lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2191/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2191/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
697
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2191

Määruse kuupäev

28. november 2018

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud ja menetluse käik
1.M. M esitas 21.11.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
2.Tartu Halduskohus tegi 22.11.2018 Viru Vanglale päringu ja nõudis vanglalt välja kaebust puudutavaid dokumente.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 23.11.2018. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel otsustab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üle (II).
5.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada.
6.Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist viia ta psühhiaatri poolt määratud vastuvõtule.
7.Kohus tuvastas, et 20.06.2018 käis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul ja talle määrati ravi kuni 15.10.2018. Septembrikuus hakkas kaebaja tundma, et talle määratud ravi ei mõju hästi ja taotles 11.09.2018 vanglalt psühhiaatri vastuvõtule määramist. Taotlusele vangla ei vastanud,

mistõttu kaebaja esitas 11.10.2018 Viru Vanglale kohustamisvaide, mis jäeti 12.11.2018 otsusega nr 6-12/527-2 läbi vaatamata. Kaebaja käis 23.10.18 perearsti vastuvõtul, kes suunas ta vaimse tervise õe või kliinilise psühholoogi juurde (kellel on ravi määramise õigus). Kaebaja väitis, et suunamist ei ole täidetud.

8.Esmalt selgitab kohus, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-le 2 kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 9 lg 3 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. Riigikohus on öelnud, et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Arsti poolt saatekirja väljastamine või mitteväljastamine on meditsiiniline otsus, mis on maakohtus vaidlustatav.1 Samas, kui juba arsti poolt on tuvastatud meditsiiniline vajadus suunata kinnipeetav eriarsti juurde vastuvõtule, kuid selline otsus jääb vangla poolt täitmata, on tegemist juba haldusotsusega ja see on vaidlustatav halduskohtus.2
9.Kohus märgib, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu arstlikku otsust selle kohta, et tal tuleb uuesti külastada psühhiaatrit peale 15.10.2018. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et perearst küll suunas 23.10.2018 kaebaja vaimse tervise õe või kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kellel on kaebaja selgitusel ravimi määramise õigus, kuid kaebajat ei ole suunatud psühhiaatri korduvale vastuvõtule, mida ta taotles 11.09.2018 pöördumises. Järelikult, vangla poolt kaebaja psühhiaatri vastuvõtule suunamata jätmine, on meditsiiniline otsus. Samas, 23.10.2018 perearsti poolt tehtud ettekirjutuse (kaebaja suunamise vaimse tervise õie või kliinilise psühholoogi juurde) väidetav täitmata jätmine on haldustoiming.
10.Arvestades sellega, et kaebaja sõnaselgelt taotles vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - viia ta psühhiaatri vastuvõtule, kuid selle kohta puudub tal VangS § 53 lg-s 2 nimetatud suunamine, on vaidluse all Viru Vangla meditsiiniline otsus (kaebaja 11.09.2018 taotlusele vastamata jätmine), millega vangla sisuliselt keeldus kaebaja suunamisest psühhiaatri juurde, kes võtab vastu patsiente väljaspool vanglat. Seda kinnitab ka Viru Vangla 12.11.2018 vaide tagastamise otsus nr 6-12/527-2.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et vangla poolt kaebaja eriarstiabi osutaja juurde saatmata jätmist saab kaebaja vaidlustada maakohtus.
12.Kohus märgib täiendavalt, kui kaebaja arvates piisab, et tekkinud probleemi lahendamises läheb ta vanglas töötava kliinilise psühholoogi konsultatsioonile, tuleb tal esmalt pöörduda vangla poole kohustamisvaidega, milles nõuda 23.10.2018 tehtud perearsti ettekirjutuse täitmist ja vaide rahuldamata jätmise korral halduskohtusse kohustamisekaebusega. Hetkel ei ole see võimalik, kuna on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Sellel põhjusel ei anna kohus kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks. II
13.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist viia ta psühhiaatri

RKHKo 3-3-1-53-10, p-d 7-10. Vrd RKEKm 3-17-1006, p 10.

vastuvõtule. Kohus märgib, et halduskohtumenetluse käigus selgus, et halduskohtul puudub pädevus lahendada vaidlusi, mis puudutavad vanglaarsti poolt kinnipeetava suunamata jätmist eriarstile. Seega, nii põhivaidluse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse ese ei kuulu halduskohtu pädevuse ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.

14.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 läbi vaatamata.3
15.Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist on kaebajal õigus taotleda ka maakohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium