teisele meetmele, mis oleks olnud sama tõhus mootorratta peatamiseks, kuid tema õigusi vähem kahjustav. 5(7)

3-18-154 Kaebaja väited teesulu valest kohaldamisest on alusetud. See, et mootorratas mahub teesuluks paigaldatud mootorsõidukist mööda manööverdama, ei tähenda, et juhil puudub kohustus peatuda. Ilmselgelt oli teesulu eesmärgiks mootorratas peatada ja juht pidi sellest aru saama. Vastustaja selgitustest ja esitatud videotelt nähtub, et mootorratas “pressis” politseibussi ja piirdeaia vahelt läbi, seega oli mootorratturile teada politseiametniku eesmärk ning tal oli ilmselge kavatsus politsei peatamiskatseid vältida ja põgeneda. Mootorratta saanuks peatada sujuva kiiruse vähendamisega, mis hoidnuks ära tagasõitva politseisõidukiga ootamatu kokkupõrke. YY ei teinud seda, vaid suurendas kiirust. Ilmselgelt ei olnud kiiruse lisamine tingitud kokkupõrke vältimise, vaid põgenemise soovist. Politsei asus mootorratast jälitama just põhjusel, et see ületas lubatud kiirust. Seega põhjustas politsei poolse jälitamise YY oma õigusvastase käitumisega, mitte vastupidi. Kaebajal on PS §-de 16 ja 28 järgi õigus elu ja tervise kaitsele, kuid samasugune õigus on ka teistel isikutel, keda YY mootorrattal kihutades ohustas. Kaebaja õigused ei ole kaalukamad teiste isikute samasugustest õigustest. Vastustajal puudusid muud võimalused peatada liiklusohtu kujutavat mootorratast, ilma et sellega ei oleks kaasnenud kaebajale kahju. Eeltoodud põhjustel oli mootorratturi sundpeatamine sellele tagant otsasõitmisega õiguspärane. Kuna antud juhul puudus õigusvastane tegu, siis puudub alus kaebajale tekkinud kahju hüvitamiseks. Kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega YY vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-154

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.