lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-237/15

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-237/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1125
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-21-1487/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.20213-18-1119/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-18-237

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2018, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Haldusasi

XXX kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ilma T-särgita jalutamise keelamisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 23.11.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.13.11.2017 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse nr 1-13/237-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot, kuna tal ei lubatud 2,5 aastat ilma T-särgita jalutada. Taotluse kohaselt tekitas keeld temas piinu ja kannatusi. Tartu Vangla jättis 08.01.2018 otsuses nr 1-13/237-2 XXX mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
29.01.2018 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada vangla tegevus ja tegevusetus õigusvastaseks ning tema õigused ja kannatused piisavaks selleks, et vangla kompenseeriks kaebaja piinad. Samuti palus ta anda endale advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Tartu Halduskohus jättis 12.02.2018 määruses XXX kaebuse käiguta, andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest ning jättis XXX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 22.02.2018 esitas XXX kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhjendab, et talle tekitati tervisekahju ja tema väärikust alandati ning palub välja mõista kompensatsiooni vastavalt kohtu äranägemisele.

Tartu Halduskohus vabastas 01.03.2018 määruses XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

3.Kaebaja põhjendab, et ta näeb suvisel ajal vanglas jalutuskäikudel pidevalt mõnda ilma Tsärgita kinnipeetavat, kuid temale põhjendas vangla ilma T-särgita jalutamise keeldu korralikkuse, hügieeni ja seaduskuulekusega. Kaebuse kohaselt on kaebajal diagnoositud kroonilised nahahaigused ning ta D-vitamiini tase on alla normi, mistõttu vajab ta rohkem looduslikku ultraviolett valgust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning jääb kohtueelses menetluses väljendatud selgituste ja põhjenduste juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja on seisukohal, et kuna kehtivas Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 11/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorras“ (TVK) on kehtestatud nõue viibida väljaspool elukambrit korrektselt riietatuna, siis ei saa sellise haldusakti täitmist pidada õigusvastaseks. Vastustaja ei eita, et kaebaja viibis 17.05.2016 Tartu Ülikooli Kliinikumis eriarsti dr Terje Kuke vastuvõtul, kes pidas dermatiiti paranemist soodustavaks ja soovitatavaks ka looduslikku UV-d. Alates 2016. aasta suvest ka võimaldati kaebajale palja ülakehaga jalutamist. Vastustaja on seisukohal, et sellise soovituse andmine 2016. aasta kevadel ei muuda aga vastustaja varasemat käitumist õigusvastaseks, sest varem ei olnud vastustajal eriarsti sellist soovitust. Vastustaja vastuväidete kohaselt isegi juhul kui vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, siis ei oleks alust kaebaja hüvitamisnõuet rahuldada, sest kaebajale ei ole kahjulikku tagajärge tekkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Kaebajal on õigus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui esines vähemalt üks RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest ja see tagajärg leidis aset Tartu Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu.
8.Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 14.01.201419.05.2016 eest, mil tal ei lubatud väljas jalutada ilma T-särgita.
9.Vangistusseaduse § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

TVK p 4.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool elukambrit viibides kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Seega väljaspool elukambrit jalutuskäigul viibides on kinnipeetav kohustatud kandma T-särki. Nimetatud sätte eesmärgiks on viisakuse ja distsipliini tagamine, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult ning see on kehtiv ka käesoleval ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna TVK-s on kehtestatud nõue viibida väljaspool elukambrit korrektselt riietatuna, siis ei saa sellise nõude täitmist pidada vaidlustataval perioodil õigusvastaseks.

10.Kaebaja väidete kohaselt on tal erinevad nahahaigused, mistõttu on arstid talle soovitanud viibida jalutuskäigul palja ülakehaga. Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla arstid kaebajale sellist soovitust andnud ei ole, küll aga viibis kaebaja 17.05.2016 Tartu Ülikooli Kliinikumis dr T. Kuke vastuvõtul (tl 5-6). Eriarst pidas dermatiidi paranemist soodustavaks ja soovituslikuks looduslikku UV-d. Vaidlust ei ole selles, et 2016. aasta suvel ka kaebajale eriarsti soovituse kohaselt võimaldati jalutamist palja ülakehaga (ilma T-särgita), seega vastustaja järgis eriarsti soovitust.
11.Kaebaja väited, et T-särgita jalutamise mittelubamine tekitas talle nii füüsilisi kui vaimseid piinu ja kannatusi, on kohtu arvates paljasõnalised ja tõendamata. Riigikohtu halduskolleegium järeldas oma 04.04.2006 otsuses nr 3-3-1-13-06, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega, ei ole ka avalikus õiguses kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine. Seega peab kahju hüvitamiseks olema isikule tekkinud ka kahjulik tagajärg. RVastS § 9 lg-ga 1 sätestatakse ammendavalt loetelu alustest, mil isikul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist väärikuse alandamise tõttu ja ka seoses tervise kahjustamisega. Kohus on seisukohal, et mitte igasugune ebameeldivus, üleelamine või negatiivne tunne ei ole käsitatav väärikuse alandamisena. Riigikohtu halduskolleegium aktsepteeris oma 07.06.2010 otsuse nr 3-3-1-41-10 p-s 22 Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat, mille kohaselt tuleb kinnipidamistingimuste hindamisel arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. See tähendab, et kinnipeetava väärikuse alandamiseks peaks tema õigusvastane ebasoodne kohtlemine olema piisavalt intensiivse mõjuga või pika kestusega ehk teisisõnu peab see ületama teatava läve. Niisuguse läve ületamise demonstreerimiseks on Riigikohus eelnimetatud otsuse p-s 23 taaskord refereerinud EIK praktikat. Sellistest näidetest nähtub, et väärikuse alandamiseks loetakse juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui kaebaja kirjeldatud olukord. Vähetähtis ei ole ka see, et kaebaja on kahjulike tagajärgede kirjeldamisel viidanud ka tegevustele, mis kuidagi ei ole seotud palja ülakehaga jalutamisega. Nii ei saa dušši, riiete ja veel mõne asja väidetava ärakeelamisega kaasnevaid tagajärgi pidada kohtu arvates T-särgiga jalutamisega kaasnevateks tagajärgedeks ega mõjutada sellega kaasnenud tagajärje ulatust. Seetõttu ei ole kohtule eluliselt usutav, et ilma T-särgita jalutamise võimaluse puudumine võiks põhjustada niisuguseid kannatusi, mis alandaksid kaebaja inimväärikust ja annaksid alusel rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
12.Kaebaja väited vangla arstide tegevusele enne dermatoloogi soovitust ehk ilma T-särgita jalutamiseks loa andmata jätmist kaebajale vaatamata tema terviseseisundile, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus jätab need tähelepanuta, kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt toiminud ega tema väärikust alandanud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kaebajale oleks vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahjulik tagajärg. Kuna kahjunõude hüvitamiseks alust ei ole, siis jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja