lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1831/21

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1831/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 20.11.2018, Tartu 3-18-1831 Projektimööbel OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.09.2018. a otsuse nr 176-18/198003, Võru Linnavalitsuse 08.08.2018. a pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokollide ning 16.08.2018. a korralduse nr 340 peale AS-i RETENT puudutavas osas Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määrus Projektimööbel OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) / määruskaebuse esitaja Projektimööbel OÜ Volitatud esindaja Andres Saretok Vastustaja (hankija) Võru linn Kolmas isik AS RETENT Volitatud esindaja adv. Birje Kalmus Kaasatud haldusorgan Riigihangete vaidlustuskomisjon

RESOLUTSIOON

1.Jätta Projektimööbel OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määrus resolutsiooni p 5 osas muutmata.
2.Mõista Projektimööbel OÜ-lt AS RETENT kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud summas 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
3.Tagastada Projektimööbel OÜ-le määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot Projektimööbel OÜ pangakontole Swedbank AS-s nr EE632200221053487433.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 203 lg 1).

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Võru Linnavalitsus avaldas 24.06.2018 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Võru Kesklinna Kooli sisustus“ (viitenumber 198003).
2.Võru Linnavalitsus tunnistas 08.08.2018. a protokollide I osas vastavaks AS RETENT ja Projektimööbel OÜ pakkumused ning tunnistas edukaks AS-i RETENT pakkumuse.
3.Võru Linnavalitsus tunnistas 16.08.2018. a korraldusega nr 340 riigihankel edukaks AS-i RETENT ja otsustas sõlmida edukaks tunnistatud pakkujatega hankelepingud.
4.Projektimööbel OÜ esitas 25.08.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Võru Linnavalitsuse 16.08.2018. a korralduse nr 340 kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO jättis 14.09.2018. a otsusega nr 176-18/198003 vaidlustuse läbi vaatamata.
6.Projektimööbel OÜ esitas 24.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tunnistada kehtetuks Võru Linnavalitsuse 08.08.2018. a protokolli AS-i RETENT pakkumuse edukaks ja parimaks tunnistamise kohta; 16.08.2018. a korralduse nr 340 osas, millega hankija tunnistas edukaks pakkumuseks AS-i RETENT pakkumuse; vastavaks tunnistamise protokolli; hindamise protokolli; VAKO 14.09.2018. a otsuse. Alternatiivsena taotles kaebaja vastavaks tunnistamise protokolli tühisuse tuvastamist. Veel palus kaebaja AS-lt RETENT välja nõuda täies mahus tõmbekapi sertifikaadi ning keelata esialgse õiguskaitse korras Võru Linnavalitsusel hankelepingu sõlmimine AS-ga RETENT.
7.Tartu Halduskohus võttis 26.09.2018. a määrusega Projektimööbel OÜ kaebuse menetlusse; kaasas menetlusse kolmanda isikuna AS-i RETENT; andis kolmandale isikule võimaluse esitada kirjalik vastus kaebusele; rahuldas Projektimööbel OÜ esialgse õiguskaitse taotluse.
8.AS RETENT esitas 03.10.2018 vastuse kaebusele ja 19.10.2018 esitas menetluskulude nimekirja, milles ta palus kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 484,80 eurot.
9.Tartu Halduskohus jättis 01.11.2018. a määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata (p 1); tühistas Tartu Halduskohtu 26.09.2018. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (p 2); jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (p 3); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliselt, s.o 1024 eurot (p 4); mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 484,80 eurot (p 5); jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 6). Kohus leidis, et kolmanda isiku menetluskulud on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 6 mõttes vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetluse aega ja asja keerukust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Projektimööbel OÜ esitas 12.11.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määrus osas, millega mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 484,80 eurot ning jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse põhjendused: Õiguspärane ei ole nõuda kaebajalt välja kulusid, kui kolmas isik soovib omal algatusel jagada selgitusi haldusasja suhtes, tsiteerides VAKO ja Võru Linnavalitsuse otsuseid. Menetluskulud ei olnud vajalikud. Kuna AS RETENT ei esitanud kuludokumente, tuleb menetluskulud jätta kaebajalt välja mõistmata. HKMS § 108 lg 1 ls-st 2 järeldub, et kuna kolmas isik ei esitanud

apellatsioon-, kassatsioon-, määruskaebust või teistmisavaldust, siis ei saa tema suhtes kohaldada poole kohta sätestatut.

11.AS RETENT esitas 14.11.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud summas 388,80 eurot jätta kaebaja kanda. Vastuse põhjendused: HKMS § 20 lg 2 kohaselt on kolmandal isikul menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui seadustik ei sätesta teisiti. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, vaid piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest. Kolmas isik esitas arved, mille alusel tekkis tal õigusabikulude kandmise kohustus. Menetluskulud tuleb jaotada HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 alusel.
12.Projektimööbel OÜ esitas 15.11.2018 taotluse riigilõivu 50 euro tagastamiseks.
13.Võru linn esitas 16.11.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta teatab, et nõustub kolmanda isiku seisukohtadega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. Veel märgib vastustaja, et ta pole kandnud käesolevas vaidluses menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Ringkonnakohus leiab, et Projektimööbel OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitut taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määrus resolutsiooni p 5 osas, millega halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 484,80 eurot. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebaja väitel ei ole kolmanda isiku menetluskulud vajalikud, kuna viimane ei olnud kohustatud kohtule oma seisukohta saatma. Asja materjalidest nähtuvalt võttis halduskohus 26.09.2018. a määrusega (tl 55-56p) kaebaja kaebuse menetlusse. Ühtlasi kaasas halduskohus AS-i RETENT kolmanda isikuna menetlusse HKMS § 20 lg 1 alusel, kuna kaebaja vaidlustas AS RETENT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ning asjas tehtava kohtulahendiga võidi otsustada AS RETENT õiguste ja kohustuste üle. HKMS § 274 lg 3 kohaselt on kolmandal isikul kaebusele vastuse esitamise õigus. Seega märgib kaebaja õigesti, et kolmandal isikul ei olnud kohustust kaebusele vastust esitada. Samas oli kolmandal isikul kui menetlusosalisel selleks siiski õigus. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kaebajale käesolevas asjas olema ettenähtav, et kuna ta vaidlustab hankemenetluse raames tehtud otsustusi puutuvalt AS-ga RETENT, siis kaasatakse menetlusse kolmanda isikuna AS RETENT ning viimane võib kohtumenetluses kasutada esindaja abi ning ka kasutada menetlusosalisele ette nähtud õigust anda kohtule endapoolne seletus vaidlusaluses küsimuses (HKMS § 20 lg 2, § 27 lg 1 p 5). Seega vastuse esitamise õiguse kasutamine kolmanda isiku poolt ei anna alust lugeda menetluskulusid mittevajalikeks.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leidis, et kolmanda isiku menetluskulud on HKMS § 109 lg 6 mõttes vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetluse

aega ja asja keerukusastet. Halduskohtul on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid ilmsete kaalutlusvigade korral (Riigikohtu 24.11.2005. a otsus nr 3-3-1-55-05, p 9; üldkogu 02.05.2017. a otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega on ringkonnakohtul alust halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid korrigeerida juhul, kui väljamõistetud menetluskulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on menetluskulude suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Kaebaja ei ole määruskaebuses selliseid halduskohtu eksimusi välja toonud. Ka ei nähtu ringkonnakohtule taolisi asjaolusid, mis tingiksid kaebajalt menetluskulude väljamõistmise ebaõigsuse. Seega ei ole halduskohus käesolevas asjas eksinud esimese kohtuastme menetluskulude jagamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 484,80 euro suurune menetluskulu on põhjendatud ja vajalik.

18.HKMS § 109 lg 11 sätestab, et HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Eelviidatud säte jõustus 01.01.2018 ning sellega muudeti varasemalt kehtinud põhimõtet, et menetluskulude väljamõistmiseks peavad olema kulud reaalselt kantud. Seega alates 01.01.2018 ei pea haldusasjas menetluskulud olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, vaid piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest.1 Asja materjalidest nähtuvalt esitas kolmas isik menetluskulude kohta halduskohtule 19.10.2018 menetluskulude nimekirja koos arvete ja teostatud tööde aruannetega (tl 98-101p). Kolmas isik kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses haldusasja nr 3-18-1831 menetlusega ning menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Eelnevale tuginedes on põhjendamatu kaebaja etteheide, et kolmas isik ei esitanud kuludokumente ning menetluskulude väljamõistmiseks peavad menetluskulud olema reaalselt kantud.
19.Ebaõige on kaebaja arusaam, et kuna kolmas isik ei esitanud apellatsioon-, kassatsioon-, määruskaebust või teistmisavaldust, siis ei saa tema suhtes kohaldada poole kohta sätestatut. HKMS § 108 lg 1 ls 2 viitab menetluskuludele, mis tekivad pärast seda, kui kolmas isik on esitanud viidatud sättes nimetatud kaebused või teistmisavalduse, nagu ka kolmas isik vastuses määruskaebusele õigesti märgib. Käesolevas asjas taolise olukorraga tegemist ei ole. Käesolevas asjas tuleb kolmanda isiku menetluskulude jaotamisel juhinduda HKMS § 108 lg-tes 4 ja 8 sätestatust, nagu ka halduskohus asjakohaselt määruse p-s 38 märkis.
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Projektimööbel OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata.
21.AS RETENT palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud summas 388,80 eurot kaebaja kanda. Kolmas isik esitas ringkonnakohtule 14.11.2018. a arve nr 180722 ja 31.10.2018. a arve nr 180682 ning teostatud tööde aruanded. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Juhindudes HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 ning § 109 lg-st 6, mõistab ringkonnakohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 388,80 eurot. Teisi menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole ringkonnakohtule laekunud.

Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (496 SE) seletuskiri, eelnõu § 1 p 19 (https://www.riigikogu.ee/ tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-8884-7d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20t%C3%B5hustami seks%20halduskohtumenetluse%20seadustiku,%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20ja%20riigi%20%C3%B5igusa bi%20seaduse%20muutmise%20seadus)

22.Määruskaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on Tartu Halduskohtu 01.11.2018. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama näeb ette RLS § 15 lg 1 p 1. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelnevat arvestades tuleb kaebajale tagastada määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja