5.Rahuldada H.Y usaldusisiku C.A tasu taotlus osaliselt.
6.Määrata usaldusisik C.A tasu suuruseks H.Y kohustustest vabastamise menetluses 309 eurot, millele lisandub käibemaks 67,98 eurot, kokku 376,98 eurot.
7.Anda H.Y-le hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 376,98 eurot, sh käibemaks 67,98 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik C.A usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 376,98 eurot, sh käibemaks 67,98 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole EE491010220201058223 (AS SEB Pank).
9.Välja mõista H.Y-lt menetlusabikulu 376,98 eurot riigituludesse.
10.Anda H.Y-le tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.
11.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb H.Y-l tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade H.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse peale menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.11.2022 määrusega välja H.Y pankroti, algatas kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 08.06.2023 määrusega lõpetati H.Y pankrotimenetlus raugemisega, jätkati võlgniku suhtes 24.11.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlust ning nimetati usaldusisikuks C.A. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kord aastas
24.novembril ning teha väljamaksed võlausaldajatele 19. novembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 24.11.2023. Usaldusisik esitas kohtule aruande 26.11.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik vahetanud töö- ja elukohta. Võlgnik elab xxxxxxx ja töötab alates 18.09.2023 ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on vabatahtlikult loovutanud võlausaldajatele 58 eurot, mis maksti välja 22.11.2023 ja 26.11.2023. 2
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 24.11.2024. Usaldusisik esitas kohtule aruande 12.12.2024. Aruande kohaselt puuduvad usaldusisikul andmed võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta. Usaldusisik on saatnud võlgnikule meeldetuletuseks viis e-kirja. Usaldusisik on 2024 kevadel telefoni teel küsinud andmeid võlgniku elu- ja töökoha ning sissetulekute kohta, kuid võlgnik nõudeid ei täitnud ning andmeid ei esitanud. Usaldusisik küsis võlgnikult selgitust, miks on võetud Eestis täitemenetlusse uus täiteasi. Võlgnik ei osanud vastata. Võlgnik ei ole teinud loovutusi võlausaldajatele ega esitanud andmeid usaldusisikule. Usaldusisik taotleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 8 kohaselt.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks 13.01.2025 kohtuistungi. Võlgnik istungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks.
5.17.12.2024 esitas usaldusisik tasu taotluse. Tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi järgnevalt: 02.05.2023 nõusoleku andmine – 10 minutit; 10.06.2023 pangas võlgniku arvelduskontole juurdepääsu saamine, selgitus töökoha vajadusest, loovutuse arvestuse kohta jm seletused – 30 minutit; juuli-dets 2023 pangakonto kontroll, ülekanded loovutused, nov-dets 2023 – 20 minutit; 22.11 ja 26.11.2023 väljamaksed võlausaldajatele – 20 minutit; 26.11.2023 aruande koostamine ja esitamine kohtule – 40 minutit; 05.01–14.11.2024 pangakonto kontroll jaan-nov 2024 – 30 minutit; 06.04.2024 e-kirjavahetus, meeldetuletus menetlusest ja nõue loovutusteks, hoiatus pankroti/KVM lõpetamise kohta – 10 minutit; 19.07.2024 e-kirjavahetus, päring, et elab xxxxxxx, aga Eestis on kohtutäituri nõue ja SEB konto arestitud – 10 minutit; 29.07.2024 e-kiri, edastatud volikiri võlgnikule allkirjastamiseks, et teada saada täituri nõudest – 10 minutit; 02.12.2024 aruande koostamine, kohtule edastamine – 40 minutit; 17.12.2024 usaldusisiku tasu taotluse koostamine – 20 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 4 tunni ulatuses määrata tasuks 309 eurot, millele lisandub käibemaks 65,08 eurot, kokku 374,08 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu 374,08 eurot menetlusabi korras ning kanda Regnum Consult OÜ arvelduskontole EE491010220201058223 SEB Pank.
KOHTU SEISUKOHT
6.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). 3
Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
10.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt oli võlgnik vahetanud töö- ja elukohta. Võlgnik elab xxxxxxx ja töötab alates 18.09.2023 ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja vara kohta esitanud. Võlgnik ei ilmunud 13.01.2025 kohtuistungile. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
11.FIMS § 47 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on menetluse kestel vabatahtlikult loovutanud 58 eurot, mis on võlausaldajatele välja makstud. Kuna viimase aasta kohta andmed puuduvad, leiab kohus, et võlgnik ei ole FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust täitnud.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik viibib kohtule teadaolevalt jätkuvalt xxxxxxx, mistõttu puudub kohtul ülevaade ja ka võimalus ise koguda andmeid võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta. Võlgnik on olnud 08.06.2023 määruse järgi teadlik oma kohustustest ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik vastanud ega loovutanud oma tulu ega tulu nõudeid ega ilmunud 13.01.2025 kohtuistungile. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Usaldusisiku taotlusel tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4
14.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub H.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka H.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.Kuna kohus lõpetab H.Y kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.A FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest H.Y kohustustest vabastamise menetluses.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud H.Y kanda. Usaldusisiku tasu määramine
18.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2023. aastal 72,50 eurot, 2024. aastal 82 eurot).
19.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2023. aastal 2 tundi tasu 145 eurot (tunnitasu 72,50 eurot) ja 2024. aastal 2 tundi tasu 164 eurot (tunnitasu 82 eurot), kokku 309 eurot.
20.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Kohus selgitab, et kuna C.A on alustanud usaldusisiku ülesannete täitmist 2023. aastal ja jätkab 2024. aastal ning kohus määrab tasu 2024. aastal, loetakse usaldusisiku teenuse käive tekkinuks 2024. aastal ja kogu usaldusisiku tasu maksustatakse 22% käibemaksumääraga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 309 eurot käibemaks 22%, so 67,98 eurot.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku C.A tasuks määrata 309 eurot, millele lisandub käibemaks 67,98 eurot, kokku 376,98 eurot.
22.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu
5
maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 376,98 eurot, tuleb H.Y-le anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
23.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
24.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H.Y-lt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) 376,98 eurot, sh käibemaks 67,98 eurot, riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on H.Y kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.