Osaühingu Viamer Grupp kaebus Aktsiaseltsi Tallinna Sadam vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 1782 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Viamer Grupp (registrikood 10728197), volitatud esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann Vastustaja – Aktsiaselts Tallinna Sadam (registrikood 10137319), volitatud esindaja Margo Jõgi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus keelduda vastustaja 23.08.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Rahuldada kaebus.
3.Mõista aktsiaseltsilt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) Osaühingu Viamer Grupp (registrikood 10728197) kasuks välja varaline kahju summas 1782 eurot.
4.Mõista aktsiaseltsilt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) Osaühingu Viamer Grupp (registrikood 10728197) kasuks välja menetluskulud summas 845,46 eurot. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2019 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Aktsiaselts Tallinna Sadam avaldas 28.03.2018 riigihangete registris hanketeate lihthankes „AS Tallinna Sadam Vanasadama A-terminali esise liiklusala ehitustööd“ (viitenumber 196182) ning tegi kättesaadavaks hanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 16.04.2018 esitasid pakkumuse Osaühing Viamer Grupp ja Mefab OÜ. Hankija 20.04.2018 protokollilise otsusega tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks (p 4.3), tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus (p 5.1) ja kvalifitseeriti eduka pakkumuse esitanud pakkuja (p 6.3).
2.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 25.04.2018 vaidlustuse hankija 20.04.2018 otsuste kehtetuks tunnistamiseks Mefab OÜ osas. Kaebaja nõudis VAKO-lt ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. VAKO rahuldas 23.05.2018 otsusega vaidlustuse, tunnistades kehtetuks hankija 20.04.2018 otsused Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise osas. Kaebaja taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks jäeti läbi vaatamata riigihangete seadus (RHS) § 222 lg 1 alusel, küll mõistis VAKO kaebaja kasuks välja riigilõivu.
3.Hankija tunnistas 11.06.2018 otsusega hankemenetluse kehtetuks.
4.OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2018 kaebuse vaidlustuse esitamisega seoses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks summas 1782 eurot.
5.Kohus otsustas 30.10.2018 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on seisukohal, et täidetud on kahju hüvitamise nõude eeldused.
6.1.VAKO otsusest selgub, et hankija tegevus oli õigusvastane: kaebaja vaidlustus rahuldati ning hankija otsus Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise osas tunnistati kehtetuks. Vaidlustusmenetluse tõttu vähenes kaebaja vara, talle tekkis kahju, mis seisnes õigusteenuse kasutamiseks tehtud kuludes. Kulud on tasutud. Kaebaja tasus õigusabikulusid summas 1782 eurot (1485 + 297 = 1782) koos käibemaksuga. Kui 20.04.2018 otsus poleks õigusvastane, ei oleks kaebaja kahju kandnud. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja teo vahel. Puuduvad vastustaja vastutust piiravad asjaolud RVastS § 13 tähenduses. Kaebaja kasutas vaidlustuse esitamiseks kvalifitseeritud õigusabi, kuna kohtueelne menetlus on kohustuslik ning kaebajal endal puuduvad õigusalased teadmised, et enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja tegeleb teedeehituse ja -remondiga. Tegemist ei olnud välditavate kuludega. Kaebaja esitas vaidlustuse, 08.05.2018 taotluse, 16.05.2018 täiendava seisukoha koos lisadega, osales 21.05.2018 istungil ning esitas pärast istungit taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnatakse analoogselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg-ga 6. Vaidlustuses tõstatatud küsimused olid piisavalt keerukad ja mahukad, korduvalt tuli esitada tõendeid, taotlusi ja vastuväiteid. Vaatamata kaebaja taotlusele vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses, vaadati see läbi istungil, mis tähendas täiendavaid kulusid seoses istungiks ettevalmistamise ja seal osalemisega. Kuna kaebaja vaidlustus rahuldati täies ulatuses, tuleb õigusabikulusid pidada täies ulatuses põhjendatuks. Tallinna Ringkonnakohus pidas oma otsuses haldusasjas nr 3-16-1572 põhjendatud õigusabikuludeks vaidlustusmenetluses 2500 eurot (p 23). Seega on vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud põhjendatud.
6.2.VAKO jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna see ei põhinenud õiguslikul alusel. RHS § 198 lg 1 ja § 199 lg 1 võimaldavad kohtueelses menetluses kantud õigusabikulusid küll välja mõista, kuid RHS § 222 lg 1 ja § 238 lg 4 ei võimalda seda teha enne 01.01.2019. Enne seda kehtib vana RHS järgne olukord: vaidlustuse rahuldamisel jäävad õigusabikulud vaidlustaja kanda. Kohtupraktika kohaselt on võimalik vaidlustusmenetluses kantud 2(8)
õigusabikulud vastustajalt välja mõista riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel (haldusasjad nr 3-16-1572, 3-14-52865, 3-16-1851). Vaidlustusmenetluses tekkinud õigusabikulud on kaetud RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Isegi kui vana RHS § 126 lg 6 võimaldas vaidlustuse rahuldamise korral välja mõista ainult vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu, ei tähenda, et seadusandja on sama normiga soovinud välistada õigusabikulude väljamõistmist kahjuna RVastS alusel. Vaidlustusmenetluses kantud kulusid ei ole võimalik nõuda vaidlustusmenetluses.
6.3.Tähtsust ei oma see, kas hankeleping jäi sõlmimata ja kas lepingu täitmise tähtaeg mahub RHS § 200 lg-s 1 sätestatud raamidesse või kas kaebaja pöördus järelevalvet teostava isiku poole. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegu, kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendumine. Need eeldused on täidetud. Tähtsust ei ole ka sellel, miks seadusandja ei ole ajavahemikul 01.09.2017–31.12.2018 näinud VAKO-le võimalust mõista vaidlustuse rahuldamise korral hankijalt välja vaidlustaja õigusabikulud. Kaebaja õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb endiselt RVastS-st. Vastupidine oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, sest hankemenetluses tõusetunud vaidlused on olemuselt avalik-õiguslikud. Õigusabikulusid ei põhjustanud VAKO.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
7.1.Poolte vahel puudub avalik-õiguslik suhe. AS Tallinna Sadam ei ole avaliku võimu kandja RVastS § 7 mõistes. AS-le Tallinna Sadam ei ole antud volitusi avaliku võimu teostamiseks. RVastS alusel saab nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist. Kuna vastustaja ei täida avalikke ülesandeid, puudub poolte vahel avalik-õiguslik suhe ja kaebajal puudub õiguslik alus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist RVastS alusel.
7.2.Õige vastustaja on VAKO. Kaebajal oleks pidanud suunama oma nõude VAKO, mitte AS Tallinna Sadam vastu. Vastustaja oli kulude väljamõistmise nõude osas passiivses rollis ega saanud selles osas VAKO otsust mõjutada. VAKO puhul on täidetud kõik RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.
7.3.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja esitas RHS § 202 lg 1 alusel taotluse VAKO-le õigusabikulude hüvitamiseks. VAKO jättis 23.05.2018 otsusega kaebaja taotluse läbi vaatamata. VAKO otsus jõustus, ilma et kaebaja oleks seda vaidlustanud. Vana RHS järgne kohtupraktika ei ole enam asjakohane. RHS § 222 lg 4 viimase lause kohaselt jäävad vaidlustusmenetluses vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluvad menetluskulud vaidlustaja kanda. Viidatud säte korrastas kuni 30.06.2017 kehtinud RHS-s reguleerimata ning kohtute sisustada jäänud olukorra vaidlustusmenetluses kantude kulude hüvitamise võimalikkuse osas. Need kulud kannab vaidlustaja.
7.4.Kaebajal oli võimalik vältida kulude teket. Vaidlustuse esitamine ei ole kohustuslik. Vaidlustuse esitajatel tuleb eelnevalt hinnata selle edukust. Kaebaja oleks pidanud ette nägema, et vaidlustuse edukaks osutumisel tunnistatakse edukaks tema pakkumus ja sõlmitakse hankeleping temaga. Ühtlasi pidi kaebaja mõistma, et hankeleping sõlmitakse hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Pärast vaidlustuse rahuldamist tuli kaebajal vastustajat teavitada, kas ta nõustub hankelepingu sõlmima selliselt, et töö teostamise tähtaeg on 02.07.2018. Kaebaja pidas hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtaega ebamõistlikult lühikeseks. Kaebajale pidi olema hankemenetluse käik etteaimatav. Vaidlustusmenetlus mahtus RHS § 200 lg-s 1 sätestatud ajalistesse raamidesse. Kaebaja sisuliselt keeldus hankelepingu sõlmimisest, kuigi tema esitatud pakkumus oli jõus. Hankelepingu täitmist takistavad asjaolud olid põhjustatud kaebajast. Kaebaja suurendas oma kulusid täiendavalt, esitades Rahandusministeeriumile teate järelevalvemenetluse algatamiseks ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemiseks. 3(8)
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja vastas kaebusele 23.08.2018. Kaebaja esitas 30.08.2018 täiendava seisukoha vastustaja vastusele. Kaebaja taotles ühtlasi, et kohus keelduks vastustaja esitatud dokumentide, s.o 23.08.2018 vastuse lisade, vastuvõtmisest, kuna vastustaja pole esitanud taotlust tõendite vastuvõtmiseks ning tegemist on asjakohatute tõenditega. Alternatiivselt palus kaebaja jätta vastustaja esitatud dokumendid asja lahendamisel arvestamata. Kohus selgitab, et kaebusele vastamisel ei pea esitama eraldi taotlust tõendite vastuvõtmiseks. Vastuses peavad kajastuma vastustaja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks (HKMS § 123 lg 1 p 4). Eraldi taotlust tõendite vastuvõtmiseks esitada ei tule. Menetlusökonoomia kaalutlustel tehakse kohtupraktikas eraldi otsus tõendite vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta, kui tõendite esitamisega hilinetakse või kui asjakohatud tõendid koormavad haldusasja toimikut. Vastustaja on esitanud tõendid oma väidete tõendamiseks. Kaebaja esitatud taotlus tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks tuleb jätta seega rahuldamata. Tõendite tõendamisväärtust saab hinnata asja lahendamisel.
9.Kohus kordab, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, hoolimata sellest, et AS Tallinna Sadam on eraõiguslik juriidiline isik. Hankemenetluse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Selleks on riigihanke korraldamine kuni hankelepingu sõlmimiseni allutatud seadusega avalikule õigusele. Siit tuleneb, et kuigi riigihange korraldatakse eesmärgiga osaleda tsiviilõiguslikus tehingus – osta asja või teenust –, tekivad selle läbiviimisel spetsiifilised õigussuhted, mis on allutatud avalikule õigusele. Seega muutub riigihanke korraldamisel ka eraõiguslik juriidiline isik avaliku võimu kandjaks, sellest tõusetuvad vaidlused tekivad avalik-õiguslikus suhtes, mida lahendatakse halduskohtus. Kuigi hüvitamisnõude näol ei ole tegemist hankeasjaga HKMS 28. peatüki tähenduses, v.a osas, mis puudutab menetlusosaliste ringi määratlemist, on tegemist haldusasjaga. Haldusasju lahendatakse halduskohtus (HKMS § 4 lg 1). Riigihanke korraldamisest tõusetuvates vaidlustes, sh hüvitamiskaebuse esitamisel, on vastustajaks hankija, mitte VAKO (HKMS § 266 lg 3, § 269 lg-d 1–2). VAKO menetlus ei ole vaidemenetlus ning vaidlustuse kohta tehtud otsus ei ole vaideotsus. VAKO ei ole vaideorgan. VAKO näol on tegemist seadusega loodud organiga vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. VAKO otsus on seega kohtuvälise organi otsus vaidluse kohta, mis on jõustumisel pooltele siduv. Vastustaja vastupidised väited on asjatundmatud. Kui vaidlustajal tekib kahju VAKO tegevuse tõttu, on vastustajaks Rahandusministeerium (RHS § 202 lg 2).
10.Kaebaja vaidlustas hankija 25.04.2018 otsuse Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise osas. VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse 23.05.2018 otsusega, ühtlasi lõppes vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS §197 lg 1 p-s 5 nimetatud vaidlustuse täielikul rahuldamisel oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud säte jõustub RHS § 238 lg 4 kohaselt 01.01.2019. Seega puudus VAKO-l õiguslik alus lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmiseks. Taotlus tuli jätta läbi vaatamata. Kuni 31.12.2018 on VAKO-l volitus mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaid vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv (RHS § 222 lg 2). Eelnev ei tähenda, et vaidlustajal puuduks võimalus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Vaidlustaja võib kahju hüvitamise taotluse esitada hankijale, VAKO-le või pöörduda otse halduskohtusse RVastS alusel (RHS § 202 lg 1). RHS seletuskirja kohaselt võivad sellise taotluse alla kuuluda VAKO-s läbi viidud vaidlustusmenetluses kantud 4(8)
õigusabikulud, kui hankija õigusvastane otsus on jõustunud otsusega kehtetuks tunnistatud (RHS seletuskiri, § 202). Õigusabikulude väljanõudmist kahju hüvitamise taotlusega on tunnustatud ka kohtupraktikas (haldusasjad 3-16-1572, 3-14-52865). Regulatsiooni muudatust, mille kohaselt saab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud, põhjendati sellega, et regulatsiooni puudumine ei ole kooskõlas õigusvaidluste üldise süsteemiga, kus menetluskulud jäävad kaotaja kanda. Arvestades, et vaidlustuskomisjoni pöördumine on kohustuslik, peab nimetatud põhimõte kehtima ka sel puhul. Regulatsiooni puudumine võib heidutada inimesi kasutamast oma kaebeõigust (RHS seletuskiri, § 198–199). Asjaolu, et regulatsiooni jõustumine lükati edasi kuni 01.01.2019, et võtta arvesse mõju riigieelarvele, ei tähenda, et vaidlustaja õigused peaksid vahepealsel ajal jääma kaitseta. RHS süstemaatilise tõlgenduse kohaselt saab lepingulise esindaja kulude hüvitamist endiselt nõuda, esitades kahju hüvitamise taotluse. Varasem kohtupraktika lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamise osas on seega asjakohane. Kahelda tuleb siiski selles, et pärast RHS § 198 lg 1 jõustumist on vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamine võimalik kahju hüvitamise sätete alusel. Sarnaselt ei saa kahju hüvitamise nõuet menetluskulude hüvitamiseks esitada kohtumenetluses. Kohus kordab täiendavalt, et kaebaja VAKO-le esitatud taotlust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks tuleb mõista menetlusliku taotlusena, mitte kahju hüvitamise taotlusena RHS § 202 lg 1 mõistes. Kaebaja nõudis VAKO menetluses selgelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hankijalt, mitte kahju hüvitamist. Selliselt ei allutanud kaebaja ennast vabatahtlikule vaidlustusmenetlusele. VAKO pole kaebaja taotlust kahju hüvitamise taotlusena ka käsitanud. Taotluse lahendamise ajaks ei olnud kaebajal kahju tekkinud. Kahju sai tekkida pärast seda, kui VAKO otsus jõustus. Kaebaja pole seega kaebetähtaega ületanud.
11.Niisiis on kaebaja esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse RHS § 202 lg 1 alusel ja RVastS-s sätestatud korras. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 1782 eurot seoses vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kuludega.
12.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selleks, et varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad seega täidetud olema järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes pannud toime õigusvastase teo; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekkis kahju; 4) õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; 5) isik on ammendanud esmased õiguskaitsevahendid.
13.Hankijana on AS Tallinna Sadam avaliku võimu kandjaks RVastS § 7 lg 1 tähenduses ning suhted, mis tõusetuvad hankemenetluse korraldamise vaidlustes, on avalik-õiguslikud (vt käesoleva otsuse p-d 9–10). Kaebaja vaidlustas RHS § 185 lg-s 2 sätestatud hankija otsused. Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse hankija 20.04.2018 otsuse p 4.3, 5.1 ja 6.3 kehtetuks tunnistamiseks Mefab OÜ osas. VAKO rahuldas vaidlustuse 23.05.2018 otsusega, leides, et pakkumuses kajastatud isikul puudub nõutav kvalifikatsioon, mistõttu on pakkumuse vastavaks tunnistamine vastuolus HD p-ga 8.2. Kuna pakkumus ei vasta HD-le, ei ole õiguspärane ka pakkuja edukaks tunnistamine. VAKO leidis, et õigusvastane oli ka Mefab OÜ kvalifitseerimine, kuna hankija ei kontrollinud äriühingu kvalifikatsiooni vastavalt HD ple 10.1. ja 10.3. Vaidlus puudub, et VAKO otsus on jõustunud. Hankemenetlus tuleb läbi viia HD-s sätestatud tingimustel. VAKO otsuse kohaselt hankija seda ei teinud. Hankija tunnistas vastavaks ja edukaks mittevastava pakkumuse, samuti olid täitmata kvalifitseerimise tingimused. Sellega on vastustaja tegevus õigusvastane. Õigusvastasust ei välista see, et 5(8)
hankemenetlus kehtetuks tunnistati. On mõistlik, et hankija võtab riigihanke ettevalmistamisel täitmise tähtaja juures arvesse ka vaidlustamise tähtajad, sh kohtumenetluse aja (halduskohus vaatab hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates).
14.Hankija õigusvastased otsused rikkusid kaebaja omandiõigust. Kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks VAKO-sse. Kuna ta kasutas lepingulist esindajat, vähenes esindaja kulude võrra kaebaja vara. Kaebajale tekkis vaidlustusmenetluses osalemise tõttu seega kahju. Kaebaja sõnul tasus ta lepingulise esindaja teenuse eest kokku koos käibemaksuga 1782 eurot (koos riigilõivuga 2242 eurot). VAKO-le esitatud nimekirja kohaselt (kaebuse lisa 6) olid kaebaja kulud koos riigilõivuga 2125 eurot, mis koosnesid järgevast: 1) 02.05.2018 arve nr 180504 kohaselt 770 eurot (koos käibemaksuga 924 eurot); 2) 18.05.2018 arve nr 180507 kohaselt 467,50 eurot (koos käibemaksuga 561 eurot); 3) riigilõiv 640 eurot. Arvestades, et riigilõiv oli 640 eurot, olid nimekirja kohaselt kulud õigusteenusele seega 2125 – 640 = 1485 eurot. Kohus möönab, et kulude nimekiri ja esitatud arved ei ole omavahel kooskõlas. Nii on 02.05.2018 arve nr 180504 eest nõutud kaebajalt 1749 eurot, mitte 770 eurot (koos käibemaksuga 924 eurot). Täiendavalt tuli tasuda VAKO istungil osalemisega seoses tekkinud kulud. 01.06.2018 arvel nr 180602 on istungil osalemise kuluks märgitud 247,50 eurot. Samas on arve kohaselt kuulunud tasumisele 891 eurot. 02.05.2018 arve nr 180504 ja 01.06.2018 arve 180602 puhul on siiski tegemist väljavõtetega. Võimalik on eristada, et arve nr 180504 eest kuulus tasumisele 770 eurot (koos käibemaksuga 924 eurot), arve nr 180507 eest kuulus tasumisele 467,50 eurot (koos käibemaksuga 561 eurot) ning arve nr 180602 eest kuulus tasumisele 247,50 eurot (koos käibemaksuga 297 eurot): kokku seega 1782 eurot (924 + 561 + 297 = 1782). Selle summa on kaebaja esindajale tasunud (tl 39, 40, 41 pöördel). Seega on kaebajale tekkinud kahju.
15.Hankija õigusvastase otsuse ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui hankija oleks riigihanke läbiviimisel järginud hankedokumente, poleks kaebaja pidanud vaidlustust esitama ja õigusabikulude eest tasuma. Lepingulise esindaja kulusid ei saanud vältida. VAKO menetluse läbimine on kohustuslik. Kaebaja tegutseb teedeehituse ja -remondi valdkonnas, seega ei saa temalt eeldada juriidilisi teadmisi. VAKO-le kehtib vaidlustusmenetluses küll uurimis- ja selgitamiskohustus, kuid olukorras, kus vaidlustaja tegutseb igapäevaselt valdkonnas, kus tal puudub vajadus kasutada koosseisulist juristi, satuks vaidlustaja ebavõrdsesse positsiooni, võrreldes hankijaga. Vaidluse põhiküsimus oli ka riigihankeõiguse spetsiifiline, puudutades tõendite hindamist. Kaebajal ei olnud võimalik kasutada õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja vaidlustas hankija 20.04.2018 otsuse. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ning kvalifitseerimist saab vaidlustada üksnes vaidlustuse esitamisega VAKO-le. VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse 23.05.2018 otsusega. Asjaolu, et kaebaja hankelepingu sõlmimiseni ei jõudnud, ei tähenda, et ta ei võiks taotleda vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kahju tekkis hankija õigusvastase otsuse tõttu, mistõttu pöördus ta VAKO-sse. VAKO-l puudub materiaalõiguslik alus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks vaidlustusmenetluses. Kahjunõude rahuldamise eeldused on seega täidetud.
16.Kohus leiab, et kahju suurus on vajalik ja põhjendatud. Õigusabikulud pole ülepaisutatud. Vaidlustuse põhjendused ei ole küll pikad, kuid on usutav, et tõendite kogumine ja kontroll võis võtta suurema osa ajast. Seega ei saa vaidlustuse koostamisele kulunud aega (7 h) pidada ülepaisutatuks. Tunnihinda 110 eurot ei ole kohtupraktikas peetud ülemäära kõrgeks. Ka vastuväidete, täiendavate seisukohta ja tõendite esitamist ei saa pidada asjakohatuks. Kohtu hinnangul on toimingute tegemiseks kulunud aeg 4,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud VAKO-s peetud istungi protokolli, kuid puudub põhjus kahelda selle toimumise 6(8)
ajas. Riigihangete registri kohaselt toimus vaidlustuse läbivaatamiseks 21.05.2018 istung. Istungi toimumine on kajastatud ka VAKO 23.05.2018 otsuse sissejuhatavas osas. Vastustaja ei ole ajakulule vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud.
17.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse, seega tehti otsus vastustaja kahjuks. Vastustaja kannab menetluskulud. Menetluskulud on muu hulgas riigilõiv ja menetlusosalise esindaja kulud (HKMS § 101 lg-d 1–2, § 103 lg 1 p 1).
17.1.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 53,46 eurot (1782 x 0,03 = 53,46). See kulu tuleb vastustajalt välja mõista.
17.2.Kaebaja on taotlenud vastustajalt ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 990 eurot. Lepingulise esindaja kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud nende kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kahtlus puudub, et kaebajal on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kohtule on esitatud õigusteenuse osutamise arved (01.08.2018 arve nr 180803 ja 03.09.2018 arve nr 180904). Kohtul tuleb siiski kontrollida kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust, seda ka juhul, kui kuludele pole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12, § 109 lg 6). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmised toimingud: 1) nõupidamine kliendiga, kaebuse koostamine, esitamine kohtule – 4,5 tundi (495 eurot käibemaksuta); 2) vastustaja vastuse ja lisadega tutvumine, kliendiga nõupidamine, seisukoha koostamine ja kohtule edastamine – 3 tundi (396 eurot käibemaksuga). Esimesel arvel kajastatud summa ei kajasta küll arve lõppsummat (arvel kajastatud lõppsumma on 770 eurot käibemaksuta ja 924 eurot käibemaksuga), kuid arve kohaselt on tegemist osalise väljavõttega. Selle põhjal saab järeldada, et koos käibemaksuga on 01.08.2018 arve nr 180803 summa 594 eurot (495 + (495 x 0,2) = 594). See summa on kajastatud ka menetluskulude nimekirjas. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aeg täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kaebajal on kulunud kaebuse ja seisukohtade esitamiseks kokku 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud aeg dokumentide koostamiseks ja esitamiseks 6 tundi. Kuigi kaebaja ei ole samasisulise taotlusega pöördunud VAKO poole ja kaebus tuli koostada täies ulatuses, ei ole tegemist keeruka vaidlusega, mis nõuaks põhjalikku materjalide läbitöötamist, tutvumist kohtupraktikaga või õiguse tõlgendamist. Kaebaja põhjendused on minimaalsed. Kaebuse põhjendused on kahel leheküljel, millest osa moodustavad õigusnormide väljakirjutused ja viited VAKO otsusele ning jõustumata RHS sätetele. Kohus ei küsinud kaebajalt seisukohta vastustaja 23.08.2018 vastusele. Kuna kaebaja ei esitanud kirjalikus menetluses täiendavat seisukohta, võib seda siiski pidada vastuväiteks vastustaja seisukohtadele. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Arvestades esindaja tunnihinda, on vajalik ja põhjendatud esindajakulu ilma käibemaksuta seega 660 eurot (110 x 6 = 660), koos käibemaksuga 792 eurot (660 + (660 x 0,2) = 792). Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22; 15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07, p 15). Koos riigilõivuga tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud 845,46 eurot (792 + 53,46 = 845,46). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
18.Kaebaja on esitanud taotluse määrata kaebuse rahuldamisel kindlaks otsuse täitmise tähtaeg. Kohus selgitab, et 01.01.2018 jõustusid HKMS muudatused, millega täiendati HKMS § 168 lõikega 11. HKMS § 168 lg 11 kohaselt tuleb kohtuotsus rahasumma väljamõistmist puudutavas osas täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või kui otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kaebaja 7(8)
taotluses märgitud täitmise tähtaeg ei erine seaduses sätestatud tähtajast, puudub vajadus reguleerida täitmise tähtaega kohtuotsuses eraldi.