Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-18-367 22. oktoober 2018, Tartu Janar Jäätma Illimar Libe kaebus Maksu- ja Tolliameti 7. detsembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00727-31 ja 18. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-1/3971-2 tühistamiseks Kaebaja Illimar Libe, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Illimar Libe kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. november (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb tal seda ringkonnakohtult taotleda (HKMS § 116 lg 5).
1.OÜ Audacer deklareeris detsember 2014 kuni mai 2015 käibedeklaratsioonidel ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel makse 20 569 eurot. OÜ Audacer jättis deklareeritud maksud tasumata.
3-18-367
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 7. detsembri 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00727-31 Illimar Libe tasuma OÜ-ga Audacer solidaarselt maksuvõlga 20 569 eurot (tl-d 6–9). MTA põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) OÜ Audacer jättis maksuvõla tasumata. MTA alustas täitemenetlust 4. juunil 2015. Äriühingu konto jääk 5. juuni 2015. a seisuga oli 4 eurot ja 59 senti ning 15. juuli 2015. a seisuga oli see 2 eurot ja 24 senti. Äriühingul puudub registervara. Äriühing ei tegutse. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2013. a kohta. Äriühing kustutati 30. juuni 2015. a otsusega käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist; 2) Illimar Libe oli äriühingu juhatuse liige 25. juunist 2008 (ainuliige alates 6. oktoobrist 2014) kuni 3. juunini 2015. Äriühing deklareeris makse 20 569 eurot, kuid jättis need tasumata; 3) I. Libe jättis täitmata maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse. I. Libe korraldas äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäi maksukohustus täitmata. I. Libe võttis äriühingust maksuvõla tekkimise ajal välja raha 23 550 eurot. Sellega rikkus I. Libe kui juhatuse liige tasumiskohustust. I. Libe rikkus tagamiskohustust. Tal oli kohustus tagada, et mai 2015. a maksukohustuse täitmiseks oleks äriühingul piisavalt raha hoolimata sellest, et tasumise tähtpäev saabus siis, kui I. Libe enam äriühingu juhatuse liige ei ole (s.o 10. juunil 2015 ja 22. juunil 2015). I. Libe oli enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist maksukohustusest teadlik. Töötajatega lõpetati töölepingud 31. mail 2015. Äriühingu majandustegevus lõppes pärast äriühingu võõrandamist. Maksuvõlg ei tekkinud uue juhatuse liikme ajal. I. Libe kasutas äriühingu raha selliselt, et see muutus varatuks; 4) I. Libe rikkus maksukohustusi tahtlikult. Äriühingu maksuvõla tekkimise perioodil (1. detsember 2014–3. juuni 2015) võeti pangaautomaadist välja sularaha 20 650 eurot. Sularaha võeti välja 57 korral. Sularaha võeti välja I. Libele väljastatud pangakaardiga. I. Libe märkis seletustes, et tema otsustas rahade liikumise üle ja tegi makseid. Samuti märkis I. Libe, et palju arveid tuli tasuda sularahas. Väidetavalt andis I. Libe raamatupidamisdokumendid äriühingu uuele omanikule üle, kuid dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt läks kolimise käigus kaotsi. Äriühingu ja uue juhatuse liikme aadressile edastati korraldused esitada dokumendid, mida ei täidetud. MTA palus nimetada võimalikud tehingupartnerid, kellele äriühing sularahas tasus. I. Libe ei osanud kirjalikus vastuses nimetada ühtegi tehingupartnerit. Äriühing maksis I. Libele detsembris 2014, veebruaris ja mais 2015 dividende kokku 2900 eurot. Dividende maksti olukorras, kus äriühingul oli maksuvõlg. Veebruaris ja mais 2015 makstud dividendidelt jäeti tulumaks 425 eurot tasumata, millega suurenes äriühingu maksuvõlg. Äriühing ei esitanud 2014. a kohta majandusaasta aruannet. Äriühing oli maksuvõla tekkimise ajal I. Libe kontrolli all. Kuna I. Libe tegeleb ettevõtlusega alates 2008. a, ta teadis juhatuse liikme kohustusi. Pärast I. Libet sai äriühingu juhatuse liikmeks variisiku tunnustega isik. I. Libe võõrandas varatu äriühingu koos 20 569 euro suuruse maksuvõlaga MTA-le kättesaamatu Läti kodanikule, kes juhtis äriühingut. Pärast äriühingu võõrandamist lõppes äriühingu tegevus; 5) kohustuse rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Kui äriühingu pangakontolt poleks perioodil 1. detsember 2014 kuni 3. juuni 2015 välja võetud sularaha, oleks äriühingul olnud raha, et tasuda maksuvõlg; 6) aegumistähtaeg viis aastat algab detsembri 2014. a KMD esitamisest ehk 20. jaanuarist 2015. Maksuvõlg aegub 20. jaanuaril 2020.
3.MTA jättis 18. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 6-1/3971-2 I. Libe vaide rahuldamata (tl-d 16–18).
3-18-367
4.I. Libe esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 7. detsembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00727-31 ja 18. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-1/3971-2 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlustatud otsuses märkis MTA, et ta ei kahtle perioodil detsember 2014 kuni mai 2015 esitatud deklaratsioonide õigsuses. Seega deklaratsioonides esitatud andmed on õiged. Kaebaja märkis seletustes, et sularaha võeti välja selleks, et tasuda arveid. Sularahas arveldamine ei ole keelatud. Kui eeldada, et deklaratsioonides esitatud andmed on õiged, sellest järeldub, et ettevõte tegutses; 2) ettevõtluses võib esineda olukordi, kus teatud perioodil kõikide kohustuste täitmiseks raha ei ole. Kaebajal tekkisid ajutised majanduslikud raskused ning äriühing ei olnud võimeline kõiki jooksvaid kohustusi täitma. Vaja oli kindlustada mitme isiku töö ja töötasu. Muu kohustuse eelistamine on vastutust välistav asjaolu; 3) kuna võlgnik oli tegutsev äriühing, oli tal laekumata arveid. Nende alusel oleks saanud maksukohustust täita. Uuel omanikul oli soov tegeleda ettevõtlusega. Kaebaja ei tea, kas see realiseerus; 4) kuna maksuhaldur ei kahtle deklaratsioonides esitatud andmete õigsuses, järeldub, et tehingud olid seaduspärased. Kaebajale ei ole teada, miks uus juhatuse liige ei soovi maksuhalduriga suhelda; 5) kaebaja ei ole käitunud õigusvastaselt ega soovinud õigusvastast tagajärge. Juhatuse liige ei ole tegutsenud süüliselt, kui ta on maksu deklareerinud korrektselt, kuid maks jäetakse tasumata põhjusel, et äriühingul raha puudub. Hoolas juhatuse liige ei suuda maksukohustust täita, kui raha ei ole. Kaebaja tasus sularahaga teised kohustused, et ettevõtte töös hoida. Maksuhaldur soovib luua olukorda, kus eelistada tuleb maksukohustuse täitmist teistele kohustustele; 6) maksuhalduri kohustus on tõendada juhatuse liikme süüd. Tahtluse sisustamine nõuab suuremat motiveerimiskohustust. Vaidlustatud otsus rajaneb subjektiivsetel hinnangutel. Juhatuse liige kinnitas suulise seletusega, et sularahaga tasuti teisi kohustusi. Osaniku vahetumise tõttu ei ole kaebajal oma väiteid tõendada. Tõendid on uuel omanikul.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, vaidlustatud otsused tühistamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud; 2) kaebaja rikkus oma kohustust tahtlikult. Äriühingu kontolt võeti regulaarselt sularaha välja. Selle ettevõtluses kasutamise kohta ei ole tõendeid esitatud. Kaebaja maksis endale dividende, kui äriühingul oli makseraskus. Kaebaja võõrandas äriühingu variisiku tunnustega isikule; 3) kaebaja ei esitanud kontrollitavaid andmeid sularaha tehingute kohta. Asjaolu, et äriühing maksuvõla tekkimise perioodil tegutses ning maksuhaldur pole deklaratsioonides esitatud andmeid kahtluse alla seadnud, ei tõenda sularaha kasutamist ettevõtluses. Äriühing ja selle uus juhatuse liige ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. Kaebaja ei tõendanud raamatupidamisdokumentide üleandmist; 4) teiste kohustuste eelistamine ei ole vastutust välistavaks asjaoluks. Võlgnik peab kohustusi teiste võlausaldajate ees täitma proportsionaalselt; 5) kaebaja pole esitanud andmeid selle kohta, kelle ees olid äriühingul kohustused. Kaebaja väitis maksuhaldurile esitatud seletustes, et äriühingul võlgu polnud. Seletustest jääb seega mulje, et ta täitis kõik teised kohustused, aga mitte maksukohustust. Kaebaja ei esitanud tõendeid ega kontrollitavaid väiteid selle kohta, et äriühingul oli laekumata arveid, millega oleks maksukohustuse saanud täita; 6) maksuhaldur täitis uurimiskohustust. Maksuhaldur on üritanud saada teavet äriühingult ja uuelt juhatuse liikmelt; 7) tõendamiskoormis on läinud kaebajale üle (MKS § 96 lg 2 ja § 150 lg 1).
3-18-367
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja vaidlustab vastutusotsust. MKS § 40 lg 1 kohaselt on vastutusotsuse tegemise eeldused järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 2) juhatuse liige rikkus oma kohustust tahtlikult või raskest hooletusest ning 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo 3-3-1-20-16, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
7.MKS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Viidatud norm tähendab mh seda, et kui äriühingul on raha, tuleb juriidilise isiku seaduslikul esindajal tagada, et selle rahaga tasutakse ka maksukohustus.
8.Vastutusotsuse kohaselt deklareeris OÜ Audacer detsember 2014 kuni mai 2015 makse 20 569 eurot, kuid need jäeti tähtpäevaks tasumata. Maksuhaldur on seisukohal, et äriühingult ei ole võimalik maksu sisse nõuda ning kaebaja vastutab äriühinguga solidaarselt.
9.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et äriühingul olid ajutised majanduslikud raskused ja ta ei olnud seetõttu võimeline kõiki jooksvaid kohustusi täitma. Kaebaja väidab, et sularaha võttis ta äriühingu kontolt välja selleks, et maksta teenuste ja kaupade eest. Kui kaebaja väide peaks tõele vastama, võib see halduskohtu hinnangul mõjutada vastutusotsuse õiguspärasust. Isiku tegevust ei saa käsitada tahtlikult või raskest hooletusest maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate kohustuste rikkumisena, kui ta tegutseb selle nimel, et hoida äriühingut toimivana ning parandada selle majanduslikku olukorda. Sellises olukorras võib möönda, et isik tegutses maksukohustuste täitmata jätmisel hooletult.
10.Halduskohtu hinnangul on praeguses asjas peamine vaidlusküsimus eeskätt selle üle, kas asjaolude tõendamiskoormis on läinud maksuhaldurilt kaebajale üle, s.t, kas kaebaja peab tõendama, et äriühingu kontolt väljavõetud sularahaga tasus ta teistele isikutele äriühingule osutatud teenuste ja kaupade eest.
10.1.MKS 96 lg 2 ja § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel mh vastutusotsuse vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktika kohaselt läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuotsus, sh vastutusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud (vt RKHKo, nr 3-3-3-1-27-15, p 20).
10.2.Vaidlustatud vastutusotsuses on maksuhaldur kaebajale kohustuse peale panemist põhjendanud asjaoluga, et kaebaja oli maksukohustuse (s.o 20 569 euro) tekkimise ajal äriühingu juhatuse ainuliige, kohustuste tekkimise perioodil võttis kaebaja äriühingu kontolt sularaha 23 550 eurot, maksis vaidlusalusel perioodil endale dividende 2900 eurot, tal puudus tõend raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta, pärast äriühingu võõrandamist äriühingu majandustegevus lakkas ning äriühing võõrandati teisele äriühingule, mis omakorda kuulus Läti kodanikule. Maksuhaldur märgib vastutusotsuses, et pärast äriühingu võõrandamist ei ole sealt ega selle uuelt juhatuse liikmelt saadud raamatupidamisdokumente, millest nähtuks, kellele ja mille eest sularahas tasuti. Maksuhaldur lisab, et kaebaja ei nimetanud ka maksumenetluses
3-18-367 võimalikke tehingupartnereid, kellele sularahas tasuti. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna see oli väidetavalt kolimise käigus kaduma läinud.
10.3.Maksuhaldur võttis vastutusotsuse tegemisel arvesse mh asjaolu, et pärast äriühingu võõrandamist selle majandustegevus lõppes. Äriühing deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid mais 2015. Äriühing ei esitanud majandusaasta aruannet 2014. a kohta. Äriühing kustutati 30. juuni 2015. a otsusega käibemaksukohuslaste registrist. Töölepingud lõpetati hiljemalt 31. mail 2015.
10.4.Maksuhaldur nõudis mitmel korral nii äriühingult kui ka selle uuelt juhatuse liikmelt raamatupidamisdokumentide esitamist, kuid need jäeti esitamata (tl-d 192–203). Maksuhaldur märgib vastutusotsuses, et äriühingu uus juhatuse liige on äriregistri andmete kohaselt seotud 7 äriühinguga ning kui ta on nende juhatuse liikmeks saanud, on äriühingute tegevus sisuliselt lõppenud.
10.5.Halduskohtu hinnangul annavad asjaolud kogumis aluse jaatada, et tõendamiskoormus selle kohta, et kaebaja võttis vaidlusalusel perioodil äriühingu kontolt sularaha välja ja tasus selle eest äriühingu ettevõtlusega seotud arveid, on üle läinud kaebajale. Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja võttis äriühingu kontolt sularaha välja. Maksuhaldur on korduvalt üritanud tõendeid saada, kuid äriühingu uus juhatuse liige pole vastanud (tl-d 192-203). Maksuhaldur palus kaebajal nimetada tehingupartnerid, kellele ta sularahas tasus (tl 190). Kaebaja vastas järgmist: „Ei mäleta enam. Sellest on juba rohkem kui 2 aastat möödas. [---].“ Kaebaja märkis suuliste seletuste andmisel järgmist: „Väga palju asju tuli maksta sularahas. Väga paljud hulgimüüjad müüsid mulle sularahas. Kõik need tehingud on arvetega kaetud. Samuti tuli sularahas tasuda jooksvad kulud nagu kütus jmt.“(tl 186). Kaebaja oli äriühingu osanik ja juhatuse liige 25. juunist 2008 kuni 03. juunini 2015. Halduskohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole usutav, et nii pika perioodi jooksul ei ole äriühingu juhatajal tekkinud kindlaid tehingupartnereid, kellelt teenuseid või kaupu soetatakse. Samuti pole usutav, et kaebajale ei meenu isegi (hulgi)müüja(d), kellelt sularahas kaupa soetati. Vaidlusalusel perioodil võeti päevas sularaha välja mitmeid kordi ja suuremates summades, nt äriühingu kontolt võeti 3. mail sularaha viiel korral kokku 3000 eurot (vt I kd, tl-d 17–18). Ühtlasi nähtub konto väljavõttest, et just enne äriühingu võõrandamist võeti äriühingu kontolt sularaha umbes kaks korda rohkem kui seda eelnevalt tehti (detsembris umbes 3100 eurot, jaanuaris 2520 eurot, veebruaris 1800 eurot, märtsis 2700 eurot ning aprillis 4300 eurot ja mais 5000 eurot) (II kd, tl 7). Kui sellises summas võetakse sularaha, et sellega väidetavalt tasuda kauba või teenuse eest, võib eeldada, et tavapärases majandustegevuses isik teab, kellele ja milleks ta seda teeb. Arvestades kaebaja kui juhatuse liikme tegevusperioodi pikkust, sündmustest möödunud aega ning välja võetud summade suurusi, ei ole kaebaja väide veenev, et ta ei mäleta, kellele ta sularaha tasus. Praegusel juhul ei ole võimalik maksuhalduril tõendada asjaolu, et kaebaja tasus ettevõtlusega seotud arveid. Nimetatud asjaolu kohta saab tõendeid, sh usutavaid seletusi esitada eeskätt kaebaja. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses üldse esitanud seletusi selle kohta, kellele ning milliste teenuste ja kaupade eest ta tasus. Sellest tulenevalt ei saanud maksuhaldur ka kontrollida võimalike väidete tõele vastavust ega hinnata nende usaldusväärsust.
10.6.Kaebaja väitis, et pärast võõrandamist pidi teistelt isikutelt tulema äriühingule laekumisi. Halduskohtu hinnangul ei saa seda väidet usutavaks pidada. Kaebaja pole
3-18-367 maksuhaldurile täpsustanud, kellel ja millised kohustused olid äriühingu ees. Vaidluse asjaolud viitavad sellele, et sisuliselt oli juuniks 2015 äriühingu tegevus lõppenud (vt käesolev otsus, p 10.5).
10.7.Halduskohus märgib, et deklareeritud maksude õigsuse eeldamine ei tähenda seda, et kontolt väljavõetud sularahaga tasuti ettevõtlusega seotud kulude eest. Tegemist on uue õigusliku alusega, millest võib sõltuda täiendava maksu määramine, mida aga otsustab maksuhaldur.
10.8.Eelnevast tulenevalt on väite, et kaebaja tasus äriühingu kontolt väljavõetud sularahaga ettevõtlusega seotud kulude eest, tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule enda väite kinnitamiseks usutavaid seletusi ega tõendeid esitanud.
11.Eespool nimetatud asjaolud kogumis andsid halduskohtu hinnangul maksuhaldurile aluse jaatada, et kaebaja rikkus tahtlikult maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevat kohustust tagada äriühingu maksukohustuste tähtaegne täitmine ning selle tõttu jäi äriühingul täitmata maksukohustus. Äriühingu maksukohustus tekkis perioodil, kui kaebaja oli äriühingu juhatuse ainuliige.
12.Eeltoodu tõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.