lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2254/19

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2254/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 2, 5Esialgne õiguskaitseVangS § 69 lg 3Täiendavad julgeolekuabinõudHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2254/30Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2254

Määruse kuupäev

19. detsember 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

A.B.i esialgse õiguskaitse taotlus seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega

Menetlusosalised

Taotleja A.B.

täiendavate

Viru Vangla Resolutsioon

Jätta taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Asjaolud

1.Viru Vangla kohaldas 12.11.2018.a käskkirjaga nr 6-4/296-1 (tl 31-32, edaspidi vaidlustatud käskkiri) A.B.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning taasühiskonnastavates programmides ja tööl käimise piiramist. Käskkirjas on öeldud, et teabe- ja uurimisosakonna 12.11.2018.a ettekande nr 6-20/5067-1 kohaselt tegeleb taotleja raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võivad olulisel määral ohustada vangla julgeolekut. Vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja edaspidiste raskete õigusrikkumiste ennetamiseks.
2.Taotleja esitas 21.11.2018 vaide, milles ta palus vaidlustatud käskkirja tühistada (tl 15). Viru Vangla jättis 17.12.2018.a vaideotsusega nr 6-12/599-2 (tl 40-41) vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.A.B. esitas Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, see jõudis kohtusse 04.12.2018. Taotleja palus peatada vaidlustatud käskkirja ja ennistada tema õigused seisus, milles ta enne käskkirja andmist viibis. Taotleja tugines sellele, et ta on viibinud Viru vanglas peaaegu kaks aastat, tal ei ole kehtivaid distsipliinirikkumisi või intsidente, mis annaksid alust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vaidlustatud käskkirjast ei ole arusaadav, millistel konkreetsetel põhjustel need abinõud tarvitusele võeti. Vangla põhjendused ei ole taotlejale teada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab oluliselt taotleja õigusi ja vabadusi - ta ei saa õppida, käia kursustel, töötada ja teised sotsiaalüritused. Taotleja sidemed lähedastega on piiratud: avasektoris oli taotlejal võimalik suhelda perega iga päev, lukustatud kambri

tingimustes saab ta helistada üks kord nädalas. Taotleja elatustase on oluliselt langenud. Jaanuaris pidi taotleja minema eesti keele B1 kategooria kursustele.

4.Viru Vangla esitas 18.12.2018 kohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Vangla palus jätta taotluse rahuldamata, kuna avalik huvi taotleja osas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks kaalub üles taotlejale seetõttu osaks saavad piirangud. Taotleja osales alates 29.09.2018 Corrigo tugigrupis ja töötas alates 27.08.2018 AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis (tl 38). Need tegevused katkesid seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kuna taotleja on vanglas riiklikul ülalpidamisel, siis ei too töökoha (ajutine) kaotus talle kaasa raskeid tagajärgi. Sotsiaalprogramm oli lõpufaasis ning järele on jäänud veel ainult üks kohtumine. Vajadusel saab taotleja osaleda sotsiaalprogrammides järelejäänud karistusaja jooksul (kuni 08.02.2022). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei mõjuta iseenesest kinnipeetava kokkusaamisi lähedastega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, tegemist on ülekaaluka huviga ning see kaalub üles taotlejale tekkivad ebameeldivused. Iseenesest on õige taotleja väide, et vaidlusalune käskkiri on faktiliste põhjenduste osas napp. Samas on käskkirjas viide selle andmise faktilisele alusele, milleks on vangla teabe- ja uurimisosakonna käsutuses olev informatsioon. Tegemist on teabega, millele ligipääsu õigus taotlejal puudub.

Kohtu seisukoht

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Taotlus on lubatav. HKMS § 249 lg 2 lubab esitada esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal ja seda on taotleja ka teinud. Taotlust ei muuda lubamatuks see, et pärast selle esitamist on vangla vaide lahendanud. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ka ajal, mil haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu. Puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette. HKMS § 249 lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist.
7.HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja nimetas ka seda, et ennistada tuleks õigused, mis tal olid enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohus selgitab taotlejale, et kui nende abinõude kohaldamine lõpeb, siis taastubki taotleja endine olukord. Näiteks ei mõjuta vaidlustatud käskkiri iseenesest taotleja tööle lubamise või taotleja ja tööandja vaheliste kokkulepete kehtivust. Kui vangla teeb mingeid taotlejat puudutavaid otsustusi (näiteks tunnistab kehtetuks taotleja tööle lubamise), siis sellised haldusaktid tuleb taotlejal vaidlustada eraldi nõuetega. Samuti tuleb taotlejal esitada

eraldi nõue, kui ta soovib osaleda tegevustes, mis vahepeal on juba toimunud (näiteks korrata sotsiaalprogrammi). Nende küsimuste lahendamine väljub täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle peetava vaidluse piiridest. Kokkuvõttes tõlgendab kohus taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 12.11.2018.a käskkirja nr 6-4/296-1 täitmise peatamist.

8.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Nii taotleja kui ka Viru Vangla nõustuvad sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
9.Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. See tuleneb juba üksi sellest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole taotlejale teada. Vangla selgitas, et taotlejast võib lähtuda oht vangla julgeolekule, sellise hinnangu aluseks olevad andmed on piiratud juurdepääsuõigusega ja taotlejale neid avaldada ei saa. Sel juhul on taotlejal kahtlemata õigus pöörduda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamiseks kohtu poole, kuna kohus saab asja sisulisel lahendamisel nende asjaoludega tutvuda ja nendest lähtuvalt vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata ka juhul, kui asjaolud taotlejale avaldamisele ei kuulu.
10.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.02.2019. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
11.Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 10 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja ei saa eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal küll töötada, kuid sellega ei muutunud kehtetuks tema tööle lubamine ega kokkulepped taotleja ja tööandja vahel. Taotleja

ei saanud töötada temast sõltumatutel asjaoludel. Töötamise võimaluse puudumisest tingitud varaline kahju on hüvitatav. Taotleja ei osalenud sellistes tegevustes, milles osalemise vajadus kaaluks üles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Seda, et taotlejal jäi lõpetamata tegevus Corrigo tugigrupis või et taotleja ei saa osaleda keeleõppes, on võimalik arvesse võtta tulevaste tegevuste planeerimisel. Viru Vangla kodukorra punkti 13.9.1.1 alusel on suletud osakonnas kinnipeetavale tagatud telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas. See tähendab, et välistatud ei ole telefoni kasutamine sagedamini kui üks kord nädalas. Kohtu hinnangul tuleb vanglal taotleja telefoni kasutamise taotluste lahendamisel muuhulgas arvestada sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid ettevaatusabinõu. Kokkusaamised perekonnaliikmetega on võimalikud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal.

12.VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et piisav alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve, näiteks vangla sisekorra või julgeoleku kahjustamises ning kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et esialgse õiguskaitse menetluse raames saab lähtuda eeldusest, et vangla hinnang taotlejast lähtuda võivale ohule on üldjoontes õige. Selle hinnangu põhjendatuse täpsem käsitlemine kujutaks endast asja sisulist lahendamist ja väljuks esialgse õiguskaitse menetluse piiridest. Samadel põhjustel ei pea kohus praegu asjasse puutuvaks vaidlustatud käskkirjas viidatud teabe- ja uurimisosakonna ettekannet ning ei pea vajalikuks tutvuda sellega enne taotluse lahendamist.
13.Kokkuvõttes on täiendavate julgeolekuabinõude puhul nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kohaldamata jätmine pöördumatu tagajärjega, esimesel juhul taotleja õigustele ja teisel juhul vangla võimalusele teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Kuna nende abinõude kohaldamisest tingitud riive taotleja õigustele ei ole väga suur, siis peab kohus kaalukamaks vangla õigust ja võimalust teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
14.Kohus selgitab taotlejale, et vangla on praeguseks taotleja vaide lahendanud ja taotlejal on tekkinud õigus esitada kohtule kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kui taotleja kaebuse esitab, siis selle lahendamise käigus kohus tutvub ja annab hinnangu ka piiratud ligipääsuga andmetele ja dokumentidele, mis olid aluseks vaidlustatud käskkirja andmisel. Samuti on taotlejal õigus esitada vanglale ja seejärel vajadusel kohtule taotlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval