X kaebus Viru Vangla 18. detsembri 2017. a ja 16. jaanuari 2018. a käskkirjade ning 21. veebruari 2018. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja – X
Menetlusosalised
Vastustaja – Viru Vangla
Resolutsioon
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Kohtuotsusele peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 25. veebruarini 2019. a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta kohtuistungit, lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla 01.03.2017. a käskkirjaga nr 6-2/246-1 (tl 8) määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks eluosakonna V8 üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017. a. Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti 17.02.2017. a kooskõlastuse (tl 7) kohaselt võis kinnipeetav täita E8 koristaja tööülesandeid vastavalt tööjuhendi punktidele 1.3. ja 1.4. Käskkirja puhul on tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses saavutanud tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla 30.03.2017. a vaideotsusega nr 6-12/90-2 on tema vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks jäetud rahuldamata (vt tl 40p).
2.Viru Vangla valvuri 16.11.2017. a ettekande nr 6-20/5621-1 (tl 15) kohaselt keeldus kaebaja 16.11.2017. a kell 10.28 täitmast korraldust asuda tööle majandustöödele koristajana. Viru vangla arsti 16.11.2017. a tõendi (tl 16) kohaselt oli kinnipeetaval töötamine lubatud. Viru Vangla valvuri 02.12.2017. a ettekande nr 6-20/5992-1 (tl 17) kohaselt keeldus kaebaja 02.12.2017. a kell 09.52 täitmast korraldust asuda tööle majandustöödele koristajana. Viru vangla arsti 02.12.2017. a tõendi (tl 19) kohaselt võimaldas kaebaja tervis tööle asumist.
Viru Vangla 18.12.2017. a käskkirjaga nr 6-3/1244-1 (tl 23–25) tunnistati kaebaja 16.11.2017. a ja 02.12.2017. a toime pandud rikkumistes VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 järgi süüdi ning karistati kokku 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla 10.01.2018. a vaideotsusega nr 6-12/7-2 (tl 27–28) jäeti kaebaja vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (tl 26).
3.Viru Vangla valvuri 16.12.2017. a ettekande nr 6-20/6270-1 (tl 29) kohaselt keeldus kaebaja 16.12.2017. a kell 09.34 täitmast korraldust asuda tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Viru vangla arsti 16.12.2017. a tõendi (tl 30) kohaselt oli kaebajal tööle asumine lubatud. Viru Vangla 16.01.2018. a käskkirjaga nr 6-3/51-1 (tl 35–37) tunnistati kaebaja 16.12.2017. a toime pandud rikkumises VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 järgi süüdi ja karistati 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla 21.02.2018. a vaideotsusega nr 6-12/50-3 (tl 99–101) jäeti kaebaja vaie käskkirja peale rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 29.01.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koos hilisemate kaebuse täiendustega (tl 2–6, 10–14, 69) eelpool nimetatud käskkirjade ja vangla kodukorra tühistamiseks. 12.03.2018. a laekus kaebaja taotlus (tl 104–106) tunnistajate ülekuulamiseks ning kaebuse täpsustamiseks, milles kaebaja esitas ka Viru Vangla 21.02.2018. a vaideotsuse nr 6-12/50-3 tühistamise nõude.
5.Tartu Halduskohtu 13.03.2018. a määrusega (tl 108–111) lõpetati haldusasja menetlus Viru Vangla 01.03.2017. a käskkirja nr 6-2/246-1 tühistamise nõudes, jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ja tagastati kaebus Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 punkti 3 tühistamise ning kaebajale tekitatud füüsiliste ja vaimsete kannatuste tuvastamise nõuetes.
6.Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2018. a määrusega (tl 121–123) jäeti kaebaja määruskaebus halduskohtu 13.03.2018. a määrusele rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2018. a määruse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata. Tartu Ringkonnakohus täiendades halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjendava osa punktide 9–12 kohaselt on halduskohus õigesti lõpetanud menetluse Viru Vangla 01.03.2017. a käskkirja tühistamise nõudes, mille tõttu pidas ringkonnakohus põhjendatuks ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist. Tartu Ringkonnakohtu määruse põhjendava osa punktis 13 toodud asjaoludel pidas ringkonnakohus samuti õigeks kaebuse tagastamist Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 punkti 3 tühistamise nõudes. Samas punktis asus ringkonnakohus seisukohale, et tuvastamiskaebuse esitamiseks seoses vangla tegevuse õigusvastasusega, puutuvalt kaebaja alusetult kartseris hoidmise ning kartserikaristuse ajal voodivarustuse äravõtmisega päevaseks ajaks hüvitamiskaebuse esitamise motiivil, puudub kaebajal kaebeõigus, nagu on leidnud ka halduskohus. Määruse põhjendava osa punktides 13–14 sedastati, et halduskohus on jätnud õigusvastaselt seisukoha võtmata sama tuvastamiskaebuse lubatavuses preventiivse huvi tõttu. Ringkonnakohus märkis selles osas vastuseks määruskaebusele, et kuna kaebajal on tulevikus olukorra kordumisel olemas tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks, siis on tuvastamiskaebuse esitamise õigus välistatud ka preventiivsel eesmärgil.
Kaebaja nõue
7.Kaebuse kohaselt keeldus kaebaja tööle asumise korraldusi täitmast, sest ta ei olnud võimeline temale antud tööülesandeid täitma. Tööülesannete täitmine tekitanuks kaebajale tugevat valu ning seadnuks ohtu kaebaja tervise. Kaebaja apelleerib seljavalule ja tal on glaukoom. Kaebaja koostas valvurite ettekannetele vastused, kuid vastustaja jättis kaebaja soovil konsulteerimata neuroloogi või optikuga ja määras 2x15 päevaks kartserisse paigutamise.
8.Kartserikaristuse kandmise ajal 16.12.2017. a anti kaebajale uuesti korraldus tööle asumiseks, millest kaebaja keeldus, kuna kaebajale antud tööülesanded ei arvesta tema terviseprobleemide ja tegeliku töövõimekusega.
9.Kaebaja on enda arvates süsteemne vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätete rikkuja, mille tõttu tuleks tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid distsiplinaarse mõjutamise ja karistamise asemel.
10.Distsiplinaarmenetlus, mis võib endaga kaasa tuua pikaaegse kartserikaristuse ja ennetähtaegse vabanemise märgatava edasilükkamise on Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt oma sisult kriminaalmenetlus. Olukord, kus kaebajale ei võimaldatud 30 päevases menetluses süüdistusega temale arusaadavas keeles tutvuda ja kasutada õigusabi on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa inimõiguse konventsiooniga.
11.Kaebaja peab karistust ebaproportsionaalselt pikaks. Kuna karistamise käskkirjad tuginevad tühisel tööle määramise käskkirjal, kuuluvad käskkirjad tühistamisele. Kaebajal ei olnud tööle asumise korraldusi võimalik reaalselt täita. Kaebajale ei tagatud ärakuulamisõigust. Tõlke puudumise tõttu ei mõistnud kaebaja talle esitatud süüdistust.
12.Kaebaja taotleb vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamist, sest kaebajale ei võimaldatud tasuta tõlki. VangS § 63 tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks, sest sättes puudub viide VangS § 69 lõikes 2 sätestatud režiimi järgimiseks. Ka VangS § 64 tuleb tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega.
13.Kinnipeetavate tööle määramine ei täida tööharjumuse kujundamise eesmärki, ei arenda tööoskusi ja ei aita kinnipeetaval katta vältimatuid kulutusi. Vastustaja viide asjaolule, et kuna kaebaja on võimeline kambri koristamiseks, siis on ta võimeline ka üldkasutatavate ruumide koristamiseks, on kaebaja arvates kohatu ja alandav. Kaebajale valu tekitavate tööde tegemiseks peaks kaebajale määrama abilise.
14.Vastuvõttudel ei viidanud arstid, et tegu on tööhõive hindamistega. Esimese visiidi eesmärk oli kaebaja arvates temaga tutvumine, teine kord seljavalude tõttu ja kolmas kord sügelemise tõttu. Esimesel korral oleks perearst pidanud loogiliselt koostama terviseauditi. Kaebaja vaevuste süvenemisel arvestati nendega sedavõrd vähem.
15.Meditsiinitöötajad on kaebajale kinnitanud, et nad on saanud vangla juhtkonnalt korralduse tunnistada kõik kinnipeetavad töövõimelisteks. Tunnistajana tuleks selles osas üle kuulata Viru Vangla arst Reet Aadamsoo, kelle kaebajale väidetu kohtus kordamine oleks nii käesolevas asjas kui analoogsetes asjades märgilise tähtsusega.
16.Kuna vaideotsuses jäeti kaebaja vaides esitatud taotlused rahuldamata, tuleb tühistada ka vaideotsus. Vastustaja vastuväited
17.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
18.Kinnipeetav on kohustatud töötama. Seadusest tulenev kinnipeetava töökohustus ei ole inimväärikust alandav ja ei ole käsitletav ka sunnitööna. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon välistab sunnitöö määratlusest kinnipeetavate töö.
19.Vangla arstid on oma erialase hinnangu andmisel pädevad, samuti on arstid kursis, millised on vangla majandustööd ja konkreetsed tööülesanded. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. V7 ja V8 osakondade majandustöödele määratud kinnipeetavad ei tööta igapäevaselt kaheksa tundi järjest.
20.Käskkirja alusel annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse asuda koristama ning kui kinnipeetav tunneb, et tema terviseseisund ei võimalda tööd teha, teatab ta sellest valvurile, kes kutsub kohale medõe hindamaks kinnipeetava tervislikku seisundit. Põhjendatud juhul annab medõde kinnipeetavale tööst vabastuse. Seega vangla ei sunni kinnipeetavaid tööle, vaid põhjendatud juhul annab tööst ajutise vabastuse.
21.Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajal puudus võimalus oma seisukohta esitada. Kinnipeetavat teavitati distsiplinaarmenetluste algatamisest ja paluti esitada oma seisukoht. Vangla koostas distsiplinaarmenetluse protokollid, kinnipeetav esitas protokollidele oma vastuväited. Selgituste andmise eesmärk on tavalises keeles kirjeldada, mis juhtus, kas kinnipeetavale etteheidetav rikkumine leidis aset või mitte ning mis põhjusel kinnipeetav ühel või teisel moel käitus.
22.Vangla kohaldas distsiplinaarmenetluse läbiviimisel õigeid seadusesätteid. VangS § 69 sätestab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise regulatsiooni. Tegemist on ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast.
23.Viru Vangla E-7 ja E-8 kinnipeetavate, seal hulgas kinnipeetava negatiivset suhtumist majandustöödesse arvestades, ei saa vangla majandustöödele määramise puhul rääkida kui kinnipeetavale tehtavast soodustusest, vaid määratud kohustusest. On mõistetav, et viibides vanglas kartserirežiimil, ei saa tulla kõne alla töötamine väljaspool vanglat või käitises, sest kahtluse alla satuks kartserikaristuse efektiivsus. Vastustaja on seisukohal, et määratud karistused on rikkumiste iseloomu arvestades proportsionaalsed. Kohtu seisukoht
24.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
25.VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a ei allunud kaebaja vanglateenistuja korraldusele asuda tööle koristajana. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajal esines alus tööle asumisest keeldumiseks ja vanglateenistuse ametnike vastavasisuliste korralduste täitmata jätmiseks.
26.Riigikohtu praktika kohaselt saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (RKHKo 3-3-2-1-15, p 17 ja 3-3-2-2-15, p 18), tööle asumise korralduse puhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alus (RKHKo 3-3-1-53-14, p 15).
27.VangS § 37 lg 2 p-de 1–4 kohaselt ei ole töötama kohustatud: üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesoleval juhul on vaidluse all VangS § 37 lg 2 p-st 3 tulenev alus seoses kinnipeetava tervisliku seisundiga.
28.Kohtumenetluses kurdab kaebaja seljavalusid ja glaukoomi tervislike põhjustena. Kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud vaides, mille kaebaja on kaebusele lisanud (tl 26) on kaebaja seoses 18.12.2017. a käskkirjaga tervisehädadena apelleerinud üksnes seljavaludele. Vaides 16.01.2018. a käskkirjale (tl 38) apelleerib kaebaja nii seljavaludele kui nägemiseprobleemidele. Esimese kahe rikkumise puhul ei saa kaebaja kohtus seega halvast nägemisest tulenevatele probleemidele tugineda (VangS § 11 lg 5).
29.Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõetult seisukohal, et tal oli 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a õigus tööst keelduda, kuna töö tegemine oleks ohustanud tema tervist. Nagu osundatud, VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. TTOS § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Riigikohtu 30.05.2012. a otsuse asjas nr 3-3-1-14-12 p 10 kohaselt laieneb TTOS § 14 lg 5 p 4 ka tööle vanglas ning sellel alusel tööst keeldumisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust täita sisekorraeeskirju ja alluda ametnike korraldustele.
30.VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja oli Viru Vangla 01.03.2017. a käskkirjaga (tl 8) määratud tööle finants- ja majandusosakonda majandustöödele abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017. Käskkirjas on märgitud, et vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav täita kõiki E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. Meditsiiniosakonna arst Viktoria Pronevitš on 04.02.2017. a kooskõlastanud kaebaja tööle määramise.
31.Seega on kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel arst kindlaks teinud, et kinnipeetav on võimeline töötama. Riigikohtu praktika kohaselt täidab arst VangS § 37 lg 3 alusel kinnipeetava töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet ning tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 3-3-1-44-14, p 19).
32.Kaebaja on käesolevas asjas seisukohal, et arsti 04.02.2017. a antud kooskõlastus on ebaõige, sest kaebaja tervisekaardile kantud varasemad diagnoosid, samuti 20.02.2017. a teostatud MRT uuring lükkavad arsti hinnangu kaebaja töövõimelisuse kohta ümber.
33.Kaebaja tervisekaardi 20.02.2017. a ravilugu nr 254 (tl 158p) kui tõend, kaebaja väiteid 04.02.2017. a kooskõlastuse ebaõigsusest ei kinnita. Nimelt on kaebajale 20.02.2017. a arsti poolt pandud diagnoos: ZOO- Kaebusteta ja eelneva diagnoosita isiku üldläbivaatus ja uurimine. Seega on selle tõendiga tõendatud, et kaebajal ei olnud 20.02.2017. a seisuga terviseprobleeme, mis välistanuks arsti 04.02.2017. a meditsiinilise otsuse õigsuse. Kaebajal on raviloo nr 254 kohaselt mõõdetud vererõhku ja meditsiinilistest näidustustest lähtudes otsustatud, et kaebajal pole enam vajadust varem määratud preductalile. Preductali kasutatakse stenokardia raviks {https://www.kliinik.ee/ravim/preductal-mr/id-5704, 09.01.2019}. Ka kaebusega esitatud 17.02.2017. a arst V. Pronevitši tõend (tl 7) kinnitab, et lähtudes viimasest ülevaatusest on lubatud tööle asumine ja varasem töötõend parandatud. Tervisekaardi andmetel kohus ei kahtle samas, et kaebajale on vanglas MRT uuringuid teostatud, kuid tervisekaardi andmed ei kinnita, et taolise uuringu tulemused tõendavad arsti 04.02.2017. a kooskõlastuse õigusvastasust 01.03.2017. a seisuga, sest nimetatud tõendite kohaselt on 17.02.2017. a muudetud kaebaja väiteid tõendada võiv varasem tõend. 20.02.2017.a tõend tõendab, et kaebaja poolt ebaõigeks peetav 04.02.107. a tõend ja 20.02.2017. a tõend ei tõenda kumbki üksi ega koostoimes kaebaja väidete paikapidavust.
34.Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kumbki kohtupraktikas lubatavaks peetud juhtum asjas kogutud tõenditega tõendatud ei ole.
35.Seega ei tõenda kaebaja väited tööle määramise väidetavast õigusvastasusest, seda, et kaebajal oli õigus rohkem kui kaheksa kuud pärast tööle määramise käskkirja andmist tööst keelduda.
36.Viru Vangla valvuri 16.11.2017. a ettekandega (tl 15) on tõendatud, et kaebaja keeldus 16.11.2017. a kell 10.28 täitmast korraldust asuda tööle majandustöödele koristajana. Viru vangla arsti 16.11.2017. a tõendiga (tl 16) on tõendatud, et arst on kaebajale selgitanud, et tal oli lubatud tööle asuda. Viru Vangla valvuri 02.12.2017. a ettekandega (tl 17) on tõendatud, et kaebaja keeldus 02.12.2017. a kell 09.52 täitmast korraldust asuda tööle majandustöödele koristajana. Viru Vangla meediku 02.12.2017. a tõendiga (tl 19) kohaselt võimaldas kaebaja tervis tööle asuda, mida talle ka selgitati. Sama tõendavad kaebaja tervisekaardi andmed 16.11.2017. a (tl 170–170p), 02.12.2017. a (tl 170p–171) ja 16.12.2017. a (tl 171) seisuga.
37.Käesolevas asjas ei ole seega vaidlust selle üle, et 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a pärast seda, kui kaebaja keeldus tervislikel põhjustel tööle asumast, on vangla meditsiiniteenistus kaebaja üle vaadanud ning kaebajale tööst vabastust tervislike kaalutlustel mitte andnud. Kuna meditsiiniteenistus ei ole hinnanud kaebaja tervislikku seisundit selliseks, et kaebajal oleks olnud tervislikel põhjustel alust tööst keelduda, siis puudus kaebajal ka õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest.
38.Ükski asjas kogutud tõend ei anna kohtu hinnangul alust järelduseks, et meditsiiniosakonna hinnang kaebaja võimelisusele tööd teha, oleks ebaõige. Sisuliselt vahetult pärast vaidlusaluseid sündmusi on kaebaja töövõimelisus arsti poolt uuesti üle vaadatud. Nimelt, 08.01.2018. a raviloo nr 351 (tl 171p) anamneesi kohaselt on kaebajale 25.07.2017. a teostatud MRT-uuringut SA IVKH arvestades jõudnud arst järeldusele, et kaebajal on esiplaanil emotsionaalsed häired. Diagnoositud on muu spondüloos radikulopaatiaga (M47.2), mille alusel on arst langetanud otsuse: kaebaja ei ole puuduva töövõimega, sobib osalise tööajaga kergele tööle. Seega on kummutatud kaebaja tervise ja elu ohtu seadmise võimalus seoses tööle asumise korralduste täitmisega kaebaja poolt.
39.Kohtu hinnangul nähtub kaebaja tervisekaardi sissekannetest ja ravilugudest kokkuvõtvalt, et kaebajal on terviseprobleeme seoses seljaga, kuid ühestki kaebaja tervist iseloomustavast tõendist ei nähtu, et kaebajale oleks meditsiinitöötaja poolt antud tulenevalt kaebaja terviseseisundist täielik vabastus tööst. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlusalustel päevadel tööst keeldunud glaukoomile või kehvale nägemisele tuginedes. Seega ei ole tõendatud ka kaebaja vastupidised väited teises vaides ja kohtumenetluses. Tervisekaardi andmetest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlusalusel perioodil ka meditsiiniteenistuses glaukoomi temaatikat üldse tõstatanud. Seega ei saa vaidlustaud käskkirjad ka sel alusel kaebaja õigusi rikkuda, kuna tervisekaardis kajastatud ravilugudest nähtuvalt oli arstidele kaebaja nägemisega seonduvad asjaolud teada, sest varasemal perioodil on kaebaja nägemisprobleemiga tegeletud.
40.Vastustaja on asja materjalide kohaselt selgitanud, et ruumide koristamise puhul ei ole tegemist raske füüsilise tööga 8 tunni jooksul. Kohus nõustub elukogemuslikult vastustaja järelduste paikapidavusega, et koristamine kui selline peaks 1955. a sündinud mehe toonust pigem tõstma kui tekitama talle tervisehädasid. Vastustaja on rõhutanud, et osakonna üldkasutatavate ruumide koristamiseks kulub üldjuhul üks kuni poolteist tundi. Koristamise ajal ei ole isik sundasendis, vaid võib pidevalt oma asendit muuta. Koristustööde ajal saab vahelduvalt nii istuda, kõndida kui ka seista. Kaebaja on ka ise märkinud, et V8 eluosakonna üldkasutatavad ruumid, mille koristajaks kaebaja määrati, ei ole liiga suured ja nende ruumide koristamine on tehtud ülesandeks kõigile vastavas osakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Seega ei saanud kohtu hinnangul kaebaja 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a juba enne tööle asumist eeldada, et töö, mille tegemiseks talle korraldus anti, saaks olla vastuolus arstide seisukohtadega tema töövõimelisusest. Selles kontekstis väärib märkimist, et TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt on töötajal lisaks tööst keeldumisele õigus ka peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Seega oleks kaebajal võimalik olnud ka pärast tööle asumist, kui oleks selgunud, et tema tervislik seisund ei võimalda talle määratud tööülesandeid täita või täita neid temalt nõutud mahus, peatada töö tegemine. Kaebaja on käesoleval juhul keeldunud üldse tööst.
41.Eeltoodust tulenevalt puudus kohtu hinnangul kaebajal 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a alus tööst keeldumiseks tervislikel põhjustel. Seega tuli kaebajal vanglaametnike
korraldustele alluda ning korralduste järgimata jätmise tõttu esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
42.Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et talle määratud distsiplinaarkaristused ei ole ilmselgelt proportsionaalsed arvestades talle etteheidetavate tegude raskust.
43.Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kahe käskkirjaga (tl 23–25, 35–37) vanglateenistuse ametnike antud seaduslikele korraldustele asuda 16.11.2017. a, 02.12.2017. a ja 16.12.2017. a tööle, järgimata jätmise eest, kokku 60 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. VangS § 63 lg 1 p 4 järgi kuulub kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste hulka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja on keeldunud tööle asumisest kolmel erineval päeval. Riigikohtu praktika kohaselt saab igal vaidlusalusel päeval tööle asumise korralduse täitmisest keeldumist käsitleda eraldi teona (RKHKo 3-15-3133, p 15). Seega ei olnud kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega kokku 50 ööpäevaks vastuolus VangS § 63 lg 1 p-ga 4.
44.Kaebaja leiab, et talle distsiplinaarkaristuste määramise asemel oleks pidanud tema suhtes kohaldama täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja. Kohus selle seisukohaga ja kaebaja poolt talle endale omistatud staatuse asjakohasusega ei nõustu, kuna julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas eranditult julgeoleku tagamiseks, mitte aga kinnipeetavate distsiplinaarseks mõjutamiseks, nagu see on toimunud käesolevas asjas. Asjaolu, kas isik kvalifitseerub süstemaatiliselt vangla sisekorraeeskirjade nõuete rikkujaks, ei sõltu selle isiku subjektiivsest hinnangust, vaid seaduses nimetatud asjaolude esinemisest. Käesolevas asjas kogutud tõendid kaebaja subjektiivset arvamust ei kinnita. Riigikohtu praktika kohaselt saab tööle asumise korraldustele mitteallumist pidada raskeks rikkumiseks, sest kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu seab töökohustuse täitmisest keeldumine ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (RKHKo 3-15-3133, p 17). Vangla on vaidlusalustes käskkirjades põhjendanud, miks muud mõjutusvahendid peale kartserisse paigutamise ei ole kaebaja puhul tõhusad. Arvestades käskkirjades välja toodud asjaolusid, ei pea kohus kartserikaristusi antud juhul ebaproportsionaalseteks ega vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirja põhiseadusega vastuolus olevaks. Vangistusseaduse kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist reguleerivad sätted ei pea kohtu veendumusel tegema kaebaja soovitud viidet vangistusseaduse vanglas julgeolekut tagavatele sätetele. Eelkõige põhjusel, et vastava viite korral ei peaks vaidlust lahendama teisiti, kui seda on tehtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ja käeoleval juhul lahendatakse kohtu poolt. Distsiplinaarmenetluse läbi viimise regulatsioon vangistusseaduses on kooskõlas põhiseaduses sätestatud põhiõiguste kataloogiga. Vangla sisekorraeeskirja §-s 7 ei ole 4. lõiget. Kaebaja taotleb § 7 lg 4 p 1 (tl 6) asemel ilmselt § 7 lg 2 p 1 kohaldamata jätmist seonduvalt kartseri sisustuselementidega. Kaebajat on karistatud käesolevas asjas Viru Vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste eest. Kaebaja teeb oma taotluses põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks taotluse menetlusdokumendi koopiale, mille ta on esitanud Tallinna Halduskohtule (tl 43–45). Viru Vangla ja Tallinna Halduskohtu jurisdiktsioonile alluva endise Tallinna Vangla tingimused ei ole olemuslikult samasugused ega samaväärsed, kuna viimati nimetatu on ehitatud eelmisel sajandi keskpaigas ja tingimused kohandatud tänastele õigusnormidele. Esimesena nimetatud vangla on aga rajatud 21. sajandil ja ehitustehniliselt ja tingimustelt ning sisutuselt
vastuvaidlematult vastav praegustele Euroopalikele standarditele. Kaebaja toodud arutlused ei sea seetõttu halduskohtu silmis kahtluse alla normi põhiseaduspärasust.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad ja asjas tehtud teine vaideotsus on õiguspärased. Vaidlusaluste käskkirjade andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjades märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Käskkirjad on antud kehtiva õiguse alusel ning on sellega kooskõlas. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus selgituste andmiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja distsipliinirikkumisi menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistused on kohased ja proportsionaalsed. Karistused ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Arvestades käskkirjades välja toodud asjaolusid, ei pea kohus kartserikaristusi antud juhul ebaproportsionaalseteks ega vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirja põhiseadusega vastuolus olevaks.
46.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Viru Vangla arst, kelle tunnistajana ülekuulamist kaebaja taotles, oleks käesolevas menetluses kogutud tõendite kohaselt määravalt osalenud kaebaja tervisliku seisundi hindamisel. Seetõttu kordab kohus üle eelmenetluses tehtud otsustuse, et arsti tunnistajana ülekuulamine ei olnud käesolevas asjas tähtsate ja vaidluse lahendamise aspektist oluliste asjaolude väljaselgitamiseks tarvilik. Liiatigi taotleb kaebaja arsti tunnistajana ülekuulamist populaarkaebusele omastel tunnustel ja põhjustel, mis omakorda välistab taotluse rahuldamise vaidluses, milles hinnatakse kaebaja subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega seonduvat. Kaebajale tööle asumise korralduse andmise käigus ei pea tegema kaebaja terviseauditit. Väide, et kaebaja ei saanud pärast vanglateenistuselt tööle asumise korralduse saamist arsti vastuvõtule viimist aru, et arstlik läbivaatus seondub korralduse täitmata jätmisega, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole usutav eluliselt, et kaebaja arvas ühel korral kolmest, et arst tunneb huvi tema keha väidetava sügelemise vastu, mitte aga ei kontrolli töötamist välistavaid tervisenäidustusi.
47.Kaebaja on taotlenud ka asjas tehtud kahest vaideotsusest viimase vaideotsuse tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks, sest see ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt eraldi käskkirjadest. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane. Sellest tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
49.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.