MM kaebus Viru Vangla 14. veebruari 2018. a käskkirja nr 63/128-1 tühistamiseks Kaebaja MM Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Olga Hodakovskaja Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta MM kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. novemberil (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla karistas 14. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/128-1 kinnipeetavat MM (kaebaja) distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumise eest.
3-18-1000 Nimetatud kodukorra punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja kasutas teise kinnipeetavaga suheldes ning vanglaametniku suunas peaga osutades ebaviisakat, ebatsensuursed ning solvavat väljendit. Distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitab valvur A. Nikuneni 14. jaanuari 2018. a ettekanne, samuti videosalvestise vaatluse protokoll, millest nähtub, et kaebaja vestles teise kinnipeetavaga ning viipas vanglaametniku poole. Videosalvestisel puudub heli, kuid sellelt oli näha, et kaebaja oli ärritunud olekus. Vangla hinnangul raskendab ebaviisakas käitumine vanglas distsipliini tagamist, kuid rikkumist ei ole põhjust käsitleda siiski raskena. Vangla hinnangul on rikkumist arvestades proportsionaalseks karistuseks noomituse avaldamine.
2.Kaebaja esitas 15. märtsil 2018 vaide vangla direktori 13. veebruari 2018 allkirjastatud otsusele nr 6-10/5556-2, millega vangla keeldus taandamast distsiplinaarasja menetlevat inspektor-kontaktisik Kedy Liivakivi. Samuti esitas kaebaja 16. märtsil 2018. a vaide vangla
14.veebruari 2018. a käskkirja nr 6-3/128-1 peale.
3.Viru Vangla jättis 16. aprilli 2018. a vaideotsusega nr 6-12/177-3 käskkirja nr 6-3/128-1 peale esitatud vaide rahuldamata ja tagastas vangla 13. veebruari 2018. a otsuse nr 6-10/55562 peale esitatud vaide.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 14. veebruari 2018. a käskkiri nr 6-3/128-1 ning tuvastada, et vangla rikkus Viru Vangla kodukorra punkte 22.1 ja 1.2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2, §-i 6 ja § 79 lg-t 3, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-t 7 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 97 lg 2 p-i 6 ja §-i 98. Kaebaja märkis, et taotleb menetlustoimingute õigusvastasuse eraldi tuvastamist seetõttu, et see tagab kõige paremal moel tema õiguste kaitse tulevikus ja aitab vältida ametnike omavoli.
5.Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus palus kaebajal täpsustada, milliste menetlustoimingute eraldiseisvat õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb. Samuti tuli kaebajal esitada kohtule kaebuse lisad, tasuda kaebuselt riigilõiv ning tuua välja menetlusvormi eelistus. Kaebaja esitas 13. juunil 2018 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.
6.Tartu Halduskohus tagastas 20. juuni 2018. a määrusega kaebuse toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude ning võttis Viru Vangla 14. veebruari 2018. a käskkirja nr 6-3/128-1 tühistamise nõude osas kaebuse menetlusse. Määrus on jõustunud.
7.Tartu Halduskohus määras 22. augusti 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja palub Viru Vangla 14. veebruari 2018. a käskkirja nr 6-3/128-1 tühistada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad.
8.1.Vangla on distsiplinaarmenetluses jätnud olulise tähendusega asjaolud välja selgitamata ning tõendid kogumata ja hindamata. Valvur A. Nikuneni 14. jaanuari 2018 koostatud ettekandes märgitu ei vasta tõele. Kaebaja ei rääkinud ühegi kaaskinnipeetavaga, ei kasutanud ettekandes nimetatud väljendeid ega viibanud ka kuhugi peaga. Seda tõendab ka asjaolu, et
3-18-1000 valvur ei mäletanud, kellega kaebaja rääkis. Ka turvakaamera salvestuse vaatlusprotokollist ei selgu, millise kinnipeetavaga kaebaja vestles.
8.2.Distsiplinaarmenetlus rikuti menetlusnorme. Menetluse raames jäeti ebaõigesti taandamata K. Liivakivi, kes oli kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud ning seega ei olnud erapooletu. Kaebaja on ka varem selle isiku teenistuskohustuse rikkumistele tähelepanu juhtinud. Distsiplinaarmenetluses jäeti olulised asjaolud kindlaks tegemata. Just helistama pääsemiseks kolistas kaebaja uksega, millele järgnes väidetav intsident osakonna koridoris. Vastuses vastustaja seisukohtadele märkis kaebaja, et tõele vastab vastustaja väide, et kaebaja on hilisemates pöördumistes kasutanud valvur A. Nikuneni suhtes ebaviisakaid väljendeid ja saanud selle eest karistada. Vaidlustatud käskkirjas ette heidetud distsiplinaarsüütegu ei ole kaebaja aga toime pannud. Eelnimetatud valvur on ka teistes ettekannetes (nt 15. juuni 2018. a ettekanne) kaebaja kohta valetanud, mille tõendamiseks esitas kaebaja oma seisukohad.
9.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud õigesti. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtlikult järgnevad.
9.1.Kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile, kaalutud on kõiki menetluse seisukohalt olulisi aspekte, käskkiri vastab vorminõuetele ning kohaldatud karistus on proportsionaalne. Arvestades distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis on kaebajapoolne distsipliinirikkumine tõendatud.
9.2.Kui kinnipeetav kasutab teiste isikutega suheldes žargooni, ebatsensuurseid, ebaviisakaid, ähvardavad või ahistavaid väljendeid, väljendab see ilmset lugupidamatust teise isiku vastu ja rikub teise isiku õigusi, seda ka juhul, kui täidetud ei ole mõni karistusseadustikus (KarS) sätestatud süüteokoosseis.
9.3.Kaebaja, kasutades ebatsensuurset väljendit, ei järginud kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebaja distsipliinirikkumist tõendavad valvuri ettekanne ja 9. veebruaril 2018 koostatud turvakaamera salvestise vaatluse protokoll. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et kaebaja rikkus kodukorra punkti 1.12.8.
9.4.Kaebaja kasutas ebatsensuurset sõna „piider“, mis on vanglas subkultuurne väljend ja tähendab subkultuurilises hierarhias kõige madalamal tasemel isikut, passiivset homoseksuaali või isikut, kelle suhtes on toimunud vägivaldne homoseksuaalne suguühe, ja mida kasutatakse isiku alandamiseks. Väljend ei vasta üldtunnustatud viisakusreeglitele, see on ühiskonnas üldlevinud arusaamade järgi sisult ja tähenduselt ebatsensuurne.
9.5.Kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte, seal hulgas Viru Vangla kodukorda ja selle seletuskirja. Seega pidi kinnipeetav olema teadlik kodukorras sätestatust ning sellest, et vangla ei aktsepteeri suhtlemisel ebaviisakat käitumist ja ebatsensuursete sõnade kasutamist. Üldtunnustatud viisakusreeglite järgimise nõue suhtluses ei saa piirduda ainult kahe või enama isiku omavahelise vestluse raamesse jääva sõnakasutusega. Viisakusreegleid, sh nõuet mitte kasutada ebatsensuurseid väljendeid, tuleb järgida ka ametnike ja kaaskinnipeetavatega suheldes ja kuuldekauguses viibides ning ka siis, kui otseselt kedagi ei kõnetata või kellegi poole ei vestelda. Viisakusnõuet rikkuvaks võib pidada mistahes, sh spontaanselt öeldud ebatsensuurset lauset või sõna, kui teised isikud (sh vanglateenistuse ametnikud või kaaskinnipeetavad) seda kuulevad. Määrav ei ole, kas sellise sõnakasutuse eesmärk oli kedagi solvata või halvustada või üksnes abstraktselt oma pahameelt väljendada.
9.6.Kaebaja kasutas ebatsensuurset väljendit valvuri suhtes. Materjalide kohaselt viipas kinnipeetav väljendit kasutades peaga valvuri suunas. Vastustajal puudub alus kahelda valvuri ettekande õigsuses või arvata, et vanglaametnik kirjutab kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mis tegelikult polegi aset leidnud. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetava käitumise eesmärk oli alandada valvurit kaaskinnipeetavate silmis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetav MM on esitanud vanglale mitmeid pöördumisi, kus ta kasutab sama valvuri suhtes
3-18-1000 alandavaid väljendeid. Sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav. Euroopa Inimõiguste Kohus on 21. jaanuari 1999. a otsuses Janowski vs Poola leidnud, et solvav keelekasutus oma ametiülesandeid korrektselt täitvate isikute suhtes, kes toimisid seaduse alusel ega olnud ise ründajad või provotseerijad, pole õigustatud. Seega ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks teenistusülesandeid täitva vanglaametniku kuuldes ebatsensuursete väljendite kasutamist. Teenistusülesannete täitmine sellises olukorras on raskendatud.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on Viru Vangla 14. veebruari 2018. a käskkirja nr 6-3/128-1, millega kaebajat karistati Viru Vangla kodukorra 1.12.8 rikkumise eest noomitusega, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et pole distsiplinaarsüütegu toime pannud, distsiplinaarmenetlus on läbiviidud ebakorrektselt ning tema karistamine on ebaõige.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord. Vangla kodukorras on lubatud VangS § 105 lg 21 p 14 alusel ning VangS § 41 lg-s 2 ning §-s 6 sätestatud eesmärkidest lähtudes kehtestada vangla distsipliini ning seeläbi vangla julgeoleku tagamiseks piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja väljendusviisile. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ (kodukord) punkt 1.12.8 näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse riivab nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Kinnipeetavate käitumisviisi piiranguid on pidanud vajalikuks ning vanglas distsipliini tagamise kohaseks meetmeks ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-3-15).
12.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt noomitus.
13.Kaebajale heidetakse ette valvuri poole peaga viibates kahel korral ebaviisaka ja ebatsensuurse sõna „piider“ kasutamist. Kaebaja eitab selle sõna kasutamist ning leiab, et valvuri ettekanne on ebaõige. Seega on vaidluse all, kas kaebaja kasutas nimetatud sõna või mitte.
14.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo rikkudes Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8, siis lasub distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiskoormis temal.
15.Vastustaja tugineb distsiplinaarsüüteo tõendamisel kahele tõendile: videosalvestise vaatluse protokollile (tl 16) ning valvur A. Nikuneni ettekandele (tl 12).
15.1.Videosalvestis kui teabetalletus on HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on distsiplinaarmenetluse raames esitanud vastustajale taotluse videosalvestise säilitamiseks kuni
3-18-1000 kohtumenetluse lõpuni (tl-d 14 ja 17). Kohus palus 19. septembri 2018. a vanglale saadetud kohtunõudes kõnealune videosalvestis väljastada. Vangla 21. septembri 2018. a vastuse kohaselt ei ole videosalvestis säilinud (tl 73). Seega ei ole vangla distsiplinaarmenetluse määramise käskkirjas kajastatud ühte olulist tõendit säilitanud, mistõttu puudub kohtul võimalus vahetult videosalvestist kui esmast tõendit uurida. Kohus möönab, et ka vaatluse protokoll on käsitletav dokumentaalse tõendina, kuid olukorras, kus vastustaja tugineb ühe tõendina videosalvestisele, ei piisa üksnes videosalvestise vaatlemise protokollist, vaid säilitada tuleb ka esmane tõend ehk videosalvestis. Vastupidisel juhul ei ole kohtul võimalik tõendit vahetult uurida ning ta peaks pimesi uskuma protokollis kajastatud vangla analüüsi ning tehtud järeldusi. Vastustaja ei ole esitanud kohtule mõjuvaid põhjusi, mis tingis videosalvestise mittesäilimise.
15.2.Kuna vangla on hoolimata kaebaja sõnaselgest taotlusest videosalvestise hävitanud ning sellega muutnud selle tõendi uurimise kohtus võimatuks, siis ei ole kohus veendunud, et protokoll kajastab videosalvestises nähtunud tegevust adekvaatselt. Protokoll sisaldab vanglaametniku subjektiivseid järeldusi salvestisest nähtuva kohta. Videosalvestise kui dokumentaalse tõendi analüüsimisel koostatud protokoll selles asjas ei ole seetõttu kaebaja distsiplinaarsüütegu kinnitava tõendina arvestatav, sest kohus kahtleb selle tõendi usaldusväärsuses.
15.3.Distsiplinaarsüütegu kinnitava tõendina on arvestatav vangla valvuri A. Nikuneni ettekanne, samuti tuleb arvestada kaebaja poolt distsiplinaarmenetluses antud selgitustega. Kuna kohtu hinnangul ei saa distsiplinaarkäskkirjas märgitud turvakaamera videosalvestise vaatluse protokolli distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitava tõendina käsitleda, siis on tegemist kohtupraktikas tuntud sõna-sõna vastu olukorraga.
15.4.Valvuri ettekande kohaselt kasutas kaebaja kaaskinnipeetavaga vesteldes kahel korral ebatsensuurset väljendit ja viipas samal ajal peaga valvuri suunas. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda valvuri ettekandes kajastatu õigsuses. Pole mingit alust arvata, et valvuril oli mingi isiklik motiiv kaebajat kiusata. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et vanglaametnik kaebajat vaenaks. Kohtul puudub samuti alus arvata, et vanglaametnik kirjutab kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Nimetatud intsidendile eelnevalt oli kaebaja ja valvuri vahel toimunud vestlus, milles kinnipeetav väljendas pahameelt valvuri töökohustuse täitmise kiiruse kohta. Kaebaja soovis helistada, kuid tema sõnul ei avanud valvur õigeaegselt trellitatud ust, mistõttu oli ta sunnitud uksega kolistades valvuri tähelepanu püüdma. Kohtule esitatud materjalides möönab kaebaja, et ärritus valvuri peale, sest tema hinnangul valvur pärast seda intsidenti ülbitses temaga ning tegi etteheite uksega kolistamise kohta (tl-d 4 ja 15). Seega ei ole vaidlust selles, et vähemalt kaebajale etteheidetud teole eelnevalt ei olnud kaebaja rahul valvuri töökohustuste täitmisega ja oli ärritunud. Samuti tekkis valvuri ja kinnipeetava vahel sõnelus. Kohtu hinnangul ei võimalda eeltoodu seada kahtluse alla valvuri ettekandes kajastatud selgituste usaldusväärsust. Etteheidetud teole eelnev kaebaja poolne ärritumine ning pahameele väljendamine viitab sellele, et ta võis pahameele väljendamist jätkata ka hiljem kasutades selleks ebasobivat ning selgelt halvustava tähendusega sõnavara. Seega on alusetud ja oletuslikud kaebaja väited valvuri motiivi kohta esitada teadvalt vale ettekanne. Kohtu hinnangul on valvuri ettekanne usaldusväärne ning kinnitab distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
15.5.Kohtu hinnangul ei ole helistamisele suundumise ning valvuriga vestlemise täpne kellaaeg asja lahendamisel olulise tähtsusega, sest see ei saa kinnitada valvuri ettekande ebaõigsust, vaid üksnes täpsustada etteheidetud teole vahetult eelnenud tegevuse toimumisaega. Vastustaja on
3-18-1000 kohtule esitatud vastuse lisana ka kaebaja hilisemat käitumist iseloomustava teabe (tl 51-57). Kaebaja esitas pöördumised vanglale aprilli lõpus ja mais 2018, distsiplinaarkäskkirjas ette heidetud distsiplinaarsüütegu pandi toime aga 14. jaanuaril 2018 ning distsiplinaarkorras karistamise käskkiri kannab kuupäeva 14. veebruar 2018. Vaideotsus on tehtud 16. aprillil 2018. Seega eeltoodud dokumentides kajastatud kaebaja käitumine ning kaebaja pöördumise sisu, samuti vangla vastus neile ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest need saaksid iseloomustada üksnes kaebaja hilisemat käitumist ega ole seotud vaidlustatud käskkirjas ette heidetud teoga. Samal põhjusel ei oma selle asja lahendamisel tähtsust kaebaja täiendavates seisukohtades esitatud vastuväited ning esitatud lisades kajastatud teave. Kohus ei saa väljuda kaebuse piiridest ja arvestada vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel haldusakti andmise järgsete toimingutega, mis ei seondu pealegi otseselt ka selle asjaga. Kohus jätab seetõttu vangla vastuse lisaks olevates dokumentides kajastatu ning kaebaja vastuväited neile vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel tähelepanuta ega arvesta nendes kajastatud teabega.
16.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et valvuri ettekanne kinnitab piisavalt, et kaebaja kasutas vanglaametniku suhtes sõna „piider“, mis on üldteada asjaoluna halvustava tähendusega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224). Eelnevast tulenevalt ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas kaebaja viipas valvuri poole või mitte. Ebatsensuurse ning halvustava väljendi kasutamine vahetult pärast valvuriga vestlemist on iseenesest piisav alus täitmaks vangla kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud koosseisu. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja rikkus kodukorra punkti 1.12.8 ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.
17.Kohus ei jaga kaebaja hinnangut, et esines alus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ning distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastanud vanglaametniku taandamiseks. Kaebaja välja toodud asjaolud ei ole käsitletavad ühegi HMS § 10 lg-s 1 sätestatud alusena, mille esinemisel peab ametnik menetlusest ennast taandama. Kõne alla tuleks üksnes HMS § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud alus (menetleja erapooletus), sest kaebaja viitab kontaktisiku K. Liivakivi hoiakule kaebaja suhtes ning menetlusnormide rikkumisele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija oleks kaebaja suhtes olnud ilmselgelt negatiivselt meelestatud, samuti ei nähtu, et vanglaametnik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist. Kaebaja mittenõustumine distsiplinaarmenetluse läbiviija seisukohtade ja järeldustega ei tähenda, et menetleja oleks olnud erapoolik. Ka väidetavad minetused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei viita menetleja erapooletusele. Vangla direktor on korrektselt lahendanud taandamisavalduse ega pole rikkunud menetlusnorme.
18.Käskkirjas ei esine selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist kasutanud. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks
3-18-1000 käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist.
19.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale VangS § 63 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistuse ning käsitlenud rikkumist kergena. Kohus nõustub vangla järeldustega ning valitud karistuse liigiga. Kahtlemata toob igasugune distsiplinaarkaristus kaebaja jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi, ent kohtu hinnangul on määratud leebeim distsiplinaarkaristus kaebaja üleastumise viisi ja raskusastet arvestades proportsionaalne.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 p 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Viru Vangla ei ole kohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud. Seega jäävad vangla menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel ja senist kohtupraktikat ning kaebaja taotluses kajastatut arvestades (tl 64) asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.