Andri Ladevi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tema saadetud kirjast eraldatud dokumentide hoiustamisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andri Ladevi määruskaebus 12.09.2018. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tartu
Halduskohtu
RESOLUTSIOON
1.Võtta Andri Ladevi määruskaebus menetlusse.
2.Võtta asja materjalide juurde koopiad A. Ladevi 23.04.2018. a kahju hüvitamise taotlusest Viru Vanglale nr 6-16/94-1, Viru Vangla 02.04.2018 koostatud esemete äravõtmise aktist nr 470 ja Viru Vangla valvuri 21.06.2018 koostatud õiend.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1).
Andri Ladev esitas 17.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt saatis Tartu vangla kinnipeetav A. Ladev Viru Vanglasse teisele kinnipeetavale kirja. 02.04.2018 võeti kirjast ära 45 erineva sisuga dokumenti ja 3 joonistust. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla hoidis tema dokumente oma valduses 36 päeva alusetult, dokumendid olid mõeldud kirja adressaadile, mitte vanglale teadmiseks. Kaebaja on seisukohal, et dokumentide ära võtmisega rikuti tema õigust sõnumisaladusele ning ta taotleb tekkinud kahju eest hüvitist summas 2000 eurot. Kaebaja palus kaebuses vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puuduvad materiaalsed võimalused riigilõivu tasumiseks.
2.Tartu Halduskohus otsustas 12.09.2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ning määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis kohus kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates määruse jõustumisest tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 60 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte järgi kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek, mis on arvutatud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kuusissetuleku alusel vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatule, ilmselgelt ebapiisav, et riigilõivu tasuda. Halduskohus leidis, et rahalise hüvitise väljamõistmine ei omaks eduväljavaateid HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
3.A. Ladev esitas 19.09.2018 ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse peale. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest materiaalsete võimaluste puudumise tõttu. Kaebajal puudub võimalus tasuda riigilõiv summas 60 eurot. Kaebaja elab teiste armust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Määruskaebusega on vaidlustatud Tartu Halduskohtu määrust osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse ning kohustas tasuma riigilõivu summas 60 eurot. Seega on määruskaebus esitatud Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse resolutsioonide p 1 ja 2 peale. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.
5.Viru Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel koopia A. Ladevi 23.04.2018. a kahju hüvitamise taotlusest Viru Vanglale nr 6-16/94-1, koopia Viru Vangla 02.04.2018 koostatud esemete äravõtmise aktist nr 470 ning Viru Vangla valvuri 21.06.2018 koostatud õiendi. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel nimetatud dokumendid asja materjalide juurde.
6.Ringkonnakohus palus täiendava kohtunõudega Viru Vanglal selgitada määruskaebuse lahendamisel tõusetunud küsimusi. Viru Vangla esitas 18.10.2018 vastuse ringkonnakohtu päringule.
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Halduskohus on õigesti leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja viitab ka ise määruskaebuses, et tal puuduvad materiaalsed vahendid, et riigilõivu tasuda.
8.Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata aga põhjusel, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus leidis, et rahalise hüvitise väljamõistmine ei oma
eduväljavaateid HKMS § 111 lg 1 mõttes. Määruskaebuse esitaja ei ole nimetatud seisukohale määruskaebuses vastu vaielnud, kuid ringkonnakohus mõistab, et määruskaebuse esitaja soov on, et ta ei peaks riigilõivu tasuma ja et tema kaebust menetletakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja mittevaralise kahju nõue ei ole perspektiivikas. Seetõttu on põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine.
9.Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti mõistnud, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist sõnumi saladuse rikkumise eest. Kaebaja õigust sõnumite saladusele rikkus väidetavalt Viru Vangla tegevus, mis seisnes 02.04.2018 Viru Vangla kinnipeetavale saadetud kirjast dokumentide ja joonistuste äravõtmises ja enda valduses hoidmises 36 kalendripäeva, s. o kuni 08.05.2018. Kaebaja märkis Viru Vanglale esitatud 23.04.2018. a kahjunõudes, et tema vara omastati ebaseaduslikult ja sellega rikuti sõnumi saladust. Samuti tungiti seeläbi kaebaja era- ja perekonna asjadesse. Kaebaja märgib kahjunõudes, et kuna dokumendid võttis vangla enda valdusesse, siis polnud kaebaja poolt saadetud sõnum kaitstud. Halduskohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja sõnumi saladuse rikkumise eest kahju hüvitamist summas 2000 eurot.
10.Viru Vangla poolt ringkonnakohtule 18.10.2018 esitatud vastuses selgitab vangla, et lähtus kaebaja saadetud kirjast esemete äravõtmisel ekslikust praktikast, mille kohaselt oli vangla kehtestanud nimekirja esemetest, mida oli keelatud maksikirjaga saata. Äravõetud esemed paigutati esialgselt leitud ning äravõetud esemete lattu. Eelnevalt trükiste saajale üleandmisele tõi inspektor-kontaktisik G. Sondberg esemed enda kabinetti 434, mis asub Viru Vangla
2.üksuses. Viru Vangla selgitas ringkonnakohtule, et kirja avamise juures viibis kinnipeetav M. Lumi (kirja adressaat). Viru Vangla tunnistab, et kinnipeetav M. Lumile saadetud kirjast äravõetud asjade tagastamisega viivitati ülemääraselt. Trükised anti M. Lumile tagasi põhjusel, et kätteandmise hetkeks oli vangla mõistnud enda eelneva praktika ekslikkust ning teinud vastavad korrektuurid.
11.Viru Vangla valvur, kes võttis 02.04.2018 kella 17.50 ajal M. Lumile saadetud maksikirjast ära kolm prinditud joonistust ja 45 väljaprinditud lehte ning koostas 02.04.2018 esemete äravõtmise akti, on kinnitanud 21.06.2018. a õiendis, et kirjast äravõetud dokumentide sisuga ta ei tutvunud ning nende sisu ta ka ei lugenud.
12.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
13.Riigikohtu halduskolleegium on 20.10.2011. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-43-11 (p 8) väljendanud seisukohta, et pelgalt kirja sisu (viidatud kohtuasjas postkaartide) äravõtmine riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju kaasa tuua ei saa. Käesolevas asjas ei ole ringkonnakohtu poolt välja nõutud materjalide põhjal alust arvata, et võiks kinnitust leida kaebaja väide, et vangla teadlikult ei kaitsnud kaebaja sõnumi saladust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õigust sõnumite saladusele riivatud 02.04.2018 kaebaja poolt saadetud kirjast esemete äravõtmisega ja hoiustamisega. Kaebaja saadetud kiri jõudis adressaadini ja kiri avati ning lisatud joonistused ja dokumendid võeti sealt ära adressaadi juuresolekul. Viru Vangla ei ole omastanud kaebaja poolt saadetud dokumente ja joonistusi. Viru Vangla kinnitas ringkonnakohtule, et paigutas M. Lumile saadetud maksikirjast äravõetud dokumendid lattu,
kus ringkonnakohtu arvates nendega tutvumine võõraste isikute poolt pidi olema välistatud. Valvur A. N. kinnitas, et tema kirja sisuga ja ära võetud lisadega ei tutvunud ning kohtul puudub alus haldusasjas kogutud materjalide põhjal selles väites kahelda. Lisaks on mõistetav, et enne dokumentide tagasi andmist 08.05.2018 tõi inspektor-kontaktisik esemed laost kõigepealt enda kabinetti ja läks sellele järgnevalt M. Lumi juurde ning andis kaebaja kirja lisad lõpuks saajale üle. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 25.06.2009. a otsuses nr 3-4-1-3-09 (p 16), et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, siis ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega, ning keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Käesoleval juhul viibis kirja adressaat kirja avamise ja sellest esemete äravõtmise juures. Seega ei rikkunud Viru Vangla kaebaja põhiõigust sõnumite saladusele. Kuigi kaebaja ei ole kaebuse kahjunõude aluseks märkinud õigust eraelu puutumatusele (PS § 26), märkides vaid, et vangla hoidis enda valduses delikaatseid andmeid, siis ringkonnakohus selgitab, et eraelu puutumatusele saaks viidata kirja adressaat, sest isikule adresseeritud ümbriku sisu kuulub adressaadi eraelu kaitsealasse.
14.Eeltoodud põhjendustel, jääb A. Ladevi 19.09.2018 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määrus muutmata.
15.Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et halduskohus tegi toimiku materjalidest nähtuvalt otsustuse jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata üksnes halduskohtule koos kaebusega esitatud dokumentide põhjal. Kaebusele olid lisatud Viru Vangla 25.06.2018. a otsus nr 6-16/94-2, millega jäeti A. Ladevi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata ning Justiitsministeeriumi 30.05.2018. a vastus märgukirjale nr 11-7/3415-2. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtul võimalik vaid nimetatud kahe menetlusdokumendi põhjal teha sisulist ja veenvat otsustust selle kohta, kas vastustaja tegevus võib olla õigusvastane ja kas kaebaja tuleks riigilõivu tasumisest vabastada või ei ole selleks alust just seetõttu, et tema kavandatav menetluses osalemine ei oleks ilmselt edukas põhjusel, et vastustaja ei ole suure tõenäosusega tegelikult oma tegevusega rikkunud kaebaja õigust sõnumisaladusele. Halduskohus viitas 12.09.2018. a määruses küll valvuri 21.06.2018. a õiendile, kuid vastustajalt seda välja ei nõutud, s. o tegelikkuses halduskohus selle sisuga ei tutvunud. Samuti puudusid toimikust näiteks kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ja akt kirjast esemete äravõtmise kohta, millest oleks võinud ilmselt selgemalt nähtuda see, millisel alusel esitati kahjunõue vanglale, millisel õiguslikul alusel võeti kaebaja saadetud maksikirjast ära selle lisad, kuhu need paigutati, kas kirja adressaat viibis kirja lisade äravõtmise juures jne, s. o sellist informatsiooni sisaldavad materjalid, mille põhjal oleks kohtul reaalselt võimalik hinnata, kas käesoleval juhul on suure tõenäosusega tegemist olukorraga, kus võidi rikkuda kaebaja õigust sõnumisaladusele või mitte vastavalt kehtivas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele. Seepärast nõudis ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel ise vastustajalt asjasse puutuvate tõendite esitamist ja asjaolude kohta täiendava selgituste andmist, kuigi HKMS §-st 2 lg 4 tulenevalt oleks halduskohus pidanud ise tagama asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.