märtsi 2018. a vastusega esitatud riskihindamise ankeeti nr 136553 ja Viru Vangla 12. märtsi 2018. a vastusega esitatud 16. mai 2017. a riskihindamise ankeeti.
4.Lõpetada haldusasja 3-17-1283 menetlus.
5.Tagastada kaebajale kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Riigilõiv kantakse kaebaja soovitud kontole pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 4 ja 6 jõustumist.
3-17-1283
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla otsustas 3. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-1/288-1 paigutada kinnipeetav M.S. esimesel võimalusel Viru Vangla kinnise vangla osakonnast ümber Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglaosakonda. Ümberpaigutus toimus 16. mail 2017.
2.Tallinna Vangla otsustas 15. juuni 2017. a käskkirjaga nr 5-1/17/1224 paigutada M.S. ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda.
3.M.S. esitas Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja peale vaide. Tallinna Vangla jättis 12. juuli 2017. a vaideotsusega nr 5-15/17/175-2 vaide rahuldamata.
4.M.S. esitas 13. augustil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus andis 6. septembri 2017. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
6.Tartu Halduskohus võttis 12. veebruari 2018. a määrusega kaebuse menetlusse, kohustas Tallinna Vanglat sellele vastama ja kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Viru Vangla.
7.Tallinna ja Viru Vangla esitasid 12. märtsil 2018 kohtule vastused kaebusele ning täiendavad dokumendid asja materjalide juurde lisamiseks. Vanglad palusid mõningaid esitatud dokumente kaebajale osaliselt või täielikult mitte näidata ning kuulutada menetluse vastavas osas kinniseks.
Kaebaja vabanes 1. juunil 2018 vanglast seoses karistuse ärakandmisega.
9.Kohus selgitas 18. septembri 2018. a kohtunõudes kaebajale, et vanglast vabanemise tõttu ei avalda Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkiri enam talle mõju ning tühistamiskaebus on õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu muutunud menetluslikult lubamatuks. Kohus küsis, kas kaebaja soovib taotleda Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Kui jah, palus kohus selgitada, miks on see vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
10.Kaebaja teatas 25. septembril 2018 kohtule, et taotleb Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik, et nõuda hiljem Tallinna Vanglalt kompensatsiooni ebaõiglase käitumise eest. Kuna kaebajal oli kehtiv tööleping, jäi tal saamata peaaegu ühe aasta palk. Lisaks tekitas Tallinna Vangla psüühilisi kannatusi, saates kaebaja alusetult avavanglast kinnise vangla tugevdatud järelevalvega osakonda. Õigusvastasuse tuvastamist on vaja veel selleks, et Tallinna Vangla saaks aru, et kinnipeetavad on ka inimesed ning taoline käitumine on lubamatu ja seadusvastane.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud. See tähendab, et Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkiri ei avalda talle enam mõju. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Teisisõnu on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb sellisel juhul lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (13. novembri 2014. a otsus asjas
3-17-1283 nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
11.1.Kaebaja on esitanud taotluse jätkata menetlust Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning põhjendanud seda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsuse ning preventiivse eesmärgiga.
11.2.Ülemineku korral tuvastamiskaebusele HKMS § 152 lg 2 alusel tuleb kohtul kontrollida, kas tuvastamiskaebus on lubatav. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud HKMS § 45 lõike 2 järgi võis tuvastamiskaebuse esitada hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks tingimusel, et kahjunõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva HKMS § 45 lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse enne 1. jaanuari 2018, kuid väljendas tuvastamiskaebusele ülemineku soovi pärast 1. jaanuari 2018. HKMS § 1 lõige 4 sätestab, et halduskohtumenetluse toiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Halduskohtumenetluse toimingu all peetakse sättes silmas nii menetlusosaliste kui ka kohtu toiminguid (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, § 1 kommentaarid R. Narits, I. Pilving, lk 15). Kui kaebaja taotleb HKMS § 152 lõikest 2 juhindudes tuvastamiskaebusele üleminekut, tuleb tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel lähtuda HKMS § 1 lõike 4 järgi tuvastamiskaebusele ülemineku taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusnormidest, mitte algse kaebuse esitamise ajal kehtinud sätetest. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe HKMS § 152 lõikes 2 kirjeldatud juhtumi puhuks ette erandeid HKMS § 1 lõikes 4 nimetatud reeglist. Ka sarnases olukorras ehk kaebuse muutmise korral on erand ette nähtud üksnes kaebetähtaja kontrollimisel (HKMS § 49 lõike 1 teine lause), muid muudetud kaebuse lubatavuse eeldusi hinnatakse kaebuse muutmise aja seisuga. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et kuna 25. septembril 2018, mil kaebaja esitas tuvastamiskaebusele ülemineku taotluse, ei olnud HKMS § 45 lõike 2 järgi lubatud tuvastamiskaebuse esitamine hilisema kahjunõude esitamise kavatsusega, ei saa kohus lubada menetluse jätkamist Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.
11.3.Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud sel eesmärgil, et Tallinna Vangla saaks aru, et kinnipeetavad on ka inimesed ning taoline käitumine on lubamatu ja seadusvastane. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vangla enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11). Ükski õigusakt ei anna kaebajale õigust pöörduda kohtusse teiste kinnipeetavate õiguste ja huvide kaitseks.
11.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused. Seetõttu ei saa kohtumenetlust jätkata Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Praeguse asja menetlus tuleb lõpetada.
3-17-1283
12.Kohus selgitab kaebajale, et kui ta leiab, et Tallinna Vangla tekitas talle 15. juuni 2017. a käskkirjaga kahju, on tal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus. Enne kohtusse pöördumist tuleb kaebajal läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 18).
13.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõuet.
14.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lõike 5 punkt 4). Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
15.Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lõige 4). Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lõige 6). Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine. Seetõttu tuleb menetluskulude jagamisel kohtu hinnangul lähtuda HKMS § 108 lõikes 4 sätestatud üldreeglist. Kohus ei pea aga põhjendatuks anda Tallinna ja Viru Vanglale tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub Tallinna ja Viru Vangla põhitegevuse raames, ei oleks nende võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
16.Tallinna Vangla taotles 12. märtsi 2018. a vastuses, et kohus ei näitaks kaebajale vastuse punkti 22 (vastustaja on vastuse lõpus esitatud taotluses ekslikult märkinud punkti 21, punkti 21 ja 22 sisust ilmneb aga üheselt mõistetavalt, et silmas on peetud just punkti 22) ja riskihindamise ankeete nr 136603 ja 136553 ning kuulutaks menetluse vastavas osas kinniseks. Viru Vangla palus 12. märtsi 2018. a vastuses menetluse kinniseks kuulutada 16. mai 2017. a riskihindamise ankeedi osas ja kaebaja eemaldada menetlustoimingutelt, mis puudutavad seda riskihindamise ankeeti.
16.1.HKMS § 88 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Seda õigust võib piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 88 lõike 2 esimene lause ja § 79 lõike 1 punkt 1). Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lõike 2 teine lause). Menetluse võib samuti kinniseks kuulutada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 77 lõige 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkt 1).
3-17-1283
16.2.Tallinna Vangla on 12. märtsi 2018. a vastuse punktis 22 kirjeldanud riskihindamise ankeedis sisalduvaid andmeid ja selles kasutatavat metoodikat. Riskihindamise ankeedid sisaldavad andmeid, mis tuleb VangS § 53 lõike 1 järgi kanda vangiregistrisse. VangS § 52 lõike 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. VangS § 52 lõige 4 annab kinnipeetavale õiguse tutvuda tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega. VangS § 52 lõige 6 võimaldab seda õigust piirata siis, kui vangiregistrisse kantud andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Eeltoodu põhjal ei piisa riskihindamise ankeedis sisalduvate andmete kaebaja eest varjamiseks üksnes põhjendusest, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud teabega. Tegemist on aga andmetega, mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite ja julgeolekuriskide hindamise kohta.
16.3.Riskihindamise tulemusi kasutatakse individuaalse täitmiskava koostamisel ning paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega nr 21 vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 3 lõiked 1 ja 6). Seega on oluline, et riskihindamisel kasutatav teave oleks tõene ja täielik, et selle alusel saaks teha põhjendatud järeldusi ja otsustusi. Kui kinnipeetav riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat teab, on tal võimalik vanglale edastatava teabega manipuleerida, et juhtida riskihindamist ja selle põhjal tehtavaid otsustusi talle meelepärases suunas. See võib aga ohustada vangistuse tõhusat täideviimist. Sellepärast on tähtis, et kinnipeetav ei teaks riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat. Kuna vastustaja huvi riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat kaebaja eest salajas hoida on ilmselgelt kaalukam kui kaebaja õigus seda teada, keelab kohus kaebajal Tallinna Vangla vastuse punktiga 22 tutvuda ja sellest ärakirju saada.
16.4.Vältimaks eelkõige ohtu, et kinnipeetavad võiksid muude isikute kaudu saada kaitsmist vajavat teavet riskihindamise ankeetide koostamise kohta ning saaksid seeläbi meelepäraselt mõjutada riskihindamise tulemusi ja nende põhjal tehtud otsustusi, kuulutab kohus menetluse kinniseks Tallinna Vangla vastuse punkti 22 puudutavas osas.
16.5.Tallinna Halduskohus on praeguses asjas 21. juuni 2017. a määrusega (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) piiranud kaebaja õigust tutvuda selle taotluse lahendamisel kasutatud riskihindamise ankeediga nr 136603. Seega on vastavas osas Tallinna Vangla taotlus juba rahuldatud. Tallinna Halduskohus ei tunnistanud toona menetlust seda riskihindamise ankeeti puudutavas osas kinniseks. Kohtu hinnangul tuleb seda praegu teha määruse punktis 16.4 toodud põhjustel.
16.6.Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega praeguse asja menetluse, andmata hinnangut Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja õiguspärasusele, ei ole vaja asja materjalide juurde võtta Tallinna Vangla vastusega esitatud riskihindamise ankeeti nr 136553 ja Viru Vangla vastusega esitatud 16. mai 2017. a riskihindamise ankeeti. Kohus keeldub neid riskihindamise ankeete asja materjalide juurde võtmast.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.