Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seonduvalt naissoost ametniku kohalolekuga kaebaja keha ülevaatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu resolutsiooni p 1
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
12.07.2018.
a
määruse
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tartu Vangla kinnipeetav (määruskaebuse esitaja) esitas 03.04.2018 Tartu Vanglale taotluse nr 1-13/85-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kutsuti määruskaebuse esitaja 30.01.2018 kabinetti, kus meedik tegi tema keha ülevaatuse. Määruskaebuse esitaja võttis riided seljast, aga selle protsessi juures viibis ka naissoost vanglaametnik. Määruskaebuse esitaja väitis, et naissoost vanglaametniku juuresolek on seaduse kohaselt keelatud. Määruskaebuse esitaja väitel tekkis tal sellest hirm, paanika, solvumise tunne ning tema inimväärikust alandati.
2.Tartu Vangla jättis 31.05.2018. a otsusega nr 1-13/85-2 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 03.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist ja kahju kompenseerimist kohtu äranägemisel. Määruskaebuse esitaja esitas riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
4.Tartu Halduskohus jättis 18.06.2018. a määrusega kaebuse käiguta ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Määruskaebuse esitajal tuli selgitada, kas kohus on määruskaebuse esitaja tahet õigesti tõlgendanud ning andis võimaluse kaebuse nõuete täpsustamiseks ja täiendamiseks.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 21.06.2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et jääb selle juurde, et valvur oli naine.
6.Tartu Halduskohus jättis 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata ning andis resolutsiooni p-ga 2 tähtaja riigilõivu 250 euro tasumiseks. Halduskohus selgitas, et tuginedes kaebusele ja arvestades puuduste kõrvaldamise avalduses märgitut, on määruskaebuse esitaja esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel seonduvalt asjaoluga, et 30.01.2018 viibis naissoost ametnik määruskaebuse esitaja keha ülevaatuse juures ning sellest lähtuvalt on alandatud tema inimväärikust. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et 30.01.2018 vaatas määruskaebuse esitaja üle Tartu Vangla valveõde, kelle soovist tulenevalt viibis kogu vastuvõtu aja ruumis naisvalvur. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et arstlikul läbivaatusel ei pidanud määruskaebuse esitaja paljastama kogu oma keha ning kinnipeetav ei teinud valveõele kordagi märkust naisvalvuri juuresoleku kohta. Halduskohus märkis, et 30.01.2018 ei toimunud määruskaebuse esitaja suhtes läbiotsimist, vaid arstlik läbivaatus. Isegi kui jaatada vangla õigusvastast tegevust, ei ole vangla tegevus saanud määruskaebuse esitajale põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise rahas. Et kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et määruskaebuse esitaja ei paljastanud arstlikul läbivaatusel kogu oma keha ning kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete kohaselt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud ka olukordi, kus tal on keelatud palja ülakehaga viibimine (haldusasi nr 3-18-237), leidis halduskohus, et tegemist oli määruskaebuse esitajale väheintensiivse õiguste riivega. Ka ei nähtu asja materjalidest, et naisvalvuri juuresolekust oleks määruskaebuse esitajale kaasnenud muid negatiivseid tagajärgi peale väidetava inimväärikuse alandamise. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ei ole piisavalt alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes.
7.Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub anda talle advokaat, sest tema hinnangul kasutab kohus määruskaebuse esitaja teadmatust ära. Määruskaebuse esitaja ei ole rahul sellega, kohus ei võta kaebuselt riigilõivu 15 eurot vaid 250 eurot. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid ning riigilõivust vabastamiseta jäetakse ta ilma õiguste kaitsest.
8.Tartu Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlust (I) ja seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
10.Määruskaebuse esitaja palub esitatud määruskaebuses riigi õigusabi põhjendusel, et kohus kasutab ära määruskaebuse esitaja teadmatust ja arusaamatust.
11.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebus halduskohtu 12.07.2018. a määruse peale on arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjutaks kuidagi määruskaebuse lahendamist. Seega on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi praegusel juhul määruskaebemenetluses ise kaitsma, mistõttu puudub alus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
12.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. II
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb jätta rahuldamata ja määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu isik ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse eduväljavaated on vähesed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
15.Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus nõuab temalt 250 euro tasumist, mitte aga 15 euro tasumist nagu tavaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et määruskaebuse esitaja on palunud kohtul Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 3 kohaselt kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 250 eurot. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõiv 250 eurot.
16.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna temalt nõutakse riigilõivu tasumist ja tal raha ei ole, jäävad tema õigused kaitseta. Ringkonnakohus selgitab, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1
tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöördumiseks. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKm 06.09.2007, 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 11). Riigikohus on asunud seisukohale, et maksejõuetu isiku saab riigilõivust vabastamata jätta üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Samuti selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHKm 16.05.2011, 3-3-1-95-10, p 6-7). Kohtupraktikas on ka sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04.05.2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid, ei saa olla määruskaebuse esitajale tekitatud sellist kahju, millega on õigusvastaselt alandatud tema väärikust ning mille hüvitamine rahas riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel oleks põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et on äärmiselt ebatõenäoline, et asjaolusid arvestades naisvalvuri kohaolek arstlikul läbivaatusel oleks saanud põhjustada määruskaebuse esitajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks ja sellest lähtuvalt tuleb jätta määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus rahuldamata.
18.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.07.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.