Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.01.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.12.2015 otsusega nr 17-6/409 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 Kalanduspiirkondade säästev areng toetuse maksmine ja tagasinõudmine“ punkti 1 alusel otsustati maksta Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot vastavalt otsuse lisale (tl 7, haldusasi 3-16-797); punkti 2 alusel otsustati nõuda Vihula Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot; punkti 3 alusel otsustati vähendada punktis 1 toodud makstav toetuse summa punktis 2 toodud tagasinõutava toetuse summa võrra ja maksta välja 22 307,09 eurot. Haldusasja 3-16-797 raames on Vihula vald vaidlustanud eelnimetatud otsust. Kohtuotsusega 29.12.2016 on Tartu Halduskohus jätnud PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 tühistamise nõude läbi vaatamata; kohus on tühistanud PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktid 2 ja 3. Kohtuotsus on jõustunud 31.01.2017. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena on Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel saanud uueks omavalitsusüksuseks Haljala vald. Seega on Vihula valla õigusjärglaseks Haljala vald. PRIA on teinud uue otsuse 26.06.2018 nr 17-6/314 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 Kalanduspiirkondade säästev areng Haljala Vallavalitsuse taotluse nr 941113590727 alusel antud toetuse osaline tagasinõudmine ja PRIA peadirektori 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 muutmine“. Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt on nõutud Haljala Vallavalitsuselt (Vihula Vallavalitsuse õigusjärglane) osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkandade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot. Otsuse punkti 2 alusel on muudetud PRIA peadirektori 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 ja loetud väljamakstavaks toetuse summaks 34 098,37 euro asemel summa 22 307,09 eurot (34 098,37 eurot – 11 791,28 eurot), millega lugeda punktis 1 nimetatud nõue täidetuks. Seega on vaidlusaluseks summaks 11 791,28, mida PRIA on nõudnud Haljala vallalt tagasi. Otsuse punktis 3 on PRIA põhjendanud otsust sisuliselt ja leidnud, et PRIA on hinnanud veelkordselt oma varasemalt tellitud ekspertiisi ning tellitud Mart Poola eksperdiarvamust tööde mahtude kohta. Kaebaja on läbinud vaidemenetluse ning vaideotsusega 27.08.2018 nr 17-4/18/10-1 on jäetud rahuldamata kaebaja vaie PRIA 26.06.2018 otsuse nr 17-6/314 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on pöördunud 26.09.2018 Tartu Halduskohtu poole PRIA 26.06.2018 otsuse nr 176/314 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks toetussumma 11 791,28 euro väljamaksmiseks. Kohus on 01.10.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on taotlenud käesolevas asjas PRIA 26.06.2018 otsuse nr 17-6/314 tühistamist ja PRIA kohustamist toetuse 11 791,28 euro väljamaksmiseks. Kaebaja on märkinud, et PRIA on uue haldusaktiga soovinud muuta kohtuotsust. Kaebaja märgib, et PRIA on rikkunud tema suhtes haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1, lg 2 ja lg 3 ning HMS § 66. Kaebaja on märkinud, et haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlenud HMS § 64 lg 3 asjaolusid. Samuti ei ole haldusorgan arvestanud HMS § 67 lg 1 nõuetega, rikutud on kaebaja suhtes õiguspärast ootust. PRIA ei ole välja toonud, mis on ülekaalukas huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguspärase ootuse. Kaebaja viitab Margus Sarmeti eksperdiarvamusele ning samuti vastustaja poolt tellitud ekspert Poola ja ekspert Rattaseppa arvamustele. Kaebaja märgib, et vastustaja ekspertide arvamuses ei ole märgitud, et kui suur on lainemurdjate pinnakontuurist tuletatud paigaldatud kivide maht, millist kivikihi paksust on arvutuses kasutatud ja kuidas see on mõõdetud. Kaebuse täienduses viitab kaebaja taas kaalutlusõiguse puudumisele ja peab õigusvastaseks seda, et tagasiulatuvalt on haldusakt isiku suhtes kehtetuks tunnistatud. Kaebajal on õiguspärane ootus, et PRIA täidab enda poolt antud haldusakti. Põhjendamatuks peab kaebaja ka vastustaja väidet, et ekspert Sarmeti poolt koostatud eksperdiarvamus ei ole asjakohane, kuna selles ei ole hinnatud tööde mahtu. Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks. Esitatud on menetluskulude nimekiri. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA on märkinud, et pole olemas kohtuotsust, millega PRIA ́le on antud korraldus tasuda Vihula vallale 11 791,28 eurot. Asjaolu, et halduskohtu otsuses on käsitletud kogu haldusakti resolutsiooni, ei ole siin mingit tähtsust. Vastavalt PRIA 10.12.2015 otsusele nr 17-6/409, on toetus osaliselt jäetud välja maksmata, kuna tööde tegelikud mahud olid väiksemad maksetaotluses esitatud mahtudest. Erinevus on tõendatud eksperthinnanguga. Veendumaks oma järelduste õigsuses, on PRIA tellinud uue ekspertarvamuse ehituseksperdilt Mart Poolalt, kelle arvamuse kohaselt oli kasutatud raudkive sadamaehitistesse väiksemas mahus kui kajastub riigihanke dokumentides ja maksetaotlustes ning ka vähem kui leiti varasemas ekspertarvamuses. PRIA märgib, et halduskohus ei ole teinud sisulist otsust PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 osas. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt tellitud ekspertarvamuse sisuks on varasemate ekspertarvamuste kriitika, mitte asjaolud. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.PRIA 11.03.2014 otsusega nr 17-6/133 „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 4.1 taotluste rahuldamine ja toetuse määramine“ on määratud toetust Vihula Vallavalitsusele Võsu sadama ehituse II etapi tööde teostamiseks summas 203 329 eurot. Kaebaja on esitanud sellekohase taotluse nr 941113590727.

Asja materjalide kohaselt on kaebaja saanud toetust ka taotluse nr 941112590505 alusel, millises oli toetatavaks tegevuseks märgitud Võsu Sadama ehitus (ajaloolise muuli rekonstrueerimine), mille osas käesolevas asjas vaidlus puudub. 3.PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 kohaselt on otsustatud välja maksta taotluse nr 941113590727 alusel Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot, otsuse punkt 2 ja 3 alusel otsustati toetus välja maksta summas 22 307,09 ning jätta välja maksmata summa 11 791,28 eurot. 4.Asja materjalide kohaselt (haldusasi 3-16-797) on Vihula Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihanke nr 149026 raames esitatud Monoliit OÜ hinnapakkumuse nr 20260 järgi lõuna- ja põhjapoolsele lainemurdjale paigaldatav raudkivide maht kokku 3800 m3. Põllumajandusministri määruse nr 38 § 28 lg 1 järgi makstakse toetus välja ainult abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Kaebaja poolt teostatud tööde mahu väljaselgitamiseks on PRIA aluseks võtnud 27.05.2015 Toivo Rattaseppa ekspertarvamuse nr TR 1765/2015, mille kohaselt on leitud, et raudkivide maht kokku kahe muuli peale on 2894 m3 ning kuna raudkive on paigaldatud vähem, taotluste raames oli arvestatud abikõlbulikuks raudkivide mahuks 3307 m3 ja seda võrreldi kaebaja kulutustega, saadi raudkive 413 m3 vähem (3307m3-2894m3) kui näidati taotluses ja kuludokumentides. 5.Ka kaebaja pool on esitanud eksperthinnangu, mis on koostatud riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmeti poolt 13.03.2016, mille kohaselt on Võsu sadama raudkivide maht oluliselt suurem kui PRIA toetuses abikõlbulikuks peetud raudkivide maht, mis on 3307 m3, mistõttu on kaebaja taotlus abikõlbulik. Mõlemad eksperdid on olnud seisukohal, et maakividest rajatud lainemurdja geomeetriat ja mõõte ei ole võimalik täpselt mõõta, mistõttu võeti pindade ja mahu arvutuste täpsuseks pluss/miinus 10%. Kohus on mõjukamaks pidanud M. Sarmeti eksperdiarvamust (kohtuotsus haldusasjas 3-16-797 ) ja leidnud kokkuvõttes, et kaebaja toetussumma 11 791,28 euro osas vähendamine ei ole õiguspärane. Tartu Halduskohus on kohtuotsusega 29.12.2016 tühistanud PRIA 10.12.2015 otsuse nr 176/409 punktid 2 ja 3. Sama otsuse p 1 osas on jätnud kohus tühistamisenõude läbi vaatamata. Kohustamisnõuet asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks kohus ei rahuldanud, kuna asus seisukohale, et otsuse punkti 1 kohaselt tuleb kaebajale välja maksta kogu toetussumma , mida tulnuks PRIA ́l nagunii teha 6.26.06.2018 on PRIA teinud uue otsuse nr 17-6/314, mille tühistamist käesolevas asjas kaebaja nõuab, samuti on kaebaja esitanud nõude kohustada PRIA ́t toetussumma 11 791,28 euro maksmiseks. Kaebaja arvates on haldusakti tagasiulatuva mõjuga muutmine õigusvastane, PRIA on rikkunud HMS § 66 lg 3 sätet. Vastustaja arvates ei ole olemas kohtuotsust, millega on kohustatud PRIA ́t välja maksma toetussumma. Kohtu arvates oli kuni 26.06.2018 PRIA 10.12.2015 otsuse 17-6/409 punkti 1 kohaselt jõus see, et Vihula Vallavalitsusele on määratud maksta toetust summas 34 098,37 eurot (viitenumber 941113590727). Uue otsuse nr 17-6/314 p 1 kohaselt on nõutud Haljala Vallavalitsuselt (Vihula Vallavalitsuse õigusjärglane) tagasi taotluse 941113590727 alusel välja makstud toetus summas 11 791,28 eurot. Muudetud on punkti 2 alusel PRIA peadirektori 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 ja lugeda välja makstavaks toetuse summaks 34 098,37 euro asemel summa 22 307,09 eurot, millega lugeda punktis 1nimetatud nõue täidetuks. 7.Asja materjalide kohaselt on PRIA tellinud täiendava eksperdihinnangu tööde mahtude osas. Eksperdihinnang Töö nr MP 17-115/2017 (ekspert Mart Poola) kohaselt (Võsu sadama ehitustööde I ja II etapp) on hinnatud Võsu sadama kahe lainemurdja ja akvatooriumi

maakividest nõlvakindlustusse paigaldatud raudkivide mahtu 2244 m3 (kokku arvestatuna lainemurdjad ja akvatoorium). Kaebaja on tellinud Võsu sadama lainemurdjate mahtude hindamise ja mahtude tõlgendamise ehitustehnilise asjatundja arvamuse ning 26.09.2018 eksperdiarvamuse kohaselt (Margus Sarmet) on hinnatud ekspertide Toivo Rattasepp ́a ja Mart Poola poolt teostatud töid. Margus Sarmet on seadnud kahtluse alla, et nimetatud isikute eksperdiarvamustes on mõõtmisvead ning ei ole kuidagi võimalik jõuda järeldusele, et lainemurdjatesse oleks paigaldatud vähem kive kui oli abikõlblike kivide maht. Kivide väiksem maht ei ole tõendatud ning tegemist võib olla mõõtmisveaga.

Halduskohtu 29. detsembri 2016. a kohtuotsuse täitmata jätmisega, kuid kohus ei rahuldanud taotlust, kuna kohus saab kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 12). Kuid samas kohtulahendis kohus möönab, et haldusorgani tegevus ei ole olnud nõuetekohane, kuid samas ei esine piisavaid aluseid PRIA suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. 13.Eeltoodu alusel kohus tühistab õigusvastase PRIA 26.06.2018 otsuse nr 17-6/314 tervikuna ning õigusselguse huvides ja ka kaebaja taotlusel kohus kohustab PRIA ́t välja maksma Haljala Vallavalitsuse kasuks taotluse nr 941113590727 alusel Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot. Kuna toetuse kogusummaks on määratud 34 098,37 eurot ja tasutud on PRIA poolt toetus summas 22 307,09 eurot, jääb kogumaksumusest puudu summa 11 791,28 eurot. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 168 lg 11 alusel määrab kohus kindlaks, et toetus summas 11 791,28 eurot tuleb PRIA ́l välja maksta 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 14.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 5 lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt on kohtul õigus tühistada haldusakt ning kohustada haldusorganit toimingut tegema ning § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 15.Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on taotlenud välja mõista õigusabikulude eest 975 eurot, millele lisandub käibemaks 195 eurot, kokku 1 170 eurot. Kohus märgib, et nimetatud summa tasumise kohta on olemas kassa sissetulekuorder. PRIA pole omapoolselt menetluskulude nimekirja esitanud, kuid palub kohtul vähendada õigusabiteenuse tasu. Kohus märgib, et menetluskuludeks on viidatud summa ning ka riigilõiv 15 eurot, mille kaebaja on tasunud, seega on kokku menetluskulud summas 1 185 eurot. Kohus märgib, et õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud ning PRIA ́lt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 185 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2020.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2020.a otsus Resolutsioon

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.