Jätta hagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.
6.Vastuhagi menetluskulud jätta täielikult vastuhagis hageja XxxxOÜ kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts Xxxx(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ (edaspidi kostja) vastu poolte vahel 08. detsembril 2014 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 14-43 (edaspidi leping) tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul tunnistada tühiseks 08.10.2015 kostja poolt teostatud tasaarvestus summas 37 214,41 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 37 214,41 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt.
2.Töövõtulepinguga kohustus hageja kostjale teostama üldehitustööd Tallinnas Xxxx 23 kinnistul ridaelamu kuue korteri ehitamiseks. Ridaelamu on hageja poolt täielikult valmis ehitatud, sellele on saadud kasutusluba ja kostja on asunud ridaelamus olevaid kortereid aktiivselt kinnisvaraturul realiseerima. Lepingu punkt 7.1. sätestas, et hageja kohustub ehitustööd objektil lõpetama 12.06.2015 ja kasutusloa saamise tähtajaks leppisid pooled kokku 17.07.2015. Lepingus kokkulepitud tööde teostamise eest kohustus kostja hagejale tasuma kokku 621 000,10 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Lepingu punkti 8.7. kohaselt oli pärast viimast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist hagejal õigus esitada kostjale lõpparve tingimusel, et see on minimaalselt kümme 10 % lepingu hinnast. Viimase akti alusel väljastatud arve pidi kostja poolt hagejale tasutama alles peale elamule kasutusloa saamist ja kõigi vaegtööde lõpetamist ning puuduste likvideerimist.
3.Hageja esitas kasutusloa saamiseks taotluse kostja volikirja alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile pärast ehitustööde lõpetamist 16.07.2015. Hageja esitas kostjale 31.08.2015 lõpparve nr 15155 summas 74 841,23 eurot (koos käibemaksuga), mis muutus sissenõutavaks pärast Xxxx 23 asuvale ridaelamule kasutusloa väljastamist. Kasutusluba nr xxxxväljastati 15. septembril 2015, mistõttu muutus arve nr 15155 summas 74 841,23 eurot vastavalt lepingu punktile 8.7 sissenõutavaks hiljemalt 16. septembril 2015.
4.Kostja esitas 08. septembril 2015 hagejale leppetrahvinõude summas 31 298,40 eurot, märkides, et hageja lõpetas ehitustööd alles 08. augustil 2015 ning oli seetõttu tööde üleandmisega viivituses 42 päeva. Lisaks leppetrahvinõudele esitas kostja hagejale nõude lisakulude eest, mis kaasnesid väidetavalt omanikujärelvalve perioodi pikenemisega summas 1 887,12 eurot ja ehitustööde käigus ilmnenud lisakulude tekkimise eest seoses akende ümbertõstmisega esifassaadil ja mittekohaselt paigaldatud konstruktsiooni ümberehitusega. Kostja viitas nõudes, et kuna hageja keeldus neid töid enda kulul tegemast siis kostja tasus esialgselt hagejale nimetatud lisakulu, et tööd ei seiskuks. Kostja nõuab eelnevast tulenevalt, et hageja tagastaks vastava summa 4 028,90 eurot, kuna vastava vea põhjustas hageja alltöövõtja AS Xxxx tegevus ja alltöövõtjate tegevuse eest vastutab hageja. Hageja on seisukohal, et selliseid kulusid summas 4 028,90 eurot ei ole hageja kohustatud kandma ning algselt kostja aktsepteeris need lisatöödena. Samas ei andnud kostja hagejale hinnapakkumise esitamisel ja tööde teostamisel teada, et kavatseb hagejale hiljem esitada sellekohase kahjunõude vastava summa tagastamiseks ning mida tuleb lugeda hea usu vastaseks vastuoluliseks käitumiseks.
5.Hageja edastas omapoolselt kostjale vastuse 14. septembril 2015, milles teatas, et ei tunnista kostja nõuet ja selgitas, et ehitustööde lõpetamisega viibimise põhjustasid eelkõige alltöövõtja AS Xxxx (endine AS Xxxx) tegevus ja tegevusetus ning kostja enese tegevus ja tegevusetus. Samuti ei ole õige kostja käsitlus, et ehitustööd lõpetati hageja poolt 08. augustil 2015. Hageja on seisukohal, et ehitustööd lõpetati tema poolt 10. juulil 2015 ja hageja edastas kostjale ja omanikujärelvalve teostajale 11. juulil 2015 kirja, milles teavitas hagejat ehitusööde lõpetamisest objektil ning alles pärast seda sai hageja esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 16. juulil 2015.a taotluse kasutusloa väljastamiseks. Seejärel jäi hageja ehituses kehtiva tava kohaselt ootele, et omanikujärelvalve ja kostja viitaksid võimalikele avastatud puudustele, misjärel fikseeritakse vaegtööde nimekiri.
6.Hageja esitas kostjale tegelikkuses juba 12. juunil 2015 teate nr 1-6/22, et ehitustööde õigeaegne üleandmine viibib seoses AS Xxxx ja AS Xxxx alltöövõtjate tegevuse tõttu. Lisaks eelnevale teatas kostja 12. juunil 2015 saadetud kirjas hagejale, et elektriliitumistest põhjustatud võimalik venimine selgub alles peale viimistlustööde ja teiste tööde lõplikku valmimist. Elektrikilbid paigaldati alles 29. juunil 2015, kuid need olid Xxxx AS-i poolt pingestamata ning nende tööde korraldamine oli lepingu kohaselt kostja kohustuseks. Elektrikilbid pingestati Xxxx AS poolt osaliselt 09. juulil 2015 ja lõplikult 10. juulil 2015. Hageja viitas korduvalt asjaolule, et ridaelamu neljal boksil puudus lepinguline elektrivarustus kuni 10. juulini 2015 ning sellega seonduvalt ei olnud ehitise põhilise valmiduse tagamiseks võimalik teostada vajalikke elektriosa- ja ventilatsioonimõõdistuse protokolle ning antud viivitus oli otseselt kostjast tulenev.
7.Hageja koostas 21. juulil 2015 ehitustööde lõpetamise lõppaktina ehitise põhilise valmiduse akti, mis edastati allkirjastamiseks kostjale. Nimetatud akt tagastati kostja poolt hagejale allkirjastatult alles 08. augustil 2015 ja kostja ehitusjärelvalve poolt 10. augustil 2015 koos võimalike vaegtööde nimekirjaga ning kostja on asunudki põhjendamatule seisukohale, et ehitise põhiline valmidus saavutati alles 08. augustil 2015. Hageja viitab, et vaegtööde teostamine ja puuduste likvideerimine hageja ja alltöövõtjate poolt 2015. aasta juulikuu jooksul, milline kord on reguleeritud lepingu punktides 11.3. kuni 11.5, ei oma mõju hageja poolt ehitustööde lõpetamise tähtajale, milleks tuleb lugeda 10. juuli 2015. Kõik tellija omanikujärelvalve poolt viidatud vaegtööd on teostatud ning vastav asjaolu fikseeritud poolte vahel 27. augustil 2015 edastatud ja 08. septembril 2015 allkirjastatud aktis. Samuti ei ole õige kostja poolt leppetrahvinõudes esitatud väide, et kostja on vastutav kasutusloa väljastamisega viibimise eest, sest kasutusloa väljastamisega viibimise on samuti põhjustanud kostja enese tegevusetus. Kasutusloa taotluselt puudus kostja seadusliku esindaja allkiri kuni
08.septembrini 2015.
8.AS Xxxx nimetati kostja poolt projekteerimise projektijuhiks ja põhikonstruktsioonide tarnijaks. Hageja otsene kohustus AS Xxxx kaasamiseks hageja alltöövõtjana oli sätestatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 4.13.1. Kostja ja AS Xxxx vahelisi erisuhteid iseloomustab muuhulgas lepingu punkt 8.6.1., mille kohaselt oli kostjal on õigus tasaarvestada hageja poolt AS-ile Xxxx võlgnetavaid summasid kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvate summadega juhul kui hageja ei ole tähtaegselt tasunud AS Xxxx arveid, millist regulatsiooni lõpptellija ja alltöövõtja vahel ei saa igapäevases tsiviilkäibes pidada tavapäraseks.
9.Kostja saatis hagejale 27. septembril 2015 kirja, milles teavitas hagejat, et kostja tasus tema poolt 31. augustil 2015 allkirjastatud akti ja hageja ning ehitusjärelvalve poolt 21. septembri 2015 seisuga allkirjastatud akti alusel hageja poolt alates 01. juulist 2015. kuni ehitustööde lõpuni teostatud tööde eest osaliselt summas 31 355,68 eurot pluss käibemaks 6271,14 eurot ehk kokku 37 626,82 eurot. Kostja selgitas, et osalise tasumise aluseks on ehitustööde venimisest tekkinud viivise summas 31298,40 eurot ja täiendavate kulude summas 5916,02 eurot maha arvamine nimetatud akti summast.
10.Kostja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 31 298,40 eurot ei ole sissenõutav. Antud asjaoludel on leppetrahvinõude kohaldamine kostja poolt vastuolus hea usu põhimõttega kuna ehitustööde lõpetamisega viivitamine ei tulenenud hagejast sõltuvatest asjaoludest vaid AS Xxxx ja kostja enese tegevusest või tegevusetusest. Käesoleval juhul oleks leppetrahvinõue nõue hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu arvestades, et kostja ja AS Xxxx on sidusettevõtted, kostja enese poolt seati hagejale tingimuseks sõlmida alltöövõtuleping AS-iga Xxxx ning kostja poolt etteheidetav viivitus tööde üleandmisega seoses on tekkinud AS Xxxx ja kostja enese süül. Hageja on seisukohal, et antud juhul on õigustatud leppetrahvi vähendamine selliselt, et hageja ei pea kostjale leppetrahvi tasuma. Samuti on käesoleval juhul tegemist leppetrahvinõudega, mis on olemuslikult suunatud mittekohustuse täitmisele sundimisele vaid eeldatava kahju hüvitamisele, mis kuuluks igal
juhul vähendamisele.
11.Isegi juhul kui kohus leiaks, et kostja ei ole hea usu põhimõtet rikkunud, siis poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3.1.7. sätestati, et poolte suhetele kohaldatakse ETÜ (Ehituse Töövõtu Üldtingimused) 2012 tingimusi, välja arvatud mõisted, mis on defineeritud lepingus eraldi ning ETÜ 2012 normistik lisati lepingu lisana 1 täiendava dokumendina. Leppetrahvi sissenõudmise reeglistiku ja tähtaegade kohta ei ole lepingus toodud eraldi protseduuri, mistõttu kohaldub poolte vahel ETÜ 2012 punkt 12, mis sätestab poolte vastutuse ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega seonduva. Antud juhul on selge, et kostja pidi olema teadlik hiljemalt 28. juunil 2015, et hageja ei lõpetanud kõiki ehitustöid 27. juuniks 2015. Seetõttu oleks pidanud kostja esitama omapoolse leppetrahvi nõude hiljemalt 03. juuliks 2015 (5 tööpäeva), mida kostja ei teinud ning esitas leppetrahvi nõude hagejale alles 08. septembril 2015. Isegi juhul kui kohus leiaks, et kostjal oli õigus leppetrahvi kinnipidamiseks, siis on kostja tulenevalt ETÜ 2012 punktist 12.2.2. kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ja seda tasaarvestada.
12.Lepingu punkt 12.2. sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda arvete mitteõigeaegse tasumise korral tellija poolt viivist 0,1 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (esitatud arvete alusel). Arvestades, et arve nr 15155 summas 74 841,23 eurot muutus sissenõutavaks 16. septembril 2015.a. ja kostja on sellest leppetrahvi ja täiendavate kulude katteks tasaarvestanud 37 214,41 eurot, siis on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis 3795,42 eurot arvestusega 37,21 eurot päevas 102 päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,1% päevas tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punktile 12.2. kuni põhinõude rahuldamiseni kostja poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja sooviga kaasata ehitusprotsessi peatöövõtja alltöövõtjana kolmas isik oli hagejale teada alates pakkumiskutse saamisest septembris 2014. Töövõtulepingus oli kokku lepitud, et töövõtja (hageja) kasutab elamu seina, lae ja katuse konstruktsioonielementide tarnija ja paigaldajana AS-i Xxxx (praegu AS Xxxx) ning AS Xxxx poolt teostatavad tööd (maht, ajagraafik ja hind) on lepitud kokku AS-i Xxxx ja töövõtja vahel.
14.Kostja leiab, et hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust töö lõpliku valmimise tähtaja osas ning hageja vastutab vastava rikkumise eest. Lepingu punktis 7.1. lepiti kokku, et töö lõpptähtaeg on 12. juuni 2015 ning kasutusloa saamise tähtaeg on 17. juuli 2015. Eelnevat tähtaega pikendati kokkuleppeliselt kahel korral: a) tulenevalt ehituse alguse viibimisest 8 päeva võrra, pikendati tähtaega vastavalt 8 kalendripäeva võrra; b) tulenevalt asjaolust, et aknad paiknesid ehitusel kõrgusel, mis oleks välistanud nende avamise võimalikkuse pärast köögimööbli paigaldamist või oleks madalam töötasapind välistanud köögitehnika paigutamise töötasapinna alla, pikendati ümbertõstmise tööde tõttu lõplikku töö valmimise tähtaega 27. juunini 2015 ning sellele vastavalt ka kasutusloa saamise tähtaega. Vastavat tähtaega pikendati pärast katuse konstruktsioonilise lahendusega seonduvate probleemide ilmnemist ning seda arvestati ka antud tähtaja pikendamise juures.
15.Hageja hindas, et vastava pikendatud tähtaja jooksul on võimalik tööd lõpetada, koostada töödokumentatsioon ning anda objekt koos vastava dokumentatsiooniga üle kostjale ja asuda taotlema sellejärgselt kasutusluba. Vastavalt 17.02.2015 allkirjastatud ehitusgraafikule (milles muudeti tähtaega 8 kalendripäeva võrra), siis töö valmimise tähtajaks pidi toimuma objekti, dokumentatsiooni üleandmine, katsetused ja ülevaatused ning selleks ajaks pidid olema kõrvaldatud ka puudused ning teostatud vaegtööd. Seega pidi vastavalt töövõtulepingule hageja lõpetama tööd ehitusel ja objekti koos nõuetekohaselt koostatud dokumentatsiooniga üle andma hiljemalt 27. juuniks 2015 ning sellele vastavalt pikenes ka kasutusloa saamise tähtaeg. Viidatud tähtajaks, s.o 27.06.2015 pidid toimuma ka ülevaatused ja kontrollid, aga hageja ei suutnud ehitust selleks ajaks lõpetada.
16.Kostjale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes väidab hageja, et 10.07.2015 oleks justkui tööd ehitusel lõpetatud ning seda tuleb töövõtulepingu kohaselt lugeda töö lõpliku valmimise tähtajaks – selline järeldus ei põhine ühelgi töövõtulepingu tingimusel ega seadusel. Faktiliselt jätkus ehitustegevus objektil kogu juulikuu jooksul (ning osaliselt ka augustis) ning alles 08.08.2015 jõudis objekt ja sellega seotud teostusdokumentatsioon sellisesse valmidusastmesse, et kostja oli nõus allkirjastama põhilise kasutusvalmiduse akti tingimusel, et viimasel ülevaatusel avastatud puudused kajastatakse vastavas aktis ning lepitakse kokku nende puuduste kõrvaldamise tähtaegades. Vastav kokkulepe puuduste kõrvaldamises ja vaegtööde osas saavutati alles 08.09.2015, mil sõlmiti sellekohane kokkulepe veel teostamata vaegtööde ning puuduste osas.
17.Kogu ehitusperioodi vältel toimusid jooksvalt iganädalased töökoosolekud, kus osales hageja ning kostja esindaja ja omanikujärelevalve. Vastavate töökoosolekute protokollid valmistas ette hageja ning esitas kommenteerimiseks ja täiendamiseks kostjale ning omanikujärelevalvele. Vastavad protokollid allkirjastati tavapäraselt järgmisel töökoosolekul võttes arvesse kostja ja omanikujärelevalve poolt vahepealsel ajal tehtud parandusi ja täiendusi. Juhul, kui ilmnesid probleemid kajastati need vastavates tööprotokollides ning märgiti, kui see oli vajalik, kas vastav asjaolu eeldab ka kostja kui tellija poolt mingeid toiminguid. Kuni juunini 2015 täitis hageja eeltoodud kohustust protokollide koostamise osas üldiselt korrektselt. Alates ajast, mil hagejale sai selgeks, et töö ei valmi tähtaegselt, asus hageja protokollides kajastama faktiliselt ebaõigeid andmeid, ei koostanud vastavaid protokolle või ei allkirjastanud neid (juulis 2015). Hageja esitas 12.06.2015 teate nr 1-6/22, et kuna elektriliitumine tehakse hiljemalt 10.07.2015, ei ole hageja suuteline enda lepingulisi kohustusi tähtaegselt täitma ning hageja teatas uued võimalikud tähtajad, millal enda kohustusi täidetakse. Hageja ei taotlenud sellest tulenevalt tähtaja pikendamist. Kostja vastas sellele 16.06.2015 selgitusega, et elektriliitumise viibimine ei õigusta muudatusi ehitise valmimise tähtajas, sest elektriliitumise viibimine seda ise ei tingi.
18.25.09.2015 toimus objekti ülevaatus ning kavandatud oli ka allkirjastada lõplik objekti üleandmise ja vastuvõtmise akt. Tulenevalt asjaolust, et töös esines jätkuvalt puudusi, siis antud kuupäeval akti ei allkirjastatud ega võtmeid üle ei antud (võtmed olid hagejale vajalikud objektile pääsemiseks ning seal tööde tegemiseks). Samal päeval saatis hageja kostjale ka garantiikirja. Kostja juhatuse liige Xxxx edastas ülevaatuse kohta e-kirja teisele juhatuse liikmele Xxxx, kes saaks ette valmistada akti, milles oleks kajastatud 25.09.2015 ülevaatuse järgne olukord. 27.09.2015 edastas kostja hagejale teate, millega informeeris, et viimase akti alusel esitatud arve tasutakse osaliselt. 29.09.2015 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, millele oli lisatud täiendatud üleandmise ja vastuvõtmise akti projekti 30.09.2015 toimuvaks üleandmiseks. Vastavat akti täiendas ka omalt poolt kostja, kuna see ei sisaldanud selleks hetkeks teostamata vaegtöid. Kostja esitas akti hageja esindajale ühiseks allkirjastamiseks, kuid hageja esindaja soovis enne allkirjastamist aktiga veel tutvuda ning pidi selle allkirjastatult kostjale tagastama.
19.Akendega seonduva ümberehituse tingis asjaolu, et need paiknesid kõrgusel, mis oleks välistanud tavapärasel kõrgusel paikneva köögitasapinna (s.o 90 cm põrandast) paigaldamise. Tavapäraselt kõrgusel paiknev köögimööbel oleks välistanud akna avanemise. Samas madalamale ei saanud köögitasapinda paigaldada, kuna see oleks välistanud omakorda köögitehnika paigaldamise tasapinna alla. Veebruaris 2015 ilmnes, et katuselahendus ei ole kvaliteetne ning ilmnes vajadus selle ümbertegemiseks. Probleemid katusega seondusid nõuetekohase katusealuse tuulutuse puudumisega ning vastav asjaolu on kajastatud töökoosoleku protokollides ning kostja on välja toonud, et kui ehitus ei valmi tähtaegselt, siis on kostja õigustatud nõudma leppetrahvi. Vastava asjaolu ilmnemise järgselt pikendati töö valmimise tähtaega ning seda arvestati ka lõpptähtaja määramisel 27.juuniks 2015. Viimase kolme trepi tarnija vahetuse tingis asjaolu, et hageja lasi paigaldada projektile ja tellitule mittevastavad trepid (vastavad joonised paiknes hageja objektil asuva soojaku seinal) ning need tuli seetõttu välja vahetada. Trepid valmistanud alltöövõtja teatas, et ta ei ole võimeline
uusi treppe tähtajaks tarnima, mistõttu telliti vastavad trepid kolmandalt isikult, kes suutis algse trepi valmistaja poolt pakutud tähtajast need varem valmistada ja objektile tarnida. Trepid paigaldati hiljemalt 26.06.2015. Töövõtulepingu kohaselt oli hageja kohustuseks elektriliitumiste korraldamine. Elektriliitumiste viibimine on konkreetselt etteheidetav hagejale, kuna tõenäoliselt ei olnud ehitus sellises valmimisjärgus või hakkas hageja vastavate liitumiste hankimisega tegelema liiga hilja.
20.Olukorras, kus oli selgelt välja arvutatav leppetrahvi summa, esitas selle kostja hagejale. Seejuures on oluline välja tuua, et vaieldamatult oli hageja leppetrahvi nõudesummast kui ka selle esitamisest teadlik enne objekti valduse üleandmist 30.09.2015, kuigi hageja sellekohast akti ei ole siiani allkirjastanud. Vastavalt ETÜ p 12.2.2. teisele lausele peab leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Täitmisaktina on käesoleval juhul võimalik põhimõtteliselt käsitada objekti üleandmist 30.09.2015 ning seda kajastava akti allkirjastamist – seejuures ei ole vastavat akti hageja siiani allkirjastanud ega kostjale tagastanud. Kostja on enda leppetrahvinõude arvestamisel lähtunud perioodist 27.06.2015-08.08.2015, kokku 42 päeva, millise viivituse eest on kostja esitanud leppetrahvinõude summas 31 298,40 eurot (=745 200,12 x 0,1% x 42). Kostja on seisukohal, et lepptrahvisumma vähendamiseks aluseid ei esine. Hageja selgitused leppetrahvi vähendamise põhjendamisel jäävad arusaamatuks. Ainuüksi asjaolu, et töö lõplik valmimine on viibinud, siis viibib sellevõrra ka võimalik müügiperiood. Müügiperioodi viibimine omakorda tekitab kostjale täiendavat kahju, kuna korterite müügiga saab kostja vähendada intressi kandvaid kohustusi.
21.Täiendavalt esitas kostja hagejale ka kahjunõude summas 5 916,02 eurot. Vastav kahjunõue tulenes järgnevatest asjaoludest Ehitustööde venimise tõttu tingitud omanikujärelevalve teenuse pikenemisega juulis ja augustis summas 1 887,12 eurot (koos käibemaksuga). Vastav kulu on põhjuslikus seoses hageja poolt kohustuse rikkumisega (s.o töö mittetähtaegne valmimine) ning vastava kulu tekkimine oli hagejale ettenähtav. Akende ümbertõstmisega ja mittekohaselt paigaldatud konstruktsiooni ümberehitusega summas 4 028,90 eurot. Vastavad tööd ei ole käsitatav lepinguliste lisatöödena, kuna need seondusid erinevate puuduste kõrvaldamisega, mis vastavalt töövõtulepingu punktile 5.10 ja 10.6. on hageja kuluks. Arvestades, et töövõtulepingu näol oli tegemist täisvastutusega töövõtuga, millest tulenevad riskid on kõik hageja kanda ning hageja vastutab allhankijate tegevuse eest, siis on kostja põhjendatult nõudnud eeltoodud summa hüvitamist ning selle tasaarvestanud osaliselt viimase osamaksega.
22.Isegi kui peaks leidma, et vaatamata eelpooltoodule on hageja nõue (osaliselt) õigustatud, on hageja viivisenõue põhjendamatu töövõtulepingu p 8.7 kohaselt viimase akteerimise (peale töö lõplikku üleandmist) suurus on minimaalselt kümme (10%) lepingu hinnast. Viimase akti alusel väljastatud arve kuulub tellija poolt tasumisele alles peale elamule kasutusloa saamist ja kõigi vaegtööde lõpetamist ning puuduste likvideerimist. Hagiavalduses on hageja arvestanud viivist alates kasutusloa väljastamist 16.09.2015. Kostja on seisukohal, et sõltumata sellest, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte, ei muutunud kohustus sissenõutavaks ka viidatud kuupäeval, sest vaegtöid ning puuduseid esineb töös siiani.
23.Kasutusloa hankimisel oli hageja esitanud linnavalitsusele ebaõiged eksplikatsiooni andmed, mille tõttu ei olnud vaatamata kasutusloa saamisele võimalik seada korteriomandeid. Kasutusloas nähtuvad andmed ei vastanud tegelikele hoone pindadele, mida hageja kui professionaalne ehitusettevõtja oleks pidanud kasutusloa taotlust koostades ja projektdokumentatsiooniga võrreldes mõistma, andmed enne taotluse esitamist korrastama ja siis kasutusloa taotluse esitama. Hageja esitas aga kasutusloa taotluse kiirustades ja vigaselt. 20.07.2015 esitas omanikujärelevalve enda pretensioonid täitedokumentatsiooni osas, milles omanikujärelevalve tõi välja, et suur osa dokumente on puudu. Lisaks tõi omanikujärelevalve välja, et hageja ei ole koostanud töökoosoleku protokolli nr 24. Samal päeval saatis ka kostja esindaja e-kirja hagejale, milles palus hageja esindajal täpsustada, millal saaksid need
puudused lahendatud. Vastavale päringule hageja esindaja ei vastanud.
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
24.XxxxOÜ esitas vastuhagi AS Xxxxvastu leppetrahvi 30 000,00 euro nõudes. Vastuhagi hageja palub vastuhagi menetluskulud jätta AS Xxxxkanda. 17.02.2015 pikendati töö lõpliku valmimise tähtaega 8 päeva võrra ning vastavalt ka kasutusloa saamise tähtaega. Vastavalt 19.05.2015 töökoosoleku protokollile nr 18 fikseeriti poolte vahel kokku lepitud uus töö valmimise tähtaeg 27.06.2015. Ühtlasi pidi ehitustööde valmimise tähtajaks toimuma objekti, dokumentatsiooni üleandmine, katsetused ja ülevaatused ning selleks ajaks pidid olema kõrvaldatud ka puudused ning teostatud vaegtööd, mis nähtub allkirjastatud ehitusgraafikust.
27.juuniks 2015 ehitustööd ei valminud ning viidatud kuupäevaks objekti hagejale üle ei antud. Viidatud ajaks ei olnud kostja teinud ka algust üleandmise toimingutega ega nende ettevalmistamisega. Töövõtulepingu kohaselt võis töö lõplikult valminuks lugeda alates lepingutingimustele vastava elamu üleandmisest ja sellekohase akti allkirjastamisest. See sai kõige varasemalt toimuda 30.09.2015 kavandatud ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, aga nagu ka tuleneb eelpool kirjeldatud faktilistest asjaoludest, siis kostja ei ole vastavat akti käesoleva hetkeni allkirjastanud.
25.Hageja oli kostjat teavitanud juba 10.03.2015, et töö mittetähtaegse valmimise korral kavatseb hageja esitada leppetrahvi nõude. Leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest on hageja teavitanud kostjat ka korduvalt hiljem. 08.09.2015 teatas hageja kostjat täiendavast leppetrahvi nõudest summas 30 000 eurot. 27.09.2015 teatas hageja kostjat veelkordselt täiendavast leppetrahvi nõudest summas 30 000 eurot. 30.09.2015 esitas hageja kostjale objekti üleandmise ja vastuvõtmise akti, mida kostja ei ole allkirjastanud käesoleva hetkeni.
26.Töövõtulepingu p 12.3 kohaselt on lepinguliste tööde tähtaja ületamise korral tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,1% lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest. Juhul, kui töö lõpptähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva on tellijal õigus nõuda viivisele lisaks ühekordset leppetrahvi summas 30 000 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja viivitanud töö lõpliku valmimisega rohkem kui 30 päeva. Hageja hinnangul ei esine käesoleval juhul vääramatu jõu asjaolusid, mistõttu kostja vastutab enda kohustuste rikkumise eest. Hageja hinnangul on leppetrahvi nõue adekvaatne ja põhjendatud, arvestades lepinguliste tööde kogumaksumust (745 200,12 eurot koos käibemaksuga) ja asjaolu, et nende tööde valmimine lükkus algselt kavandatust oluliselt hilisemaks, mis tõi kaasa projekti finantseerimise kulude kasvu, soodsa müügiperioodi möödumise ja lisandunud kulud objekti haldamiseks.
VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
27.Hageja, vastuhagis kostja ei tunnista vastuhagis esitatud leppetrahvinõuet ning palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja ja kostja pikendasid 17. veebruaril 2015 ja 19. mail 2015 koostatud projektikoosolekute protokollides töö lõpptähtaega 27. juunini 2015. Hageja esitas kostjale 12. juunil 2015 teate nr 1-6/22, et ehitustööde õigeaegne lõpetamine viibib seoses kostja sidusettevõtte AS Xxxx ja tema poolt kaasatud alltöövõtjate tegevuse tõttu. Kõik hilinemistega seotud asjaolud on fikseeritud 09. juunil 2015.a koostatud projektikoosoleku protokollis nr 23 ja 07. juulil 2015 koostatud projektikoosoleku protokollis nr 24. Ilma AS Xxxx ja kostja enese poolt põhjustatud viivitusteta oleks ehitustööd olnud probleemideta lõpetatud kõiki lepingulisi tähtaegu järgides.
28.Kostja lasi paigaldada Xxxx 23 ridaelamule elektrikilbid alles 29. juunil 2015 kuid need olid veel siis Xxxx AS-i poolt pingestamata. Hagejal oli alles pärast liitumiskilpide ehitust ja pingestamist Xxxx AS poolt võimalik teostada vajalikud mõõdistused ja koostada ehitusdokumentatsioon. Elektrikilbid pingestati Xxxx AS poolt lõplikult 10. juulil 2015. Kostja teatas hagejale juba 12. juunil 2015.a. saadetud kirjas, et elektriliitumistest põhjustatud võimalik venimine selgub alles peale viimistlustööde ja teiste tööde lõplikku valmimist. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu oligi hagejal võimalik omapoolsed ehitustööd lõpetada alles 10. juulil 2015 ning tööde kohta käiv ehitusdokumentatsioon anti hageja poolt üle kostja poolt
ehitusjärelvalvet teostanud Xxxx14. juulil 2015, kes esitas omapoolsed esmased küsimused ja tähelepanekud hagejale ja kostjale 16. juulil 2015. Hageja poolt koostati 21. juulil 2015 ehitustööde lõpetamise lõppaktina ehitise põhilise valmiduse akt, mis edastati allkirjastamiseks kostjale. Pärast 10. juulil 2015 tööde lõpetamist ei ole hageja või tema alltöövõtjad (v.a. AS Xxxx) viibinud Xxxx 23 objektil muudel põhjustel kui hageja poolt viidatud vaegtööde teostamiseks. Hageja poolt 21. juulil 2015 kostjale edastatud põhilise valmiduse akt tagastati kostja poolt hagejale allkirjastatult alles 08. augustil 2015 ja kostja ehitusjärelvalve poolt 10. augustil 2015 koos võimalike vaegtööde nimekirjaga. Kostja peab enda poolt allkirjastatud põhilise valmiduse akti tagastamist 08. augustil 2015 ekslikult tööde teostamise lõpetamise kuupäevaks.
29.Vaegtööde teostamine ja puuduste likvideerimine hageja poolt, mis on reguleeritud lepingu punktides 11.3. kuni 11.5., ei oma mõju hageja poolt ehitustööde lõpetamise tähtajale, milleks tuleb pidada 10. juulit 2015. Kasutusloa väljastamisega viibimise on samuti põhjustanud kostja enese tegevus ja tegevusetus kuna kostja seaduslik esindaja ei lisanud kasutusloa taotlusele oma allkirja kuni 08. septembrini 2015. Hageja oli hea tahte märgiks nõus teostama kasutusloa saamiseks lisatööd, mida tema esialgses hinnapakkumuses ei olnud ning mille eest hageja kostjalt tasu ei küsinud. Kostja ähvardas hageja lõpparve esitamise aluseks oleva akti aktsepteerida ja allkirjastada ainult juhul kui hageja teostab omal kulul Xxxx 23 ridaelamu mänguväljakule kiige ja ronimisseina paigalduse, asendab kuivanud taimed ja puhastab maja esised peenrad umbrohust, paigaldab sinna kooremultši, lõikab muru, eemaldab umbrohu ning hoiab haljastuse korrektselt korras kuni maja üle andmiseni ja paigaldab lambid, millised tööd ei olnud töövõtu osaks kuid millised hageja nõustus teostama lootuses, et probleemid lahenevad siiski rahumeelselt. Kasutusluba nr xxxxväljastati kostjale Xxxx 23 objekti osas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 15. septembril 2015 koheselt pärast seda kui kostja oli lisanud taotlusele nõutava allkirja ja hageja oli teostanud tasuta lisatööd, mida lepingu mahus ei olnud.
30.Juhul kui kohus jõuab siiski seisukohale, et leppetrahv on kostja poolt sissenõutav, siis palub hageja tulenevalt VÕS § 162 lg 1 vähendada leppetrahvi selliselt, et hageja ei pea kostjale leppetrahvi tasuma. Antud juhul on vastuvõtuviivituse põhjustanud kostja ja AS Xxxx koostöö. Isegi juhul kui kohus leiaks, et kostja ei ole hea usu põhimõtet rikkunud, siis poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3.1.7. sätestati, et poolte suhetele kohaldatakse ETÜ (Ehituse Töövõtu Üldtingimused) 2012 tingimusi, välja arvatud mõisted, mis on defineeritud lepingus eraldi ning ETÜ 2012 normistik lisati lepingu lisana 1 täiendava dokumendina. Leppetrahvi sissenõudmise reeglistiku ja tähtaegade kohta ei ole lepingus toodud eraldi protseduuri, mistõttu kohaldub poolte vahel ETÜ 2012 punkt 12, mis sätestab poolte vastutuse ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega seonduva.
31.Antud juhul on kostja ise väitnud, et oli teadlik hiljemalt 28. juunil 2015.a, et hageja ei lõpetanud kõiki ehitustöid 27. juuniks 2015. Seetõttu oleks pidanud kostja esitama omapoolse leppetrahvi nõude hiljemalt 03. juuliks 2015 (5 tööpäeva), mida kostja ei teinud. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kostja oleks pidanud esitama hagejale leppetrahvinõude peale 30 päeva möödumist kui see muutus sissenõutaks, oleks kostja pidanud leppetrahvinõude esitama hiljemalt 04. augustiks 2015, mida kostja samuti ei teinud. Kostja viitas esmakordselt alles 08. septembril 2015 hagejale saadetud kirjas, õigusest nõuda ühekordset täiendavat leppetrahvi summas 30 000,00 eurot.
32.Samas tuleb siinkohal tähelepanu pöörata asjaolule, et kostja teostas 27. septembril 2015 ise osalise tasaarvestuse summas 37 626,82 eurot hageja poolt 31. augustil 2015 esitatud arvega nr 15155. Kostja on vastuhagis asunud seisukohale, et esitas esmakordselt leppetrahvinõudele juba 10. märtsil 2015.a ning see on fikseeritud projektikoosoleku protokollis. Hageja viitab, et vastavas projektikoosoleku protokolli punktis 2.3. on kostja tõepoolest võtnud seisukoha seoses hageja ettepanekuga pikendada tööde teostamise tähtaega kuni 10. juulini 2015 kuna AS Xxxx oli katusetööde teostamisega ajagraafikust maas. Vastav
asjaolu ei tähenda, et kostja oleks esitanud õigeaegselt leppetrahvinõude. Kostja on vastuhagis asunud seisukohale, et hageja andis talle tööd üle alles 30. septembril 2015, mis läheb vastuollu kostja enese poolt eelnevalt avaldatuga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Esmalt analüüsib kohus põhihagiavaldust. Seejärel võtab seisukoha vastuhagi osas.
34.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:
1.pooled sõlmisid 08. detsembril 2014 ehituse töövõtulepingu nr 14-43, mille objektiks on elamu asukohaga Xxxx 23, Tallinn ehitamine hageja poolt ehituse peatöövõtu meetodil;
2.töövõtulepingu p 4.13.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja kasutab kostja soovil elamu seina, lae ja katuse konstruktsioonielementide tarnija ja paigaldajana ASi Xxxx (käesoleval ajal AS Xxxx) ning AS-i Xxxx poolt teostatavad tööd (maht, ajagraafik ja hind) on lepitud kokku AS-i Xxxx ja hageja vahel;
3.töövõtulepingu p 7.1 kohaselt leppisid poole kokku, et töö lõpptähtaeg on 12. juuni 2015 ja kasutusloa saamise tähtaeg on 17. juuli 2015;
4.pooled leppisid töövõtulepingu p.-is 8.1 kokku, et lepinguga määratud töö eest tasub kostja hagejale ilma käibemaksuta 621 000,10 eurot, millele lisandub käibemaks 124 000,02 eurot, kokku 745 200,12 eurot;
5.pooled leppisid lepingu p-is 3.1.7 kokku, et poolte suhetele kohaldatakse Ehituse Töövõtu Üldtingimusi (ETÜ) 2012, välja arvatud mõisted, mis on töövõtulepingus eraldi defineeritud;
6.27. juuniks 2015 ehitustööd ei valminud ning nimetatud kuupäevaks objekti hagejale üle ei antud;
7.pooled fikseerisid 21.04.2015 töökoosoleku protokollis nr 15 ehitustööde lõpptähtajaks 20.06.2015 ning 16.06.2015 koostatud tööprotokollis nr 23 pikendati ehitustööde lõpptähtaega 27. juunini 2015;
8.töövõtulepingu p 8.7 kohaselt peale töö lõplikku üleandmist viimase akteerimise suurus on minimaalselt 10% lepingu hinnast ning viimase akti alusel väljastatud arve kuulub kostja poolt tasumisele alles peale elamule kasutusloa saamist ja kõigi vaegtööde lõpetamist ning puuduste kõrvaldamist;
9.hageja esitas 31.08.2015 kostjale lõpparve nr 15155 summas 74 9841,23 eurot;
10.kostja esitas 07.09.2015 hagejale leppetrahvinõude summas 31 298,40 eurot;
11.Tallinna Linnaplaneerimisamet 1512319/04890;
väljastas
15.09.2015
kostjale
kasutusloa
nr
12.kostja teatas 08.10.2015 hagejale, et kuna hageja ei tasunud kostjale 7.09.2015 kirjas nõutud leppetrahvi, siis pidas kostja hagejale makstavatest summadest kinni 37 214,41 eurot.
35.Hageja on kostja vastu esitanud nõude tunnistada tühiseks 08. oktoobril 2015 kostja poolt teostatud tasaarvestus summas 37 214,41 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 214,41 eurot. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas kostja 08.10.2015 tasaarvestus summas 37 214,41 eurot on tühine.
36.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
37.Esmalt võtab kohus seisukoha, millal töövõtulepinguga kokkulepitud tööd valmisid. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepinguga kokkulepitud tööd on hageja poolt teostatud. Pooled vaidlevad selle üle, millal saavutati töö põhiline valmidus. Hageja leiab, et hageja esitas kostjale põhilise valmiduse akti 10 juulil 2015, kostja leiab, et töö põhiline valmidus saavutati 8. augustiks 2015. Samuti on vaidlus selles, kas kostjal on lepingurikkumiste tõttu hageja vastu leppetrahvinõue ning õigus see hageja esitatud arves toodud summaga tasaarvestada.
38.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja töövõtulepingus kokku lepitud ehitustöid tähajaks, so 12.06.2015, ei lõpetanud. Poolte kokkuleppel pikendati 21.04.2015 töökoosoleku protokollis nr 2 ehitustööde lõpptähtaega 20. juunini 2015 ning kasutusloa saamise tähtaega pikendati kuni 17.07.2015. 30.06.2015 koosoleku protokolliga nr 23 lepiti kokku seoses köögiakende ringiehitus töödegauus ehituse valmimise aeg 27. juuni 2015 (tl 102). Hageja edastas kostjale 11.07.2015 e-kirjaga teavitusekirja, mille kohaselt objektil Xxxx 23, Tallinn 10.07.2015 seisuga oleme saavutanud objekti põhilise valmiduse (tl 114).
39.Õiguskirjanduse kohaselt loetakse töö valminuks, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks ka lugeda juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele (vt Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, § 637 komm 3.4.1., lk 46). Pooltevahelised õigused ja kohustused olid reguleeritud 08.12.2014 sõlmitud töövõtulepingus. Nimetatud lepingu p-is 7.1 leppisid pooled kokku tööde lõpptähtajas, mida siis hiljem kaks korda pikendati. Lepingu p 8.7 kohaselt viimase akteerimise (peale töö lõpliku üleandmist) suurus on minimaalselt 10 % lepingu hinnast. Viimase akti alusel väljastatud arve kuulub kostja pool tasumisele alles peale elamule kasutusloa saamist ja kõigi vaegtööde lõpetamist ning puuduste likvideerimist. Töövõtulepingu p 14.1 kohaselt töö vastuvõtt (sh lõplik) kostja poolt toimub kahepoolse üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Elamu üleandmist-vastuvõtmist ei toimu enne, kui töös esinevad puudused on töövõtja poolt ja tema kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud (vt töövõtulepingu p 14.5, I kd tl 29). Seega leppisid pooled lepinguga eraldi kokku tööde lõpptähtaja ja tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise korra ja aja. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et töö võis lõplikult valminuks lugeda alles siis, kui elamu vastas lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt saab töö valminuks lugeda sel juhul, kui on saavutatud esmane kasutusvalmidus, töö on ülevaatamiseks valmis ning töö ei ole oluliste puudustega.
40.Pooltel puudub vaidlus selles, et töö valmimise pikendatud tähtajaks, s.o 27.juuniks 2015, töö ei valminud. Kohtule esitatud 29.06.2015 e-kirjast nähtuvalt ei olnud hageja poolt nimetatud kuupäevaks elektriliitumist tehtud (II kd, tl 122). Hageja poolt kostjale 12.06.2015 saadetud kirjast nähtub, et elektriliitumine teostatakse hiljemalt 10.07.2015 ja sellest tulenevalt saab hageja oma lepingulisi kohustusi täita järgnevalt: põhiline valmidus 14.07.2015 ja kasutusluba 10.08.2015 (II kd, tl 136). Hageja edastas 11.07.2015 kostjale ekirjaga teavituskirja, mille kohaselt on hageja saavutanud objektil Xxxx 23, Tallinn 10.07.2015 seisuga objekti põhilise valmiduse (tl 140).
41.Kohus leiab, et tööde valmimise tähtjaks tuleb lugeda põhilise valmiduse aeg, so
08.08.2015. 08.08.2015 põhilise valmiduse aktist nähtuvalt fikseeritakse põhilise valmiduse saavutamine, nimetatud akt ei ole hoone vastuvõtmis-üleandmisakt ning aktiga ei võta kostja hoonet hagejalt üle. Nimetatud aktis on märgitud, et hoone üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse, kui puudused (sh vaegtööd) on kõrvaldatud ja hoonele on antud kasutusluba. Nimetatud aktis on ka fikseeritud puudused (II kd, tl 194-197). Samuti on kostja tõendanud, et alles 08.08.2015 jõudis objekt ja sellega seotud teostusdokumentatsioon sellisesse valmidusastmesse, et kostja oli nõus allkirjastama põhilise kasutusvalmiduse akti tingimusel, et viimasel ülevaatusel avastatud puudused kajastatakse vastavas aktis ning lepitakse kokku nende puuduste kõrvaldamise tähtaegades. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtuvalt jätkus juulis 2015 poolte ja omanikujärelevalve vahel suhtlus probleemide ja oluliste puuduste lahendamiseks (vt II kd tl 141-160). Kostja edastas 24.07.2015 hagejale puuduste ja vaegtööde nimekirja, millest nähtub olukord objektil 01.07.2015 (tl 163-172). Nimetatud ülevaatuse aktist nähtub, et väga paljud tööd ei ole korras ja osad tööd on üldse tegemata. Seega on tõendatud, et objekt ei saavutanud 10.07.2015 seisuga põhilist valmidus. Kostja poolt 21.07.2015 koosoleku protokollist nähtuvalt olid veel osad tööd lõpetamata (II kd, tl 183). 03. augustil 2015 edastas järelevalve pooltele 28.07.2015 toimunud ülevaatuse leiud (II kd, tl 184-185). Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud e-kirjadest, et 27. juulil 2015 kõrvaldati veel olulisi puudusi, nt ei olnud veel torule kaitseklapp paigaldatud (II kd, tl 180181). Kostja esitas hagejale ja järelevalvele 08.08.2015 põhilise valmiduse akti, milles on ära fikseeritud töös esinevad puudused (II kd, tl 193-198).
42.ETÜ 2012 rakendamise osas on pooled kokku lepitud, et seda rakendatakse määral, mis ei ole vastuolus töövõtulepinguga (töövõtulepingu p 3.11). Lepingu lisa ETÜ p 1.25 kohaselt on põhiline kasutusvalmidus selline valmidusaste, et tööd on sellises valmiduses, et töö on põhiliselt lõpetatud ning võimaldab alustada kasutusloa taotlemise toiminguid ja ei takista tellijal ehitise ohutus ja eesmärgipärast kasutamist, mistõttu tellijal on võimalik alustada tööde vastuvõtmise toiminguid. Põhilise kasutusvalmiduse korral on lubatud vaegtööde olemasolu. Põhilise kasutusvalmiduse tõendamiseks koostatakse ja allkirjastatakse põhilise kasutusvalmiduse akt. ETÜ 2012 p 1.26 on vastav akt dokument, mis koostatakse ja allkirjastatakse pärast põhilise kasutusvalmiduse saavutamist (I kd, tl 35). Seega on hageja poolt hageja poolt väidetud põhilise kasutusvalmiduse saavutamise hetkel veel oluliste puudustega ning kostjal ei olnud võimalik ehitise ohutu ja eesmärgipärane kasutamine, mistõttu ei olnud põhilist kasutusvalmidust saavutatud hageja väidetud ajal, s.o 10.07.2015.
43.Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue ning kas leppetrahvinõude saab maksma panna või on see heade kommetega vastuolus. Samuti tuleb võtta seisukoht kas leppetrahvinõue on esitatud tähtaegselt. Samuti tuleb võtta seisukoht ning õigus see hageja esitatud arves toodud summaga tasaarvestada.
44.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töövõtulepingu p 12.3 kohaselt lepinguliste tööde lõpptähtaja ületamise korral on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% päevas iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest ning juhul, kui töö üleandmisega viivitatakse rohkem kui 30 päeva on tellijal õigus nõuda täiendavalt nõuda ühekordset leppetrahvi summas 30 000 eurot. Leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Teisel poolt ei võta leppetrahvi kokkulepe lepingus ära õigust nõuda lisaks leppetrahvile seda ületava kahju hüvitamist (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 158 komm 4.1.2, lk 811). Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, kuna kohus tuvastas eespool, et hageja viivitas tööde üleandmisega. Kostja on arvestanud leppetrahvi perioodi 27.06.2015-08.08.2015 eest, kokku 42 päeva eest, summas 31 298,40 eurot (745 200,12 x 0,1% päevas x 42 päeva).
45.Hageja leiab, et leppetrahvinõude kohaldamine kostja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ehitustööde lõpetamisega viivitamine ei tulenenud hagejast sõltuvatest asjaoludest vaid AS Xxxx ja kostja enese tegevusest või tegevusetusest. TsÜS § 138 lg 1
kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et leppetrahvi nõude kohaldamine ei ole hea usu vastane. Kohus leiab, et hageja väited kogu menetluse käigus selle kohta, et viivitused põhjustas hageja alltöövõtja AS Xxxx ei oma käesolevas asjas tähtsust. Hagejale oli lepingu sõlmimisel teada, et tal tuleb sõlmida alltöövõtuleping AS-iga Xxxx. Hageja vastutus kostja ees tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Hageja ja AS Xxxx vahelised õigused ja kohustused tulenevad nende vahel 19.12.2014 sõlmitud töövõtulepingust ja seega ei puuduta käesolev vaidlus AS-ga Xxxx seotud õigusi ega kohustusi. Tegemist on erinevate äriühingutega ja AS-il Xxxx on eraldiseisev õigussuhe hagejaga.
46.Samuti ei ole hageja tõendanud, et viivitused oleksid põhjustanud kostja enese tegevus või tegevusetus. Akende ümberehituse tõttu pikendati tööde valmimise tähtaega kuni 27. juuni 2015. Katuselahenduse muutmisega seotud töid arvestati samuti lõpptähtaja pikendamisel. Trepid paigaldati hiljemalt 26.06.2015 ning seega ei tinginud nimetatud tööd tähtaja viibimist. Ehitusloajärgne projekti muutmine kostja poolt kajastati 02.06.2015 protokollis. Kasutusloa taotlemine oli töövõtulepinguga määratud hageja ülesandeks ning seega oli kogu dokumentatsiooni komplekteerimine hageja kohustus. Kohus nõustub kostja aseisukohaga, et kasutusloa viibimine oli tingitud kasutusloa taotlemisega hilisest alustamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kostja leppetrahvinõude tähtaja ületamise eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
47.Järgmisena tuleb võtta seisukoht kas leppetrahvi nõue on esitatud tähtaegselt. Leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Töövõtulepingu p 12.3 kohaselt on pooled lepinguliste tööde lõpptähtaja korral leppetrahvi nõudeõiguses ja suuruses kokku leppinud. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud tähtaega, mille jooksul tuleb lepinguliste tööde lõpptähtaja ületamise korral leppetrahvinõue maksma panna. Pooled leppisid lepingu p-is 3.1.7 kokku, et poolte suhetele kohaldatakse Ehituse Töövõtu Üldtingimusi (ETÜ) 2012, välja arvatud mõisted, mis on töövõtulepingus eraldi defineeritud. Seega tuleb vaadata Ehituse Töövõtu Üldtingimusi. ETÜ p 12.2.2 kohasel tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest ning ulatuses, mis on lepingus poolte poolt kokku lepitud. Tellija on kohustatud leppetrahvinõude esitama või nõude esitamisest teatama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kui tellija nimetatud tähtaja jooksul ei esita leppetrahvi nõuet, kuid sama aja jooksul esitab teate leppetrahvi nõudmise kohta, on ta kohustatud leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Kui tellija nimetatud tähtaegade jooksul leppetrahvi nõuet või nõude esitamise kohta teadet ei esita, ei ole tal õigust hiljem leppetrahvi nõuda.
48.Kostja on seisukohal, et ta on esitanud hagejale õigeaegselt leppetrahvi nõude. Hageja leiab, et kostja on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei ole esitanud vastavat nõuet tähtaegselt. Kostja teavitas märtsis 2015 hagejat, et juhul, kui tööd ei valmi tähtaegselt, siis on kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 07.09.2015. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et vastavalt ETÜ p 12.2.2. teisele lausele peab leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Täitmisaktina on käesoleval juhul võimalik põhimõtteliselt käsitada objekti üleandmist 30.09.2015 ning seda kajastava akti allkirjastamist. Kuid sel juhul oli kostja kohustatud leppetrahvinõude esitamisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kostja oli teadlik hiljemalt 28.06.2015, et hageja ei lõpetanud kõiki ehitustöid 27. juuniks 2015. Seega oleks kostja pidanud leppetrahvinõude esitamisest teatama hiljemalt 03. juuliks 2015. Kohus leiab, et kostja poolt märtsis 2015 avaldatud teavet leppetrahvi nõudmise kohta ei saa käsitleda teatena, mis tuleb esitada viie päeva jooksul rikkumisest teada saamisest. Samuti ei saanud kostja ka märtsis 2015 ette näha asjaolu, et hageja kindlasti rikub tööde valmimise tähtaega. Seega kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hiljemalt 03. juuliks 2015 teatanud hagejale leppetrahvinõude esitamise
kavatsusest. Eeltoodust tulenevalt on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ja tasaarvestada see hageja lõpparvega.
49.Täiendavalt esitas kostja hagejale ka kahjunõude summas 5 916,02 eurot. Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju ja tasaarvestada see hageja poolt esitatud lõpparvega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS §127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
50.Vastav kahjunõue tulenes ehitustööde venimise tõttu tingitud omanikujärelevalve teenuse pikenemisega juulis ja augustis summas 1887,12 eurot (koos käibemaksuga ning akende ümbertõstmisega ja mittekohaselt paigaldatud konstruktsiooni ümberehitusega summas 4028,90 eurot. Töövõtulepingu p 5.10 kohaselt on kostjal õigus nõuda ebakvaliteetse töö ümbertegemist hageja kulul. Sama lepingu p 10.6 kohaselt vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta ühelgi juhul töövõtja allhankijate tegemisi või tegematajätmisi ja muid tavapäraseid töövõtja majanduslikke- ja juriidilisi riske. Kohus leiab, et vastavad akende ümbertõstmisega ja mittekohaselt paigaldatud konstruktsiooni ümberehitusega seotuid tööd ei ole käsitatavad lepinguliste lisatöödena, kuna need seondusid erinevate puuduste kõrvaldamisega. Vaidlust ei ole selles, et köögiaknad paiknesid algselt ehitusel kõrgusel, mis oleks välistanud nende avamise võimalikkuse pärast köögimööbli paigaldamist või oleks madalam töötasapind välistanud köögitehnika paigutamise töötasapinna alla. Samuti puudub vaidlus selles, et köögiaknad tuli ringi ehitada. Nimetatu on fikseeritud ka koosoleku protokollis nr 20 (II kd, tl 134). Seega ei saa akendega seotud töid pidada lisatöödeks ning nimetatud tööd on seotud puuduste kõrvaldamisega.
51.Kostja on esitanud kohtule hinnapakkumise seoses akende ümbertõstmisega sumas 4 029,19 eurot (tl 53). Sellest tulenevalt on nimetatud tööd vastavalt töövõtulepingu punktile 5.10 ja 10.6. hageja kuluks. Vaidlust ei ole selles, et hageja kostjale nimetatud kulutuste eest tasunud ei ole. Hageja ei ole ka nimetatud summat vaidlustanud . Samuti on kostja tõendanud ehitustööde venimisest tõttu tingitud omanikujärelvalve teenuse pikenemisega juulis ja augustis kahju kogusummas 1 887,12 eurot (tl 48 ja 50). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja oli lepinguliste tööde teostamisega viivituses. Seoses töö lõpliku valmimise venimisega ja töös esinevate oluliste puuduste tõttu venis ka omanikujärelevalve pikemaks. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist summas 5 916,02 eurot.
52.VÕS) § 197 lg 1sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.
53.Seega on kostjal õigus tasaarvestada kahjusumma 5 916,02 eurot hagejale tasutava lõpparve summaga. Hageja esitas 31.08.2015 kostjale lõpparve nr 15155 summas 74 9841,23 eurot (I kd, tl 94). millest hageja pidas kinni 37 214,41 eurot ja tasus osaliselt 37 626,82 eurot koos käibemaksuga. Pooled ei vaidle selle üle et hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 3 alusel sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb kostja poolt tasumata summaga 37 214,41 tasaarvestada kostja kahjusumma 5 916,02 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda 31 298,39 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis 0,1 % päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
54.Pooled leppisid lepingu punktis 12.1 kokku õiguses nõuda arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,1% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled vaidlevad ka arve sissenõutavaks muutumise üle. Hageja leiab, et arve muutus sissenõutavaks 16.09.2015. Töövõtulepingu p 8.7 kohaselt viimase akti alusel väljastatud arve kuulub tellija poolt tasumisele alles peale elamule kasutusloa saamist ja kõigi vaegtööde lõpetamist ja puuduste likvideerimist. Hageja on arvestanud viivist alates kasutusloa väljastamisest, so alates 16.09.2015. Kohus leiab, et viivsenõue ei ole põhjendatud ja tõendatud alates 16.09.2015. Seega tuleb viivsenõue jätta rahuldamata, kuna elamu sai küll kasutusloa 16.09.2015, kuid nimetatud tähajaks ei olnud kõik vaegtööd ja puudused kõrvaldatud. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt kavandati allkirjastada 30.09.2015, kuid hageja nimetatut ei allkirjastanud ja kostja allkirjastas akti digitaalselt 06.11.2015 (tl 33-37). Samuti on arvel märgitud, et maksetingimus on vastavalt lepingule (tl 94). kohus nõustub kostja käsitlusega, et arve tuleb tasuda mõistliku aja möödudes vastavate asjaolude saabumisest.
55.Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. XxxxOÜ esitas AS Xxxxvastu vastuhagi leppetrahvi 30 000 euro nõudes. Töövõtulepingu p 12.3 kohaselt on lepinguliste tööde lõpptähtaja ületamise korral tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,1% lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest. Juhul, kui töö lõpptähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva on tellijal õigus nõuda viivisele lisaks ühekordset leppetrahvi summas 30 000 eurot. kostja leiab, et hageja on ületanud tööde lõpptähtaega üle 30 päeva.
56.Kohus leiab, et vastuhagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töövõtulepingu p 12.3 kohaselt on pooled lepinguliste tööde lõpptähtaja korral leppetrahvi nõude õiguses ja suuruses kokku leppinud. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud tähtaega, mille jooksul tuleb lepinguliste tööde lõpptähtaja ületamise korral leppetrahvinõue maksma panna. Pooled leppisid lepingu p-is 3.1.7 kokku, et poolte suhetele kohaldatakse Ehituse Töövõtu Üldtingimusi (ETÜ) 2012, välja arvatud mõisted, mis on töövõtulepingus eraldi defineeritud. ETÜ p 12.2.2 kohasel tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest ning ulatuses, mis on lepingus poolte poolt kokku lepitud. Tellija on kohustatud leppetrahvinõude esitama või nõude esitamisest teatama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kui tellija nimetatud tähtaja jooksul ei esita leppetrahvi nõuet, kuid sama aja jooksul esitab teate leppetrahvi nõudmise kohta, on ta kohustatud leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Kui tellija nimetatud tähtaegade jooksul leppetrahvi nõuet või nõude esitamise kohta teadet ei esita, ei ole tal õigust hiljem leppetrahvi nõuda.
57.Kostja on seisukohal, et ta on esitanud hagejale õigeaegselt leppetrahvi nõude, kuna teavitas juba 10.03.2015 kavatsusest esitada leppetrahvinõue tööde viivitamise korral. Samuti teatas kostja täiendavast leppetrahvinõudest summas 30 000 eurot 08.09.2015. 27.09.2015 teatas hageja kostjale veelkord täiendavast leppetrahvinõudest summas 30 000 eurot. Hageja leiab, et kostja on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei ole esitanud vastavat nõuet tähtaegselt.
58.Kohus nõustub kostja käsitlusega, et vastavalt ETÜ p 12.2.2. teisele lausele peab leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks. Täitmisaktina on käesoleval juhul võimalik põhimõtteliselt käsitada objekti üleandmist 30.09.2015 ning seda kajastava akti allkirjastamist. Kuid sel juhul oli kostja kohustatud leppetrahvinõude esitamisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kostja oli teadlik
hiljemalt 28.06.2015, et hageja ei lõpetanud kõiki ehitustöid 27. juuniks 2015. Seega oleks kostja pidanud samuti igasugusest leppetrahvinõude esitamisest teatama hiljemalt 03. juuliks 2015. Kohus leiab, et kostja poolt märtsis 2015 avaldatud teavet leppetrahvi nõudmise kohta ei saa käsitleda teatena, mis tuleb esitada viie päeva jooksul rikkumisest teada saamisest. Samuti ei saanud kostja ka märtsis 2015 ette näha asjaolu, et hageja kindlasti rikub tööde valmimise tähtaega. Seega kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hiljemalt 03. juuliks 2015 teatanud hagejale ükskõik millise leppetrahvinõude esitamise kavatsusest. Eeltoodust tulenevalt on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ja vastuhagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
59.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Vastuhagiavalduse kulud tuleb jätta täielikult vastuhagi hageja XxxxOÜ kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.