Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
3-18-1640 16.10.2018, Tartu Roby Koik X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle võimlemiskumm ning anda luba tellida maksikirjaga vihmakeep ja hele müts.
1.Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 27.09.2018 ja 09.10.2018. a vastused kohtunõudele koos lisadega.
2.Kuulutada menetlus X tervisekaardi väljavõtte osas kinniseks.
3.Tagastada X kaebus.
4.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega. Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. Määrus edastada kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 14.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle laost maksikirjaga tellitud käepidemetega võimlemiskumm ning kohustada vanglat andma kaebajale luba tellida endale väljast poolt vanglat maksikirjaga kapuutsiga vihmakeep/jope ja hele peakate.
2.24.09.2018 esitas kohus Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas X on vangla poole pöördunud taotlusega saada luba endale tellida väljastpoolt vanglat veekindel kapuutsiga vihmakeep (jope), hele peakate ning taotluse, et talle väljastataks laost võimlemiskumm. Ühtlasi palus kohus vanglal teatada, kas X on esitanud vaide vangla vastusele ning kas vangla on selle lahendanud. Tartu Vangla esitas oma vastuse kohtunõudele 27.09.2018 koos lisadega.
3.05.10.2018 esitas kohus Tartu Vanglale uue kohtunõude, millega palus vanglal väljastada kohtule X tervisekaardi väljavõte perioodi kohta 01.01.2018 – 14.08.2018. Kohus märkis, et vangla poolt esitatud kohustusliku kohtueelse menetluse dokumentidest nähtub, et vangla on võimlemiskummi väljastamisest keeldumisel ning ka loa andmisest keeldumisel maksikirjaga
veekindla kapuutsiga vihmakeebi (jope) tellimiseks tuginenud kaebaja meditsiinilise vajaduse puudumisele. Kaebaja väitel on tema tervisekaardi 22.02.2018. a raviloos nr 556 arsti kanne selle kohta, et talle on näidustatud fiksaatoritega kumm käte jaoks, samuti 28.05.2018 raviloos on arst määranud, et talle tuleb võimaldada saada keep ning korduvalt on lubatud saada käepidemetega kumm käte jaoks. Heleda peakatte kohta on kaebaja väitel teinud psühhiaater tema tervisekaardile kande 30.04.2018.
4.Tartu Vangla saatis 09.10.2018 kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi kohta 01.01.2018 – 05.10.2018. Kohtu seisukoht
5.Kohus võtab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde Tartu Vangla 27.09.2018 ja 09.10.2018. a vastused kohtunõudele koos lisadega.
6.Tartu Vangla esitas kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi kohta 01.01.2018 – 05.10.2018. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt on andmed terviseseisundi kohta delikaatsed isikuandmed. HKMS § 77 lg 1 kohaselt kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohtu hinnangul tuleb menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtte osas kuulutada kinniseks, sest see dokument sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning kohtu hinnangul ei ole huvi asja avaliku arutamise vastu selle dokumendi puhul eraelu kaitse huvist suurem. Kohus kuulutab kaebaja tervisekaardi väljavõtte osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kinniseks.
7.Kaebaja on kaebuses palunud võimaldada talle advokaati. Kohus tõlgendab seda riigi õigusabi taotlusena riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 mõttes. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles on iseseisvalt suutnud välja tuua kaebuse asjaolud ning selgitada, mida soovib kaebusega saavutada. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kuna kaebaja on varasemalt korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja kohtumenetluses osalenud, siis on kohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi käesolevas asjas kaitsma. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Esiteks soovib X kaebusega, et vangla väljastaks talle laost võimlemiskummi, mille ta tellis väljast poolt vanglat maksikirjaga. Vastava taotluse on ta vanglale esitanud 10.05.2018. Vangla keeldus 11.06.2018. a otsusega nr 6-29/825-2 ning jättis 18.07.2018. a vaideotsusega nr 1-
11/213-2 kaebaja vaide rahuldamata. Seega on kaebajale kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
10.Vangla on keelduvas otsuse märkinud, et vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool on 11.05.2018 andnud hinnangu, et käepidemetega võimlemiskumm (vangla nimetab seda ekspanderiks) ei ole näidustatud, piisab tavalisest kummilindist harjutuste tegemiseks. Kummilint on X väljastatud 12.04.2018. Vangla on keelduvas otsuses täiendavalt märkinud, et ekspanderil on õõnsustega käepidemed, mistõttu on selle eseme läbiotsimine keelatud esemete avastamiseks raskendatud ja ajamahukas. Seetõttu ei ole eseme kambrisse lubamine võimalik julgeolekukaalutlustel.
11.Kaebuse kohaselt on kaebaja tervisekaardil 22.02.2018 raviloos nr 556 arsti kanne selle kohta, et talle on näidustatud fiksaatoritega kumm käte jaoks. Vangla poolt kohtule väljastatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et arst Svetlana Popazova on 22.02.2018 otsuses märkinud, et „kaebajale on näidustatud kummilint harjutuste tegemiseks. Patsiendil on lint laos olemas. Kui vangla kord lubab, võimaldada patsiendile kummilinti käefiksaatoritega, mis patsiendil on juba olemas (laos).“ Sama arst on sama otsust korranud 19.03.2018. a raviloo nr 561 anamneesis. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 12.04.2018 haigusjuhus nr A389 tehtud erikorraldus, milles on märgitud, et 13.04.2018 on kaebajale väljastatud sinine 1,5 meetri pikkune latekslint.
12.Kohtu hinnangul on käesoleva asja asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on arst käepidemetga kummilindi (ekspanderi) osas leidnud, et see tuleb kaebajale võimaldada juhul, kui vangla kord lubab. Vangla on 11.06.2018. a otsuses leidnud, et kuna taotletud ekspanderil on õõnsustega käepidemed, siis on selle eseme läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks raskendatud ja ajamahukas, mistõttu ei ole selle eseme kambrisse lubamine võimalik julgeolekukaalutlustel. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 3 kohaselt on vanglal õigus keelata kinnipeetavale esemeid julgeolekukaalutlustest lähtuvalt.
13.Kaebaja on ka haldusasja nr 3-17-1659 raames vaidlustanud vangla otsuse, millega vangla keeldus talle väljastamast talle maksikirjaga saabunud käepidemetega kummilinti (ekspanderit). Tartu Halduskohus jättis 18.10.2017. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivust tasumisest vabastamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohtu 18.10.2017. a määrus jõustus 15.01.2018. a Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega, millega Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
14.Käesoleva asja asjaolud on sarnased haldusasja 3-17-1659 asjaoludega. Seega on kohtu hinnangul ka käesolevas asjas alust pidada esitatud kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.
15.Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 13.04.2018 arsti erikorralduse alusel kaebajale väljastatud 1,5 meetri pikkune latekslint. Kaebuse kohaselt on kaebajal oma terviseprobleemide tõttu vaja treenida jalgu, selga, käsi ja üldse lihaseid. Kohus leiab, et kuna kaebajale on latekslint väljastatud ning puudub arsti ettekirjutus, mille kohaselt kaebajal oleks lihaste treenimiseks vaja just käepidemetega kummilinti (ekspanderit), siis on kaebusega kaitstava õiguse riive käesoleval juhul väheintensiivne.
16.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja teiseks nõudeks on saada vanglalt luba tellida endale maksikirjaga hele müts ja kapuutsiga jope või keep.
17.Kaebaja on 14.05.2018 pöördunud vangla poole taotlusega saada tervislikel põhjustel väljastpoolt vanglat maksikirjaga hele müts ja vihmakeep. Vangla on 13.06.2018. a otsusega nr 6-24/3777-2 keeldunud kaebajale loa andmisest saada maksikirjaga hele suvemüts ja vihmakeep. Vangla on 27.06.2018. a vastuses nr 6-24/4253-3 märkinud, et kaebaja on pöördunud 31.05.2018 ja 07.06.2018 taotlustega vangla poole saada tervislikel põhjustel vanglalt luba selleks, et kaebajale saadetaks maksikirjaga hele peakate ja vihmakeep. Vangla viitab selles vastuses 13.06.2018. a vastusele nr 6-24/3777-2 ning märgib, et kuna kaebaja ei ole toonud välja uusi asjaolusid, siis jääb vangla vastuses nr 6-24/2777-2 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja on 19.06.2018 vaidlustanud vaidega vangla 13.06.2018. a keeldumist nr 6-24/3777-2. Vangla on 18.07.2018. a vaideotsusega nr 1-11/214-2 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja on seega kohustusliku kohtueelse menetluse nõude osas kohustada vanglat andma talle luba saada maksikirjaga väljaspoolt vanglat heledat mütsi ja kapuutsiga vihmakeepi või jopet läbinud.
18.Vangla on 13.06.2018. a keeldumises viidanud 15.05.2018. a meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli hinnangule, mille kohaselt on kaebajale ette nähtud „riietus õues viibimiseks tavaalustel, st nagu teised kinnipeetavad“. Vangla märgib, et kaebajale on väljastatud vangla poolt vangla vorm sh jope ja müts ning kuna kaebaja ei vaja tervislikel põhjustel riietuse osas erisusi, siis ei ole tema õigusi rikutud. 18.07.2018. a vaideotsuses on vangla märkinud, et 19.06.2018 on meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool andnud vaide esitaja osas järgmise hinnangu: „meditsiiniline vajadus puudub, vastava kande on teinud psühhiaater L. Graf, kel puudub pädevus sellisteks otsusteks“. Vangla on vaideotsuses märkinud, et tal puudub kehtivale seadusandlusele tuginedes kohustus anda vaide esitajale luba saada maksikirjaga riietusesemeid.
19.Kaebaja kinnitab kaebuses, et talle on jope väljastatud, kuid kaebaja hinnangul ei sobi see kasutamiseks kevadel ja suvel, sest on liiga soe. Samas ei sobi see kaebaja hinnangul ka sügise ja talve jaoks, kui sajab vihma või lund, sest jope laseb vett läbi. Kaebaja soovib heledat peakatet palaval päeval pea kaitsmiseks, sest tal on tumedad juuksed ja pea ei kannata kuumust. Kaebaja märgib kaebuses, et tal on tume panamamüts olemas.
20.VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Vangla on keeldunud kaebajale loa andmisest saada väljastpoolt vanglat maksikirjaga heledat mütsi ja kapuutsiga keepi või jopet, kuna kaebajal puudub selleks tervisest tulenev näidustus. Kaebaja väidab kaebuses, et eriarst on 30.04.2018 teinud tema terviskaarti sissekande, mille kohaselt on kaebajale hele peakate näidustatud. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 30.04.2018 Liisi Graf märkinud kokkuvõtte ja soovituste all: „tervisliku seisundi tõttu on näidustatud väljas viibimiseks hele peakate (saab tellida väljast või osta poest)“. Vangla 18.07.2018. a vaideotsuse kohaselt on vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool lükanud L. Grafi hinnangu ümber, viidates sellele, et L. Graf on psühhiaater, kellel puudub pädevus sellisteks otsusteks. Tartu Vangla veebilehe andmetel on Liisi Graf Tartu Valga meditsiiniosakonna psühhiaater. Terviseameti veebilehelt leitava tervishoiutöötajate registri kohaselt on Liisi Grafil arsti kutse. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korras suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ka psühhiaatril kui arsti kutsega isikul on pädevus kinnipeetavale terviseseisundist tulenevalt vajalike esemete osas ettekirjutuste tegemiseks. Samas on
30.04.2018. a eriarsti seisukoht märgitud kaebaja tervisekaardis kokkuvõtte ja soovituste all. 12.04.2018 latekslindi väljastamise otsustus on märgitud kaebaja tervisekaardile erikorraldusena. 04.05.2018 on perearst Svetlana Popazova märkinud, et kaebaja on küsinud vihmamantli võimalust ning arst on teda informeerinud, et tegemist ei ole meditsiiniga seotud küsimusega ja soovitatud on pöörduda vangla administratsiooni poole. Sama perearst on 28.05.2018 haigusjuhu nr A3481 anamneesis märkinud, et jälle on olnud teemaks vihmamantli küsimus ning arst on leidnud, et kui vangla kord lubab, siis tuleks võimaldada. Vangla administratsioon on keeldunud.
21.Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arstide seisukohad, mis puudutavad heleda mütsi ja kapuutsiga jope või keebi saamist, on soovituslikud. Kaebaja tervisekaardis ei ole arsti otsustust, millest tulenevalt oleks vangla kaebaja tervisest tulenevalt kohustatud andma kaebajale loa tellida endale väljast poolt vanglat maksikirjaga kapuutsiga keepi või jopet ja heledat mütsi.
22.Kohtule nähtub asja materjalidest, et kaebajale on väljastatud vangla riietus. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi rikkuda kuigi intensiivselt see, et kaebajale ei ole väljastatud temale meelepäraseid riideesemeid. Kaebaja on toonud välja, et vangla poolt talle väljastatud jope ei kaitse kaebajat piisavalt väljas olles vihma ja tuule eest ning müts on tume, seega võib pea kiiresti kuumeneda. Kohus on seisukohal, et kuna kaebajale on väljastatud vangla riietus ja kuna kaebaja ei vaja terviseseisundist tulenevalt tavapärasest vangla riietusest erinevat riietust, siis võib kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks.
23.Kohus on seisukohal, et nii nõude puhul, et vangla väljastaks talle laost käepidemetaga võimlemiskummi kui taotluse puhul saada luba tellida endale väljastpoolt vanglat maksikirjaga hele müts ja kapuutsiga keep või jope, on käesoleval juhul alust pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
24.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
25.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
26.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
Roby Koik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.