AM esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 täitmise peatamiseks
Resolutsioon
1.Jätta AM esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Kuulutada menetlus kinniseks AM terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 2-4, 6-8, 16-20, 28, 32-34, 36 ja 38).
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 07.12.2018 käskkirjas nr 6-3/1017-1 tunnistati kinnipeetav AM süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 08.11.2018 ning karistati teda 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt andis 08.11.2018 kella 09.40 paiku valvur Luule Lipp kinnipeetavale seadusliku korralduse asuda tööle V7 eluosakonna koristajana, millest kinnipeetav keeldus tervislikel põhjustel. Kella 09.43 paiku vaatas meditsiinitöötaja kinnipeetava üle ja lubas tal tööle asuda. Seejärel kella 09.44 paiku andis valvur kinnipeetavale teistkordse seadusliku korralduse asuda tööle. Kinnipeetav keeldus ja ei öelnud keeldumise põhjust.
2.AM esitas Viru Vanglale 14.12.2018 vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning selle täitmise peatamiseks.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 18.12.2018 AM esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 täitmise peatamiseks. Taotleja põhjendab, et Viru Vangla on 07.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/262-1 määranud taotleja majandustööde abitööliseks II üksuse V-7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Vangla on andnud taotlejale järjepidevalt korraldusi asuda tööle koristajana, millest taotleja on tervislikel põhjustel rahumeelselt keeldunud. Keeldumise eest on Viru Vangla taotlejat kümnel korral karistanud, mille tagajärjel on taotleja alati viibinud karterirežiimil. Viru Vangla 07.12.2018 käskkirjas nr 6-3/1017-1 määratud kartserikaristus pöörati täitmisele 11.12.2018. Kartseris viibimise ajal halveneb taotleja tervis ning tugevalt on riivatud taotleja peresuhted. Taotlejal on keelatud nii lühi- kui ka pikaajalised kokkusaamised ning piiratud on helistamine.
4.Tartu Halduskohus 18.12.2018 määruses jättis AM esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.
5.Tartu Halduskohus 18.12.2018 kohtunõudes palus Viru Vanglal esitada Viru Vangla 07.12.2018 käskkiri nr 6-3/1017-1 ja AM eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaie; teatada, kas AM vaie on lahendatud ning kui on, siis esitada kohtueelset menetlust lõpetav lahend; esitada kohtule teave taotleja kartseris paiknemiste kohta, s.t millal ja mis käskkirja alusel taotleja kartseris viibinud on ning mis ajavahemikul viibib taotleja kartseris vaidlusaluse käskkirja alusel.
6.Viru Vangla 20.12.2018 esitas kohtule nõutud teabe ning teatas, et vangla ei ole taotleja vaiet veel lahendanud.
8.Tartu Halduskohus 20.12.2018 määruses palus Viru Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
9.Viru Vangla esitas kohtule 21.12.2018 seisukoha, milles leiab, et AM esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kartserikaristuse määramisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest ning võetakse arvesse ka kartserirežiimi tingimusi koosmõjus määratava kartserikaristuse pikkusega. Käskkirjas on põhjalikult selgitatud valitud karistuse liiki ja määra. Taotleja kartserikaristused ei ole järjestikkulised. Eelmise kartserikaristuse täitmine lõppes 24.11.2018 ning käesoleval hetkel kannab kinnipeetav kartserikaristust alates 11.12.2018. Taotleja viibib kartserirežiimil, kuid teda ei ole paigutatud kartserikambrisse, vaid ta paikneb temale määratud tavakambris, kus on olemas voodi, eraldatud dušinurk ja tualett. Kambris on sundventilatsioon, piisav valgustus ning sisseehitatud raadio. Tervishoiutöötajad jälgivad kinnipeetavat kartserirežiimi ajal. Talle on tagatud regulaarselt võimalus viibida värskes õhus, tal on võimalik sportida oma kambris või jalutuskäigul ning tal võimaldatakse kontakteeruda oma sõprade ja perekonnaga kirja ja telefoni teel. Kaalukas avalik huvi on, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. Karistuse täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid halduskohtu praktikas juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on taotlejal võimalik taotleda vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
KOHTU SEISUKOHT
10.Esmalt kohus selgitab, et kuigi justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 29.12.2017 käskkirja nr 11-1/17/33 „30. novembri ja 29. detsembri 2017. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu 2018. aasta tööjaotusplaan“ p-st 4 lahendab haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Maare Aloe.
11.AM esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus vastab HKMS §-s 250 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle sisuliselt lahendada, ning kuigi kohus ei pea põhivaidlust ilmselgelt perspektiivikaks, ei välista kohus käesolevas
menetlusstaadiumis selle eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
12.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13.Taotleja viibib Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 alusel kartseris ajavahemikul 11.12.2018-15.01.2019. Varasemalt on taotleja viibinud kartseris ajavahemikel 24.11.2017-01.12.2017, 12.02.2018-22.02.2018, 20.04.2018-05.05.2018, 30.05.2018-19.06.2018, 19.07.2018-13.08.2018, 13.08.2018-07.09.2018 ning 25.10.2018-24.11.2018. Seega ei ole taotleja kandnud kartserikaristusi järjestikku. Enne vaidlusaluse käskkirja alusel kartserisse paigutamist viibis taotleja tavarežiimil ajavahemikul 24.11.2018-11.12.2018.
14.Viru Vangla kinnitusel kannab taotleja kartserikaristust oma tavakambris, kus on olemas voodi, eraldatud dušinurk, tualett, sundventilatsioon, piisav valgustus ja sisseehitatud raadio, ning talle on igapäevaselt tagatud võimalus viibida värskes õhus. Viru Vangla esitatud vastusest ning dokumentidest ei nähtu ka taotleja tervisest tulenevaid vastunäidistusi kartserirežiimil viibimisele.
15.Kohus nõustub taotlejaga, et kartserirežiimil viibides on teatud määral piiratud vanglaväline suhtlemine, sh VangS § 24 lg 4 ja § 25 lg 3 kohaselt ei võimaldata taotlejale lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kuid taotlejal on endiselt õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele. Asjaolu, et taotlejal ei ole võimalik telefonikõnesid teha soovitava pikkuse ja sagedusega, ei saa samuti pidada ebamõistlikuks piiranguks. Kohus märgib, et taotlejal on endal võimalik vältida tulevikus kartserirežiimi kohaldamist, hoidudes rikkumiste toimepanemisest.
16.Eeltoodut arvestades ei saa käesoleval juhul pidada Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 alusel kartseris viibimist järjestikku 35 ööpäeva Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017 otsuse nr 3-15-3133 p 18 mõttes taotleja tervist ja sotsiaalseid võimeid kahjustavaks (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, p 78; otsus asjas Csüllög vs. Ungari, p 30), mis õigustaks vaidlusaluse käskkirja alusel kantava kartserikaristuse täitmise osalist või täielikku peatamist.
17.Olulise avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. See ühtlasi tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral on taotleja vaidluse eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 määruse nr 3-3-1-59-14 p 19 kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Kohtu hinnangul sellist ülekaalukat vajadust käesoleval juhul ei ole. Samas on avalikes huvides, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht ühiskonnale.
18.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab AM esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
19.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on asja kinniseks kuulutamine AM terviseandmeid puudutavas osas õigustatud taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada taotleja eraelu kaitseks osaliselt kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.