lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2011/17

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2011/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2369
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 60 lg 2, 5, 7RLS § 258 lg 1, 3HKMS § 108 lg 1, 10Menetluskulude jaotusHKMS § 278 lg 1, 3Edasikaebamise tähtaeg hankeasjasHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 279 lg 1Hankeasja menetlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-2345/37Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2011

Haldusasi

Eesti Haigekassa kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.10.2018 otsuse nr 20218/194960 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Medita Baltics, volitatud esindaja v.adv Marko Kaevando Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Katrina Koha Kolmas isik – OÜ Estmedica Kliinik, volitatud esindaja Andrei Detotšenko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Medita Baltics apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS Medita Baltics taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks summas 1241,60 eurot rahuldamata.
2.Jätta AS Medita Baltics apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
16.novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-2011 muutma.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 10.07.20263-26-1030/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1720/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.01.2019 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-18-2011

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960). Viidatud hankes tegi Eesti Haigekassa 09.08.2018 otsuse nr 371, mille p-ga 1 kvalifitseeris Harju maakonnas osutatava ambulatoorse üldkirurgia erialal kõik pakkujad (s.o AS-i Medita Baltics, OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ SILLAMÄE TERVISEKESKUS).
2.Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-ga 1 tunnistati Harju maakonnas osutatava ambulatoorse üldkirurgia erialal vastavaks kõigi pakkujate pakkumused ning p-ga 3 tunnistati edukaks OÜ Sillamäe Tervisekeskus pakkumus (130 punkti; 5394 ravijuhtu) ja OÜ Estmedica Kliinik pakkumus (123,5 punkti; 3594 ravijuhtu). AS-i Medita Baltics pakkumus sai samas piirkonnas ja samal erialal 107,25 punkti.
3.AS Medita Baltics esitas 18.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-i 3 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati Harju maakonnas ambulatoorse üldkirurgia erialal edukaks OÜ Estmedica Kliinik pakkumus mahus 3594 ravijuhtu.
4.VAKO rahuldas 12.10.2018 otsusega nr 202-18/194960 vaidlustuse täielikult ning tunnistas Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 p-i 3 kehtetuks osas, millega tunnistati Harju maakonnas ambulatoorse üldkirurgia erialal edukaks OÜ Estmedica Kliinik pakkumus mahus 3594 ravijuhtu (p 1). VAKO mõistis Eesti Haigekassalt AS-i Medita Baltics kasuks välja viimase poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 1280 eurot (p 2).
5.Eesti Haigekassa esitas 22.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 12.10.2018 otsuse tühistamiseks, paludes jätta kehtima Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 438 osas, millega tunnistati edukaks OÜ Estmedica Kliinik pakkumus üldkirurgia erialal teenuse osutamise kohaga Harju maakond mahus 3594 ravijuhtu. Eesti Haigekassa palus jätta menetluskulud AS-i Medita Baltics kanda.
6.AS Medita Baltics palus 30.10.2018 kirjalikus vastuses rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud Eesti Haigekassa kanda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus. VAKO menetlust tuleb sisuliselt käsitada kui esimese astme kohtumenetlust hankeasjas. Seega saab menetluskulud jätta halduskohtus võitnud poole kanda, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba VAKO menetluses. Praegusel juhul tuleb VAKO otsus tühistada asjaolu tõttu, millele oleks Eesti Haigekassa saanud tugineda juba VAKO menetluses. Eesti Haigekassa ei ole halduskohtule esitatud kaebuses põhjendanud, miks ta seda VAKO menetluses ei teinud.
7.OÜ Estmedica Kliinik palus 26.10.2018 kirjalikus vastuses rahuldada kaebus, tühistada VAKO otsus ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.11.2018 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas VAKO 12.10.2018 otsuse nr 202-18/194960 ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis AS-i Medita Baltics vaidlustuse riigihankes viitenumbriga 194960 rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis AS-lt Medita Baltics Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulud summas 1280 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

2(6)

3-18-2011 Kohus ei nõustunud kaebajaga, et hankija kohtumenetluses tasutud riigilõiv tuleks jätta hankija enda kanda. Hankija avastust, et kaebaja eemaldas hankija esitatud tabelist 140 teenuse read, ei saa pidada uueks asjaoluks, millele oleks hankija pidanud tuginema juba VAKO-s. Hankijale ei saa ette heita, et ta VAKO menetluses ei kontrollinud tema enda poolt kaebajale esitatud tabelit ega avastanud, et kaebaja on seda muutnud ja jätnud sellest välja 140 teenust. Esitatud tabelis andmete muutmine ei saa olla juhuslik või inimlik eksitus, kuna andmete kadumine ei toimunud mingi suurema ühtse andmete grupi väljajätmisel vaidlustaja koostatud tabelist (nt paari klõpsuga viga andmete kopeerimisel), vaid need 140 teenust on ükshaaval ja hajusalt kadunud. Viidatud 140 teenuse kadumist ei ole võimalik lihtsalt andmetele peale vaadates märgata. Hankija ei pidanud arvama, et vaidlustaja manipuleerib andmetega. Tegemist on selgelt pahatahtliku käitumisega ning VAKO ja vaidlustusmenetluses menetlusosaliste eksitamisega. Kuna kaebaja pidi olema teadlik andmetega manipuleerimisest, siis ei saa sel põhjusel pidada ka hankija kohtumenetluse väiteid uueks asjaoluks. AS-lt Medita Baltics tuleb mõista Eesti Haigekassa kasuks välja viimase tasutud riigilõiv 1280 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9.AS Medita Baltics palub 26.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega mõisteti AS-lt Medita Baltics Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulud 1280 eurot ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud muus osas nende endi kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Eesti Haigekassa kanda. HKMS § 108 lg 10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus. VAKO menetlust tuleb sisuliselt käsitada esimese astme kohtumenetlusena hankeasjas. Järelikult saab menetluskulud halduskohtus jätta võitnud poole kanda, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba VAKO menetluses. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest saab järeldada, et sellega on põhimõtteliselt nõustunud ka halduskohus. Halduskohtu põhjenduste järgi ei saa uue asjaoluna HKMS § 108 lg 10 tähenduses käsitada hankija n.ö avastust, et kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tabelist olid jäänud välja andmed referentsperioodil osutatud 140 teenuse kohta. Kaebaja hinnangul on vaieldamatult tegemist asjaoluga, millele vastustaja oleks saanud tugineda juba VAKO menetluses. Kuna pooled vaidlesid kaebaja poolt referentsperioodil teostatud tervishoiuteenuste loetelu 4. ptk-s nimetatud uuringute ja protseduuride osakaalu üle kõigist kaebaja poolt osutatud teenustest vastaval erialal, kuulusid tõendamise esemesse nii kaebaja teostatud uuringute ja protseduuride arv kui ka kaebaja osutatud teenuste koguarv. Vastustaja oleks juba VAKO menetluses pidanud need asjaolud esitama või kontrollima üle kaebaja poolt esitatud andmed. Vastustaja seda ei teinud. HKMS § 108 lg 10 ei anna kohtule menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust (erinevalt nt sama paragrahvi lg-s 11 sätestatust). Kui pool võidab menetluse tänu uuele asjaolule, millele ta oleks võinud tugineda juba varasemas kohtuastmes, kuid seda ei teinud, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 10 järgi tema kanda (kui vastaspool on seda taotlenud), sõltumata sellest, millistel põhjustel ta sellele asjaolule varasemalt ei tuginenud. Halduskohtu järeldus kaebaja pahatahtlikust käitumisest on ekslik ja põhjendamatu. Erinevus andmetes oli tingitud mõnest hooletusest tingitud veast. Eeltoodud halduskohtu seisukoht on ka ilmselgelt ebaloogiline. Kaebaja oli teadlik, et hankija käsutuses on andmed kõigi kaebaja poolt referentsperioodil osutatud tervishoiuteenuste kohta, 3(6)

3-18-2011 sh uuringute ja protseduuride kohta (kaebaja oli VAKO-le esitatud tabeli osutatud tervishoiuteenuste kohta koostanud hankijalt väljanõutud andmete alusel). Kaebajal ei olnud mingit põhjust arvata, et hankija ei kontrolli kaebaja poolt VAKO-le esitatavaid andmeid ega märka selliste andmete ebaõigsust, mis puudutavad peamist vaidlusalust küsimust (kaebaja poolt referentsperioodil osutatud teenuste arvu). On ebamõistlik arvata, et sellises olukorras otsustas kaebaja ikkagi esitada VAKO-le teadvalt põhjendamatu vaidlustuse.

10.Eesti Haigekassa palub 10.12.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist, mille kohaselt tuleb menetluskulud kanda poolel, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 10 rakendamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Esiteks pole vaidluse all apellatsioonvõi määruskaebuse menetluskulud ja teiseks ei olnud vastustaja halduskohtusse esitatud kaebuses välja toodud kaebajapoolsete andmete ebakorrektsus selliseks asjaoluks, millele tuginemata jätmist vaidlustusmenetluses saaks vastustajale ette heita. Kuna vaidlus toimus hindamise metoodika üle, s.o millised eelneva 12 kuu andmed oleks hindamisel tulnud aluseks võtta, ei olnud vastustajal põhjust kahtlustada, et kaebaja töötleb vastustajalt saadud andmeid sellisel viisil, et tulemus ei vasta tegelikkusele. Vastustaja eeldas, et kaebaja on käitunud heauskselt. 140 teenuse „kaotsiminek“ ei toimunud mingi suurema ühtse andmete grupi ekslikul väljajätmisel kaebaja koostatud tabelist, vaid need 140 teenust olid ükshaaval ja raskesti märgatavalt kadunud. Vead, mida vaidlustaja VAKO-le esitatud andmetes tegi, olid eritüübilised. Arvestades erinevate väidetavast hooletusest tekkinud eksimuste hulka, toimus andmetega manipuleerimine teadlikult. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud tulenenud otseselt apellandi tegevusest. VAKO lähtus otsuse tegemisel apellandi esitatud mittetäielikest andmetest ja apellant on halduskohtule esitatud kaebuse vastuses seda ka tunnistanud. Kuivõrd halduskohtu otsuse aluseks on apellandi enda varasemast teadlikust VAKO-t eksitavast tegevusest tingitud asjaolu, mitte uus, kaebajale teadmata fakt, on õige jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda.
11.OÜ Estmedica Kliinik apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
12.AS Medita Baltics esitas 28.12.2018 taotluse tagastada apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 1241,60 ning mõista Eesti Haigekassalt välja kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 7 kohaselt tuleb halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel arvestada kaebuse ulatust. Kuna kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust üksnes menetluskulude jaotust ja kaebajalt menetluskulu 1280 euro väljamõistmist puudutavas osas, ei ole apellatsiooniastmes sisuliselt tegu enam hankevaidlusega ning lähtuda ei saa RLS §-st 258, mille lg 1 p-i 2 järgi on riigilõivu suuruseks 1280 eurot. Selline käsitlus oleks ka ilmselgelt ebamõistlik, kuna kaebaja peaks 1280 euro suuruse menetluskulu väljamõistmise vaidlustamiseks tasuma kaebuselt riigilõivu samas summas. Õige on lähtuda RLS § 60 lg-test 2 ja 4. Kaebaja menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses sõltub sellest, kas ringkonnakohus rahuldab taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse rahuldamisel on kaebaja menetluskulude suurus 773,40 eurot (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 38,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 735 eurot), taotluse rahuldamata jätmisel 2015 eurot (riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 735 eurot).

4(6)

3-18-2011

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus lahendab esmalt AS Medita Baltics apellatsioonkaebuse (I), seejärel AS Medita Baltics taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks (II) ning viimaks jagab apellatsiooniastme menetluskulud (III). I
14.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta või tühistada. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
15.HKMS § 108 lg 10 sätestab, et vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus. Halduskohtu otsust saab mõista nii, et iseenesest on kohus möönnud selle sätte kohaldamise võimalikkust ka olukorras, kus tegemist on hankeasjaga ning esimeseks kohtuastmeks saab lugeda VAKO-t ning vastavalt apellatsiooniastmeks halduskohut. Ringkonnakohus nõustub selle lähenemisega. Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt on VAKO menetluses tasutav riigilõiv menetluskulu, mis on kohtumenetluses välja mõistetav ning üldise menetluskulude väljamõistmise taotlusega hõlmatud (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-45-12, p 35), viitab võimalusele käsitada hankevaidlustes VAKO-t esimese kohtuastmena. Sellisel juhul ei ole põhjust välistada HKMS § 108 lg 10 kohaldamise võimalust juba halduskohtus.
16.HKMS § 108 lg 10 kohaldamine eeldab aga nn apellatsiooniastmesse (praegusel juhul halduskohtusse) pöörduja pahatahtlust või ilmselget hooletust. See tähendab, et esitatud asjaolude pinnalt peab nähtuma üheselt, et apellant on apellatsiooniastmes esitanud uue asjaolu, mis oli talle teada juba esimeses kohtuastmes, ning selle uue asjaolu tõttu võitnud. Sätte eesmärk on kaitsta sellise apellandi vastaspoolt ebaõiglaste menetluskulude kandmise eest olukorras, kus apellatsioonimenetlus ja seega ka apellandi vastaspoole menetluskulud on tekkinud üksnes apellandi pahatahtluse või hooletuse tõttu. HKMS § 108 lg 10 ei ole aga kohaldatav juhul, kui apellatsioonimenetluses esitatud asjaolu oli hästi teada ka vastaspoolele endale või veelgi enam, tekitatud vastaspoole enda poolt. Praegusel juhul ongi tegemist just eelviidatud olukorraga. Etteheited, mis AS Medita Baltics teeb haigekassale – haigekassa oleks pidanud avastama vead AS Medita Baltics poolt vaidlustusmenetluses esitatud andmetes (140 teenuse väljajätmine haigekassa esitatud tabelist) juba vaidlustusmenetluses ‒ saab esitada ka talle endale. Esitades hankes või vaidlustusmenetluses andmeid enda tegevuse kohta, vastutab nende andmete sisulise õigsuse eest esmalt andmete esitaja ise. Olukorras, kus ebaõigete andmete tekkimine on põhjustatud AS-st Medita Baltics, kes oleks pidanud vastavatest vigadest ise teadma või need avastama VAKO-le andmeid esitades või hilisemas menetluses, ei saa sellise vea esiletoomist apellatsioonimenetluses pidada uueks asjaoluks HKMS § 108 lg 10 tähenduses. Kui uus asjaolu HKMS § 108 lg 10 tähenduses puudub, ei ole säte kohaldatav ning AS Medita Baltics arutlused kohtu diskretsiooni teemal on asjakohatud.
17.Eelnevast tulenevalt lähtus halduskohus menetluskulude jagamisel õigesti HKMS § 108 lg 1 üldnormist ning mõistis AS-lt Medita Baltics välja haigekassa riigilõivu 1280 eurot. II
18.AS Medica Baltics taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5(6)

3-18-2011

19.Ringkonnakohus nõudis 27.11.2018 määrusega AS-lt Medica Baltics apellatsioonkaebuselt 1280 euro riigilõivu tasumist RLS § 258 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus oli seisukohal, et RLS § 258 järgi ei sõltu hankeasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suurus esitatud nõuete arvust ja halduskohtu otsuse osalisest vaidlustamisest, vaid üksnes asjaolust, kas hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära või mitte. Halduskohtu otsuse osalisel vaidlustamisel menetluskulusid puudutavas osas tuleb tasuda RLS §-s 258 sätestatud riigilõiv tervikuna. Halduskohtu otsuse vaidlustamisel üksnes menetluskulusid puudutavas osas on endiselt tegemist hankeasjaga ja see ei muutu apellatsiooniastmes mingit teist liiki haldusasjaks. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et praegusel juhul saab lähtuda RLS § 60 lg-test 2 ja 4. RLS § 60 lg 7, mille kohaselt arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu arvutamisel apellatsioonkaebuse ulatust, reguleerib juhtumeid, kus tasumisele kuuluva riigilõivu suurus sõltub rahalise nõude või vaidlustatava summa suurusest (RLS § 60 lg-tes 2 ja 4 sätestatud juhud). Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega tuleb apellandil tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel täiendavalt riigilõiv 1241,60 eurot (määruse p 9). Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal ja märgib täiendavalt, et hankeasjas riigilõivu tasumine RLS § 60 lg 2 alusel on võimalik üksnes RLS § 258 lg 3 erinormi järgi ja RLS § 60 lg 5 kaudu, s.o kahju hüvitamise taotluse puhul. Ringkonnakohus kordab, et hankeasi ei muutu halduskohtu otsuse vaidlustamisel üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas kahju hüvitamise kaebuseks, vaid jääb ka apellatsiooniastmes edasi hankeasjaks.
20.Eelnevat arvestades on apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1280 eurot õigesti ning selle osaliseks tagastamiseks ei ole alust. III
21.Et AS Medita Baltics apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata, jäävad AS Medita Baltics apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna apellandi enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Haigekassa ja OÜ Estmedica Kliinik ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud haigekassa ja OÜ Estmedica Kliinik enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.05.20263-26-1030/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja