lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2192/33

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2192/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1402
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 32 lg 4VäljasõidutunnistusHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 118Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 155 lg 3Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 288 lg 11Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmineHKMS § 43

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-17-2310/56Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.05.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 19.12.2018 3-17-2192 Georgi Šubini kaebus Viru Vangla 22.08.2017. a otsuse nr 7-2/25004-4 õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a otsus Georgi Šubini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Georgi Šubin Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus läbi vaatamata ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a otsus.
2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
3.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ning Viru Vangla meditsiiniosakonna tõend (kokku kahel lehel).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 23.10.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Viru Vangla 22.08.2017. a otsuse nr 7-2/25004-4 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt vajas kaebaja lühiajalist väljasõitu, et külastada erahambakliinikut ja soetada hambaproteesid, kuid Viru Vangla keeldus õigusvastaselt kaebajale lühiajalise väljasõidu võimaldamisest. Kaebaja arvates ei võtnud vastustaja keelduva otsuse langetamisel arvesse, et kaebajal tuvastati 16.05.2016 meditsiiniline vajadus parandada või asendada hammaste proteesid ning kaebaja hammaste proteesimine vangla kulul tuleks alles 2021. aastal ehk ajal, mil kaebaja ei viibi enam vanglas. Samuti ei arvestanud vastustaja kaebaja hinnangul kaebaja käitumisega vangistuse ajal ega sellega, et lühiajaline väljasõit oli lubatud kinnipeetavale, kes pani toime raskemad kuriteod. Kaebaja leidis, et vastustaja pidas ebaõigelt kaebajat ohtlikuks ning vaidlusaluse otsusega rikkus vastustaja kaebaja põhiseaduse (PS) §-des 11, 12, 18 ja 28 sätestatud õigusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Korduv kaebus
VsKE § 82 lg 1
2.Vastustaja esitas hiljem täiendatud vastuse kaebusele, milles ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
3.Tartu Halduskohus jättis 11.10.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Esmalt märkis halduskohus, et kuigi kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust lühiajalisele väljasõidule ja loa väljastamise üle otsustamine on diskretsiooniline otsus, võib loa väljastamata jätmisega kaasneda kinnipeetava subjektiivsete õiguste rikkumine. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 4 ei kohusta vastustajat lühiajalise väljasõidu üle otsustamisel arvestama kinnipeetava käitumisega vanglas. Samas VangS § 32 lg 4 suhtes erinormiks oleva vangla sisekorra eeskirja (VsKE) § 82 lg 1 p 3 kohustab vastustajat sellega arvestama. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks seda teinud, mistõttu tuvastas halduskohus, et vastustaja tegi otsuse tegemisel diskretsioonilise vea. Halduskohus ei nõustunud aga kaebajaga, et enne vaidlusaluse otsuse langetamist jättis vastustaja välja selgitamata olulise asjaolu. Kaebaja lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemise käigus selgitas vastustaja välja, et kaebaja on pandud vastustaja kulul soetatavate meditsiinilise abivahendite saajate nimekirja ja ootejärjekorda. Seega ei olnud halduskohtu hinnangul 22.08.2017 seisuga kaebaja ooteaeg niivõrd pikk, et vastustaja oleks pidanud välja selgitama muud täiendavad asjaolud. Seega ei olnud kaebaja lühiajaline väljasõit vähemalt 22.08.2017 seisuga eesmärgipärane. Kaebaja viitas alles vaides asjaolule, et ta vajab hammaste proteese kiirkorras, et vältida tervisekahju ja muid ebamugavusi. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et kaebaja taotluse läbivaatamise aja seisuga puudus vanglal kohustus täiendavalt uurida, millal saabub hammaste proteeside parandamise või uute tegemise järjekord, aga samuti seda, et kaebaja vajas hammaste proteese alates 16.05.2016. Kui vastustaja selgitas välja, et kaebaja peab saama hammaste proteesid vangla kulul, oli see halduskohtu hinnangul lähtudes taotluses esitatud faktilisest asjaoludest piisav informatsioon otsuse vastu võtmiseks. Halduskohus nõustus, et kuivõrd kinnipeetav, kellele kaebaja kaebuses viitas, viibib avavangla osakonnas, ei ole nad omavahel võrreldavad. Avavanglasse paigutatud kinnipeetavale nõusoleku andmisel viibida väljaspool vanglat, puudub vanglal kohustus täiendavalt kaaluda VsKE § 82 lg-s 1 nimetatud asjaolusid. Järelikult ei rikkunud vastustaja vaidlusaluse otsuse langetamisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus oli seisukohal, et kaebaja käitumisega vangistuse ajal arvestamata jätmine ei saanud mõjutada vaidlusaluse otsuse sisu. Vastustaja põhjendas halduskohtu hinnangul piisavalt, et lähtudes kaebaja poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja nende toimepanemise asjaoludest võib kaebajalt endiselt lähtuda tõsine oht õiguskorrale, mistõttu ei saanud kaebajat lühiajalisele väljasõidule lubada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a otsuse peale. Kaebaja väljendab rahulolematust sellega, et halduskohus ei arvestanud, et kaebaja vaidlustas ka Viru Vangla vaideotsust nr 6-12/277-2. Kaebaja hinnangul oli Viru Vanglal kohustus kontrollida ja kinnitada kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja ei saaks hambaproteese enne 2021. aastat. Veel leidis kaebaja, et tema kaebuse rahuldamata jätmisega tegi halduskohus väärtusetuks kaebaja eeskujuliku käitumise vanglas. Kaebaja palub ringkonnakohtul välja nõuda Viru Vanglalt L. Sergejevi tegevuste tagajärgede dokumentaalsed tõendid, et tõendada võrdõiguslikkuse rikkumist kaebaja puhkusetaotluste läbivaatamisel. Kaebaja ei kuulu isikute hulka, kellele ei anta puhkuseluba. Kaebaja leiab, et halduskohus oleks pidanud tuginema VSkE §-le 83. Viru Vangla ei oleks tohtinud kaebaja puhkusetaotluse läbivaatamisel tugineda kaebaja eelnevatele karistustele.

Kaebaja märgib, et meditsiinitöötaja pani ta hammaste proteesimise järjekorda 19.04.2017, seega pidi ta saama hambaproteesid hiljemalt 19.10.2018, kuid 25.10.2018 ei ole ta veel proteese ega profülaktilist meditsiiniabi hambaproteeside paigaldamiseks saanud. Kaebaja teavitas 2016. aastal ka Viru Vanglat sellest, et talle ei anta hammaste proteesimiseks meditsiiniabi enne 2021. aastat. Seega oli Viru Vangla otsuse tegemise ajal teadlik kaebaja seisukorrast hammaste proteesimise järjekorras. Seejuures soovitasid Viru Vangla hambaarstid kaebajal erakliinikusse pöörduda. Selleks esitas kaebaja puhkusetaotluse, kuid seda ei rahuldatud. Kaebaja hinnangul ei olnud Viru Vanglal kaalukaid põhjuseid teda puhkusele mitte lasta.

5.Vastustaja esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohal on kaebaja etteheited, et vangla vaideotsust ei toodud eraldi nõudena välja põhjendamatud. Vaideotsuse iseseisvale vaidlustamisele on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 4 seatud oluline piirang ning kohus on seda järginud. Põhjendatud ei ole ka kaebaja käsitlus, et kaebeõigus võiks tekkida sellest, et vaidlustatava otsuse oli teinud „alamvanglaametnik“, kuid vaie oli esitatud direktorile. Vangla on seisukohal, et halduskohus lahendas kaebuse mõistliku menetlustähtaja jooksul. Vangla hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad kinnipeetav L. Sergejevit, kuna need ei haaku käesoleva kohtuasjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
7.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 288 lg 11 lausest 2 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud kaebusele HKMS § 121 lg 2 p-te 1 ja 2 kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis. Enne 01.01.218 kehtinud HKMS redaktsiooni (HKMS v.r) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
8.Riigikohus on jaatanud, et teatud juhul võib vangla kaalutlusõigus lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel väheneda selliselt, et õiguspärane keeldumine väljasõiduks loa andmisest ei ole võimalik (RKHKo 30.01.2012, 3-3-1-78-11). Kuivõrd Viru Vangla võttis kaebaja taotluse lahendamisel arvesse asjaolu, et kaebaja oli lisatud hammaste proteesimiseks järjekorda, mistõttu ei oleks kaebaja lühiajaline väljasõit eesmärgipärane, siis tegi Viru Vangla kindlaks, et kaebaja tervise kaitse on tagatud. Samas ei oleks Viru Vanglal ringkonnakohtu hinnangul olnud kohustust kaebaja lühiajalise väljasõidu taotlust rahuldada ka juhul, kui kaebaja ei oleks hambaproteesimise järjekorras või kui vangla oleks teinud kindlaks, et kaebaja vabaneb enne proteeside saamist vanglast või et kaebaja on üle 1,5 aasta juba proteese oodanud. Sellisel juhul esineksid kaebaja tervise kaitseks teistsugused võimalused, näiteks saanuks vangla korraldada kaebaja lühiajalise väljaviimise hambaarsti juurde. Seega ei esine käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul asjas ilmselgelt selliseid kaalutlusvigasid, milleta oleks Viru Vanglal olnud kohustus kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks luba anda, mistõttu oli kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumine Viru Vangla poolt õiguspärane. HKMS v.r § 45 lg 2 ls 3 kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd

käesoleval juhul puudub vangla õigusvastane tegevus, oleks hilisema hüvitamiskaebuse esitamine ilmselgelt perspektiivitu.

9.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1, HKMS § 288 lg 11 ja HKMS v.r § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a otsuse.
10.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Halduskohus andis kaebajale 26.04.2018. a määrusega menetlusabi ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus jätkas 20.11.2018. a määrusega kaebajale menetlusabi andmist ning vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti HKMS § 118 lg-st 3 tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta. Seega jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
12.Kuivõrd haldusasi jääb sisuliselt läbi vaatamata, tuleb apellatsioonkaebusele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ning Viru Vangla meditsiiniosakonna tõend (kokku kahel lehel) kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium