K.V. kaebus Eesti Töötukassa 13.07.2018 otsuse nr 118029360 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks teha töötuskindlustushüvitise taotlemiseks 04.07.2018 esitatud avalduse kohta uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – K.V. Vastustaja –Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.01.2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.V. võeti Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) 06.04.2017 otsusega töötuna arvele alates 01.04.2017. Töötukassa 07.04.2017 otsusega nr 117014208 määrati K.V.le töötuskindlustushüvitise maksmise perioodiks 08.04.2017-02.04.2018.
2.Töötukassa lõpetas 03.05.2017 otsusega K.V. töötuna arveloleku. Töötukassa lõpetas 05.05.2017 otsusega nr 117017507 töötuskindlustushüvitise maksmise alates 01.05.2017. Kuupäevaks, milleni kasutamata hüvitise päevad kehtivad, oli märgitud 08.04.2018.
3.K.V. võeti uuesti töötuna arvele alates 21.03.2018. Töötukassa määras K.V.le 03.04.2018 otsusega nr 118013846 töötuskindlustushüvitise maksmise perioodiks 27.03.2018-25.02.2019. K.V. töötuna arvelolek lõpetati Töötukassa 03.04.2018 otsusega. Töötukassa lõpetas 04.04.2018 otsusega nr 118014135 töötuskindlustushüvitise maksmise alates 01.04.2018.
K.V. esitas 04.07.2018 Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks. 1(5)
5.K.V. võeti Eesti Töötukassa 11.07.2018 otsusega nr TA18-0078478 töötuna arvele alates 05.07.2018.
6.Eesti Töötukassa jättis 13.07.2018 otsusega nr 118029360 K.V.le töötuskindlustushüvitise määramata. Otsuse kohaselt puudus K.V.l õigus töötuskindlustushüvitisele, kuna täidetud ei olnud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtus, et K.V.l oli töötuskindlustusstaaži 4 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
7.31.07.2018 esitas K.V. otsuse nr 118029360 peale vaide ja taotles otsuse kehtetuks tunnistamist ja töötuskindlustushüvitise määramist.
8.Eesti Töötukassa jättis 10.08.2018 vaideotsusega nr 1487 vaide rahuldamata. Töötukassa selgitas, et vaide esitajale esmakordselt töötuskindlustushüvitise määramisel loeti tema kindlustusstaaž nulliks 08.04.2017 (hüvitise päevad kehtisid kuni 08.04.2018). Teistkordsel töötuskindlustushüvitise määramisel loeti tema kindlustusstaaž nulliks 27.03.2018. Seega loeti vaide esitaja vahepealsel perioodil tekkinud kindlustusstaaž nulliks, kuna TKindlS § 7 lg 3 loetakse kindlustusstaaž nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Seega leiab vaide esitaja ekslikult, et 27.03.2018 ei oleks pidanud tema kindlustusstaaži nulliks lugema. K.V. asus uuesti tööle 02.04.2018, mil hakkas tema kindlustusstaaži arvestus uuesti.
9.K.V. esitas 11.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 13.07.2018 otsuse nr 118029360 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks teha töötuskindlustushüvitise taotlemiseks 04.07.2018 esitatud avalduse kohta uus otsus.
Kohus võttis kaebuse 03.10.2018 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja soovib otsuse ümbervaatamist, kuna seaduse järgi ei olnud alust teda töötuskindlustushüvitisest ilma jätta.
12.Töötukassa infotelefonilt anti kaebajale 2018. aasta aprilli algul infot, et tema jaoks ei ole töötuskindlustuse osas mingit vahet, kas töösuhe lõpeb peale 11 kuud tööl olemist või peaks ta enne väljateenitud puhkuse välja võtma selleks, et tuleks täis 12 kuud tööl olemist. Seetõttu lõpetas kaebaja töölepingu pahaaimamatult peale 11 kuud tööl olemist. Mitmeid kuid hiljem töötuskindlustushüvitist taotledes selgus, et see oli siiski põhjuseks, miks hüvitist välja ei maksta. Infotelefonist antud nõuanne põhjustas olukorra, kus hiljem segaselt või puudulikult kirjapandud sätet oma vaatenurgast tõlgendades keeldub Töötukassa maksmast töötuskindlustushüvitist, hoolimata faktist, et kaebaja on üle kümne aasta jooksul kasutanud töötuskindlustuse hüvitist kokku vähem kui ühe kuu pikkusel perioodil, kuid maksnud kindlustusmakset üle 11 aasta.
13.Viimane töötuna arvelevõtmise päev oli 08.04.2018. See on vähem kui 12 kuud tagasi. See tähendab, et peaks olema õigus saada töötuskindlustushüvitist sõltumata vahepealse töötamise perioodi pikkusest. Kui arvestada töötuna arvelevõtmise ja hüvitise maksmise kuupäevaks 27.03.2018 ja lugeda staaž sellega nulliks, siis peaks pärast seda 12 kuud olema õigus saada hüvitist sõltumata töötamise perioodi pikkusest. Kui aga arvestada töötuna arvelevõtmise ja hüvitise maksmise kuupäevaks 28.04.2017, siis peaks kaebajal olema tekkinud vahepeal rohkem kui 12 kuud staaži.
14.Lisaks väitsid Töötukassa ametnikud, kelle juures kaebaja vastuvõtul käis, et kui ta on varasemalt kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusmakset maksnud, siis ta saab hüvitist. 2(5)
15.Kuna kindlustusstaaž loeti nulliks ja määrati töötuskindlustushüvitis 03.04.2018, siis sellest alates peaks 12 kuud kindlustus kehtima hoolimata asjaolust, et uuesti ei ole 12 kuud staaži kokku tulnud. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt tuleks talle määrata töötuskindlustushüvitis, on ekslik.
17.Kaebajale määrati esmakordselt töötuskindlustushüvitis ajavahemikus 08.04.2017 02.04.2018 ja maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 08.04.2017 - 01.05.2017. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 08.04.2017. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 01.05.2017, st enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses (otsus nr 117017507) märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 01.05.2017 seoses tööle asumisega alates 02.05.2017. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 336, mis kehtivad kuni 08.04.2018.
18.Kaebajale määrati teistkordselt töötuskindlustushüvitis ajavahemikus 27.03.2018 25.02.2019 ja maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 27.03.2018 - 01.04.2018. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 27.03.2018. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 01.04.2018, st enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses (otsus nr 118014135) märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 01.04.2018 seoses tööle asumisega alates 02.04.2018. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 330, mis kehtivad kuni 08.04.2018.
19.Kaebaja toob kaebuses välja, et tema viimane töötuna arvelevõtmise päev oli 08.04.2018. See on vähem kui 12 kuud tagasi, see tähendab, et tal peaks olema õigus saada töötuskindlustushüvitist sõltumata vahepealse töötamise perioodi pikkusest. Kaebaja viimane töötuna arvelevõtmine enne vaidlusalust töötuna arvelevõtmist ja töötuskindlustuse määramata jätmist oli 21.03.2018, kuid vastavalt TKindlS § 8 lõikele 2 p 1 tuleb isikul ennast töötuna arvele võtta 12 kuu jooksul töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates. 03.04.2018 otsuse nr 118013846 alusel määratud töötuskindlustushüvitisele andis õiguse 07.04.2017 otsusega nr 117014208 nulliks loetud kindlustusstaaž.
20.TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaselt on isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on esmasest hüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud. TKindlS ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (884 SE I) selgitab: „Võrreldes kehtiva seadusega ei piira eelnõu hüvitise saamise õigust teistkordse töötuks jäämisega, sest esineb juhtumeid, kus kindlustatu jääb enam kui kaks korda 12 kuu jooksul töötuks. Piiratud on vaid ajaline periood, mille jooksul on võimalik eelmisel korral saamata jäänud hüvitist edasi saada. Hüvitist makstakse edasi juhul, kui kindlustatu kaotab töö 12 kuu jooksul esimesest hüvitise määramise korrast alates, see on päevast, kui kindlustusstaaž, mis andis talle õiguse hüvitisele, loeti nulliks. Säte, et inimesel on terve 12-kuulise perioodi vältel võimalus saada hüvitist edasi, motiveerib töötuid senisest enam lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma.“ Seega nähtub ka eelnõu seletuskirjast, et TKindlS § 8 lg 2 p-s 1 nimetatud 12-kuulise perioodi algust tuleb hakata arvestama alates esmasest hüvitise määramisest, seega antud juhul alates 08.04.2017.
21.Vastustaja selgitab, et vastavalt TKindlS § 7 lõike 3 esimesele lausele kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Kaebajale määrati töötuskindlustushüvitis 03.04.2018 otsusega nr 118013846 alates 27.03.2018, seega loeti kaebaja kindlustusstaaž nulliks 27.03.2018. Kaebaja on ekslikult aru saanud, et alates 27.03.2018 on tal õigus saada 12 kuu jooksul töötuskindlustushüvitist. Nagu vastustaja on varasemalt välja toonud, siis 03.04.2018 otsusega nr 118013846 määratud töötuskindlustushüvitisele andis õiguse 07.04.2017 otsusega nr 117014208 nulliks loetud kindlustusstaaž. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. Töötukassa 3(5)
selgitab, et vaide esitajale esmakordselt töötuskindlustushüvitise määramisel loeti tema kindlustusstaaž nulliks 08.04.2017 (hüvitise päevad kehtisid kuni 08.04.2018). Teistkordsel töötuskindlustushüvitise määramisel loeti tema kindlustusstaaž nulliks 27.03.2018. Seega loeti vaide esitaja vahepealsel perioodil tekkinud kindlustusstaaž nulliks, kuna TKindlS § 7 lg 3 loetakse kindlustusstaaž nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Seega leiab kaebaja ekslikult, et 27.03.2018 ei oleks pidanud tema kindlustusstaaži nulliks lugema. Kaebaja asus uuesti tööle 02.04.2018, mil hakkas tema kindlustusstaaži arvestus uuesti. Sellest tulenevalt oli kaebaja kindlustusstaaž 4 kuud 04.07.2018 töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise hetkel.
22.Vastustaja selgitab, et kaebaja vastustajale esitatud telefoninumbrilt ei ole kaebaja kaebuses nimetatud ajavahemikus töötukassa infotelefonile helistatud. Kaebaja kirjeldab kaebuses, et infotelefonilt öeldi talle, et ei ole vahet, kas ta töösuhe lõppeb 11 kuud pärast tööl olemist või peaks kaebaja välja võtma ka puhkuse nii, et kokku tuleks 12 kuud töötamist. Vastustaja selgitab, et kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 27.03.2018, seega oleks ta pidanud töötama vähemalt 12 kuud alates 27.03.2018. Konkreetsel juhul, kas kaebaja oleks puhkuse välja võtnud või ei, ei oleks kaebajal tekkinud õigust töötuskindlustushüvitisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli 04.07.2018 taotluse esitamise ajal õigus töötuskindlustushüvitisele. Täpsemalt puudutab vaidlus TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaldatavust vaidlusaluses olukorras. Kaebaja leiab, et kuna 04.07.2018 seisuga oli viimasest töötuna arvelevõtmise päevast möödas vähem kui 12 kuud, oli tal õigus töötuskindlustushüvitisele.
25.TKindlS § 6 lg 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. TKindlS § 7 lg 3 sätestab, et kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis TKindlS-i alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. TKindlS § 8 lg 2 sätestab, et kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on TKindlS § 7 lg-s 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (p 1), on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel (p 2) ja vastab muudele TKindlS-s sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud TKindlS § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
26.Nimetatud sätete tähendust on selgitatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 884 SE I seletuskirjas, millele vastustaja on oma seisukohtades juba viidanud. Seletuskirja kohaselt on piiratud ajaline periood, mille jooksul on võimalik eelmisel korral saamata jäänud hüvitist edasi saada. Hüvitist makstakse edasi juhul, kui kindlustatu kaotab töö 12 kuu jooksul esimesest hüvitise määramise korrast alates, see on päevast, kui kindlustusstaaž, mis andis talle õiguse hüvitisele, loeti nulliks. Säte, et inimesel on terve 12-kuulise perioodi vältel võimalus saada hüvitist edasi, motiveerib töötuid senisest enam lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma. Seletuskirjas sisalduvate selgituste põhjal tuleb järeldada, et TKindlS § 8 lg 2 punktis 1 kasutatud fraas „töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päev“ tähendab käesolevas vaidluses 08.04.2017, mil kaebajale määrati esimest korda töötuskindlustushüvitis. Seega nõustub kohus vastustaja arusaamaga, et TKindlS § 8 lg 2 p-s 1 nimetatud 12-kuulise perioodi algust tuleb hakata arvestama alates esmasest hüvitise määramisest 08.04.2017 ja perioodi lõpuks 4(5)
tuleb lugeda 08.04.2018. Ka Töötukassa 05.05.2017 otsuses nr 117017507 on märgitud, et kasutamata hüvitise päevad kehtivad kuni 08.04.2018.
27.Töötukassa 03.04.2018 otsusega nr 118013846 määratud töötuskindlustushüvitisele andis õiguse Töötukassa 07.04.2018 otsusega nr 117014208 nulliks loetud kindlustusstaaž. Kehtivas õiguses sätestatud ajalise piirangu tõttu ei olnud kaebajale pärast 08.04.2018 enam võimalik TKindlS § 8 lg 2 punkti 1 järgi töötuskindlustushüvitist edasi maksta. Pärast 08.04.2018 töötuskindlustushüvitist taotledes pidi kaebaja vastama TKindlS § 6 lg-st 1 tulenevale 12 kuu pikkuse kindlustusstaaži nõudele. Sealjuures tuli arvestada, et kuna kaebajale määrati vahepeal töötuskindlustushüvitis alates 27.03.2018, loeti tema kindlustusstaaž sellega nulliks. Kohus selgitab, et töötuskindlustushüvitist puudutavad sätted on Töötukassa jaoks kohustuslikud ja nendest kõrvalekaldumine pole võimalik ka juhul, kui esinevad erakorralised asjaolud. TKindlS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kindlustusstaaž lugeda nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Erandeid sellest reeglist ei ole sätestatud. Seega tuleb 27.03.2018 käsitleda päevana, mil kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks, kuivõrd kaebajale määrati töötuskindlustushüvitis. Kuna kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 27.03.2018 ja kindlustusstaaži arvestus hakkas uuesti 02.04.2018, oli tal 04.07.2018 töötuskindlustushüvitist taotledes kindlustusstaaži vähem kui 12 kuud. Seega ei olnud Töötukassal võimalik 04.07.2018 esitatud töötuskindlustushüvitise taotlust rahuldada.
28.Kaebaja väited info kohta, mida ta Töötukassalt infotelefonilt ja ametnikelt sai, ei ole tõendatud. Vastustaja on märkinud, et neile teadaolevalt kaebaja telefoninumbrilt ei ole Töötukassa infotelefonile helistatud. Töötukassa ametnikelt suuliselt saadud infot pole samuti tagantjärele võimalik kindlaks teha. Samas leiab kohus, et isegi juhul, kui kaebajale anti sellist infot nagu ta väidab, ei muuda see Töötukassa 13.07.2018 otsust õigusvastaseks. Kaebaja väitel selgitati talle 2018. aasta aprilli algul, et ei ole oluline, kas ta on tööl olnud 11 kuud või 12 kuud. Töötukassa 03.04.2018 otsuse tegemise seisukohalt oli see õige, kuna TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaselt oli kaebajal kuni 08.04.2018 veel õigus korduvale töötuskindlustushüvitisele. Seega puudub alus väita, et Töötukassa 13.07.2018 otsuse põhjustas sama aasta aprilli alguses kaebajale antud valeinfo.
29.Kuna töötuskindlustushüvitise määramata jätmine Töötukassa 13.07.2018 otsusega nr 118029360 oli õiguspärane, puudub alus otsuse tühistamiseks ja Töötukassa kohustamiseks teha 04.07.2018 esitatud avalduse kohta uus otsus.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.