Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord
3-19-60 22.01.2019 Roby Koik X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal läbida sotsiaalprogramme Viha juhtimine ja Prison Smart
1.Tagastada X kaebus.
2.Tagastada kaebuse lisa nr 1 (tl 2) kaebuse esitajale. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 10.01.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on ta pöördunud Tartu Vangla poole sooviga võimaldada tal osaleda Viha juhtimise programmis. Kaebajale on programmis osalemine vajalik tervisliku seisundi tõttu. Tartu Vangla ei ole kaebajale programmi võimaldanud, samuti ei lubatud osaleda programmis Prison Smart.
2.Kohus palus kohtunõudega Tartu Vanglal esitada asjakohased ja kaebuses viidatud menetlusdokumendid. Tartu Vangla esitas 16.01.2018 vastuse kohtunõudele.
3.Kohtule edastatud menetlusdokumentidest nähtuvalt registreeriti Tartu Vanglas 23.10.2018 X i taotlus nr 6-24/8495-1, milles kinnipeetav taotleb individuaalsesse täitmiskavasse tegevuste lisamist: C-1 riigikeel, plaatija, vihajuhtimine, agressiivsuse asendamise treening.
4.Tartu Vangla jättis 16.11.2018. a vastusega nr 6-24/8495-2 X i taotluse rahuldamata ja taotletud toimingu sooritamata. Vangla selgitas, et kinnipeetava esmaseid riske maandavad sotsiaalprogrammid, kaasa arvatud agressiivsuse asendamise treening, mille üheks osaks on vihajuhtimine, on planeeritud läbimiseks enne kaebaja võimalust vabaneda ennetähtaegselt, s.o enne 07.01.2026.
5.X esitas 21.11.2018 vaidena pealkirjastatud pöördumise Tartu Vangla vastuse nr 6-24/84952 peale. Tartu Vangla käsitles 21.11.2018 pöördumist märgukirjana ning esitas 28.12.2018 vastuse nr 2-3/4232-2 sellele. Vangla kordas, et Viha juhtimise programmi ja Agressiivsuse Asendamise Treeningut (AAT) puudutavatele küsimustele vangla vastas vastusega nr 624/8495-2, milles toodi välja, et AAT on kaebaja ITK-s märgitud ning antud programm käsitleb ka vihajuhtimist. Vangla leiab, et kahe sarnase sisuga programmi läbimiseks ei ole vajadust. Prison Smart programm on huvitegevus ning vanglal puudub kohustus seda programmi kõikidele kinnipeetavatele võimaldada.
6.Tartu Vangla selgituste kohaselt vastuses kohtunõudele ei ole X esitanud 16.01.2018 seisuga vaiet Tartu Vangla toimingu sooritamisest keelduva otsuse nr 6-24/8495-2 peale. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud selget taotlust, mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on asjaolu, et Tartu Vangla ei ole võimaldanud temal läbida programmi Viha juhtimine, kuigi seda kaebajale lubati ja kaebaja arvates on see tema tervisliku seisundi tõttu vajalik. Samuti on kaebaja rahulolematu, et temal ei ole võimaldatud osaleda Prison Smart programmis.
8.Seega on kaebaja soovinud esitada kohustamisnõuet Tartu Vangla vastu. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamiseks peab seaduses olema sätestatud kinnipidamisasutuse kohustus võimaldada kinnipeetavatel osaleda sotsiaalprogrammis. Kohustamisnõue on isiku kaitseks sobiv ka siis, kui sotsiaalprogrammist keeldumine jätab isiku õigused kaitseta sellisel määral, et selline olukord rikub isiku põhiõigusi.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 22 lg 1 p 2 sätestab õigusliku aluse kohaldada kinnipeetava suhtes tema nõusolekul soodustusi, sealhulgas võimaldada osaleda sotsiaalprogrammides. Tingimuseks seab VangS § 22 lg 2 kinnipeetava käitumise, mis peab karistuse kandmise ajal olema osutunud heaks ja kinnipeetava suhtes peab olema piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Samas on sotsiaalhoolekande korraldamine üks vangla kohustustest (VangS 6. jagu). Vanglateenistuse kodulehe kohaselt on Viha juhtimine üks sotsiaalse rehabilitatsiooni programmidest õigusrikkujatele (https://www.vangla.ee/et/taasuhiskonnastamine/sotsiaalse-rehabilitatsiooniprogrammid-oigusrikkujatele). Vastavalt VangS §-le 74 korraldatakse kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt VangS §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61. Käesolevas asjas on vastustaja 16.11.2018. a vastuses selgitanud, et kaebaja puhul on planeeritud sotsiaalprogrammid läbimiseks enne kaebaja võimalust vabaneda ennetähtaegselt, s.o enne 07.01.2026. Tartu Vangla 28.12.2018. a vastusest nähtub, et kaebaja ITK-sse on määratud agressiivsuse asendamise treening.
10.Vangla märgib vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud keelduva otsuse peale vaiet. Kaebaja on ise pealkirjastanud 21.11.2018. a pöördumise vaidena ning märgib, et sai Tartu Vangla vastuse nr 6-24/8495-2 ja avaldab rahulolematust, et vangla ei anna võimalust läbida Viha juhtimise ja agressiivsuse asendamise programme, kuigi kaebaja ründas meedikut.
11.Kaebaja on kaebuse kohaselt pöördunud vangla poole nii suuliste kui kirjalike taotlustega, et temal võimaldataks osaleda programmis Smart Prison. Samuti on kaebaja pöördunud vangla poole sooviga, et tal võimaldatakse läbida Viha juhtimise programm. Tartu Vangla on kaebaja pöördumistele ka vastanud.
12.Seega juhul, kui tõlgendada, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ning vangla eksis pöördumise ümberkvalifitseerimisel märgukirjaks, siis on käesolevas asjas alust
tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja nõuab vangla kohustamist võimaldada tal osaleda sotsiaalprogrammides. Vangla on kaebaja pöördumistele vastanud ning selgitanud, et kaebaja suhtes on planeeritud enne ennetähtaegse vabanemise võimalust sobivad sotsiaalprogrammid. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vangla vastuste sisuga ning vanglapoolse hinnanguga, kuidas kaebajast lähtuvaid riske maandada, ei anna alust kohustamisnõude rahuldamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks kohaldada kaebaja suhtes soodustust (Viha juhtimise programm).
13.Kohtule ei ole veenev kaebaja arvamus, et Viha juhtimise programmi läbimine oleks kaebaja käitumise muutumisel justkui n-ö võluvits. Kaebaja sõnul on tema käitumine hea. Kaebaja saab jätkata samal viisil ning kui vanglal on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi toime, siis vangla saab ka kohaldada soodustusi (VangS § 22 lg 2). Samas kaebaja viitab oma tervislikule seisundile ning on kaebusele lisanud tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 09.10.2017-30.10.2017 kohta, samuti väljavõtte psühholoogi sissekannetest kuupäevadel 16.05.2018, 23.05.2018, 01.06.2018, 15.06.2018 toimunud vastuvõttudest. Kaebaja kirjeldab kaebuses veel ka kriminaalasjani nr 1-18-1693 viinud asjaolusid. Kaebaja arvates on temal psüühikahäired ning probleemid enesekontrollimisega, mille tõttu tal oleks vajalik osaleda sotsiaalprogrammist. Samas kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal just käesoleval ajahetkel läbida programmi Viha juhtimine. 15.06.2018 on Galina Podberjoznaja märkinud vestluse kohta kaebajaga: „Kuna käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel, siis soovitatavalt kliinilise psühholoogi konsultatsioonid oma emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks.“ Kaebaja ise ei saa ega pruugi teada, mis on tema tervislikust seisundist lähtudes sobiv meede. Kaebajale on määratud läbimiseks Agressiivsuse asendamise treening ning kaebuse ja selle lisadest nähtuvalt on kaebajale osutatud pidevelt meditsiinilist abi, mistõttu on vangla otsus mitte võimaldada praegusel hetkel kaebajal osaleda programmis Viha juhtimine või Prison Smart saanud väheintensiivselt riivata kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks rikkunud kaebaja õigust saada meditsiinilist abi.
14.Sellest tulenevalt ja tõlgendades, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, leiab kohus, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kohus tagastab kaebajale kaebuse lisa nr 1, mis on väljavõte riigikeele õppe tagasiside kommentaaridest, kuid ei puutu käesoleva vaidluse esemesse. Tegemist ei ole asjas tähtsust omava tõendiga ning kohus tagastab kaebuse lisa nr 1 kaebuse esitajale HKMS § 62 lg 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.