2.Piirata M.S. õigust tutvuda Tallinna Vangla 20.06.2017 seisukoha lisaga nr 2 (riskihindamise ankeet). Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 03.05.2017 käskkirjaga nr 6-1/288-1 otsustati kinnipeetav M.S. paigutada ümber Viru Vangla kinnise vangla osakonnast karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglaosakonda esimesel võimalusel, juhul kui kinnipeetav vastab paigutamise hetkel jätkuvalt avavanglasse paigutamise tingimustele.
2.Tallinna Vangla 15.06.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/1224 otsustati kinnipeetav M.S. karistuse kandmise jätkamiseks paigutada ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Otsuse aluseks oli vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1 ning justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 ja § 20 lg 1. Käskkirjas põhjendati, et Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse paigutamisel koostati M.S.le uued riskihindamised, mille tulemustest nähtub, et kinnipeetava suhtes on vaja kohaldada tugevdatud järelevalvet. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 järgi ei vasta M.S. seega tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale.
3.M.S. esitas Tallinna Vanglale vaide 15.06.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, märkides, et ei nõustu enda suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise vajadusega ning temaga on samal arvamusel ka Viru Vangla. M.S. on viis aastat seaduskuuleka elu elamise nimel pingutanud ning Tallinna Vangla pole välja toonud ühtegi konkreetset fakti, miks peab M.S. karistuse kandmist Viru Vanglas jätkama. Vangistuse täideviimise eesmärke aitaks saavutada just avavanglas viibimine.
4.M.S. esitas 15.06.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla Maardu avavangla osakonnas kuni vaidemenetluse lõpuni või vaidluses kohtuotsuse jõustumiseni.
1(5)
5.Tallinna Vangla palus 20.06.2017 seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Vangla palus ka menetluse ankeeti (lisa 2) puudutavas osas kinniseks kuulutada, kuna riskihindamise ankeet on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19 ja Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 38 lg 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. VangS mõtte kohaselt tuleb kinnipeetaval vangistus üldjuhul ära kanda kinnises vanglas. Avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutamine on erand, mille kohaldamiseks peavad olema täidetud vastavad eeldused, sh peamiselt veendumus, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Sama nõue tuleneb ka Täitmisplaani § 17 lg-test 1 ja 2. Karistuse kandmise jätkamine avavangla osakonnas ei ole võimalik ka juhul, kui pärast kinnipeetava avavanglasse paigutamist on ilmnenud Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolu. VangS § 21 lg 1 kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatud mh siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Riskihindamise koostamise aluseks on justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Juhend). Juhendi § 3 lg-s 4 on üles loetud kõik valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel, kuid Juhendis ega üheski muus vangistusalases õigusaktis pole kinnipeetavast tuleneda võivaid ohte defineeritud. Nende sisustamine ja konkreetsete kinnipeetavaga seotud asjaolude tähenduse üle otsustamine on üksnes vastava ametniku pädevuses, kellel tuleb kinnipeetava kohta kogutud andmete alusel anda tulevikku suunatud hinnang temaga seotud riskide tõenäosusele. Seejuures on piisav, kui hindajal on tekkinud mingist kinnipeetava varasemast käitumisest, tema iseloomuomadusest või mistahes muust sarnasest asjaolust lähtuvalt põhjendatud kahtlus, et vastav risk on olemas. Kinnipeetaval endal puudub õigus oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata. Mistahes hinnangu andmine on oma loomult subjektiivne, kuid põhjendamatu saab see olla ainult juhul, kui on kujundatud ebaõigete faktiliste asjaolude alusel või ilmselgelt meelevaldselt. Praegusel juhul see nii ei ole. Riskihindamise koostajaks olnud inspektorkontaktisik täitis taotleja ohtlikkuse ja selle taseme määratlemisel ette antud juhiseid ja selgitusi järgides ära kõik ankeedis olevad lahtrid, analüüsis taotleja elukäigu, perekondlike sidemete, iseloomu ja toime pandud kuritegudega seonduvat, tõi välja nii ohtu suurendavad kui vähendavad tegurid ning hindas ohu avaldumise ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnal oleva teabe kohaselt on M.S. puhul vaja kohaldada tugevdatud järelevalvet. Seda juurdepääsupiiranguga infot ei saa vangla taotlejale avaldada, kuid vangla korraldab kohtu soovil teabe- ja uurimisosakonnal oleva teabega tutvumise kohtule. Avalik huvi on igal juhul taotleja õigustest kaalukam. Riskihinnangust nähtuva tugevdatud järelevalve vajaduse tõttu ei vasta M.S. avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale seatud tingimustele. Avavangla on kergema režiimiga ja võimaldab kinnipeetaval töötada ja liikuda järelevalveta väljaspool vanglat, seega peab vangla olema avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud. Avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas ja kinnipeetaval on tulenevalt suuremast liikumisvabadusest ka suuremad võimalused ja ahvatlused kehtestatud korra eiramiseks. Vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevalt on vajalik M.S. karistuse kandmine kinnises vanglas. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist. Tegemist on laia kaalutlusruumiga vangla otsusega. Kohtu võimalused sellise otsuse kontrollimiseks on piiratud ja kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejal jätkata karistuse kandmist Tallinna Vangla Maardu üksuses.
2(5)
Taotleja paigutati 20.06.2017 karistuse kandmise jätkamiseks Viru Vangla kinnisesse osakonda, seega on ümberpaigutamine lõppenud ning seda ei ole enam võimalik esialgse õiguskaitse korras ära hoida (vrd Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2012 määrus nr 3-12-525).
KOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse määrusega võib mh peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2, 5).
7.Kohus tõlgendab M.S. esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena peatada Tallinna Vangla 15.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1224 kehtivus või täitmine. Taotlus on lubatav, sest taotleja on nimetatud käskkirja peale esitanud vaide Tallinna Vanglale, s.o vaidemenetlus on pooleli.
8.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Võrreldes karistuse kandmisega avavanglas piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks sätestab VangS § 10 lg 1, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud avavangla territooriumil vabalt liikuda. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust (VangS § 46 lg 2) ja võib sisseoste teha väljaspool vanglat (VangS § 48 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hilisema positiivse vaide- või kohtuotsusega võimalik muuta olematuks seda, et taotleja ei saanud vahepealsel ajal avavangla tingimustes elada. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista asjaolu, et taotleja ümberpaigutamine on faktiliselt lõpule viidud. Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2012 määruses haldusasjas nr 3-12-525 oli tegemist olukorraga, kus kinnipeetav taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamist, kuid samas oli ta kartserikaristuse juba ära kandnud. Kogu kartserikaristuse ärakandmist ei ole tõepoolest võimalik esialgse õiguskaitse määrusega tagasi pöörata, kuid praeguses asjas ei ole tegemist distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga. Taotleja viibib alates 20.06.2017 kinnises vanglas jätkuvalt tema õigusi enam piiravates tingimustes võrreldes avavanglaosakonna tingimustega. Kohtul oleks põhimõtteliselt võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada olukord, et taotleja viidaks vaide- ja kohtumenetluse ajaks avavanglaosakonda tagasi.
9.Vaidlust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid sellel ei ole ka erilisi edulootusi. Vaidlustatava käskkirja põhjendusi ning taotleja vaide põhjendusi arvestades ei ole käskkirja tühistamine kuigi tõenäoline. VangS § 21 lg 1 järgi on kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Seega ei pea taotleja kinnisesse vanglasse tagasisuunamiseks olema avavanglas toime pannud uusi õigusrikkumisi ning määrav ei ole seegi, kui pikalt taotleja kinnises vanglas (s.o rangemates tingimustes) õiguskuulekalt käitus. Vangla on põhjendanud, et värskeima riskihindamise tulemustest selgus vajadus kohaldada taotleja suhtes tugevdatud järelevalvet (vangla 20.06.2017 seisukoha lisa 2, vt eriti alates lk 41). Hetkel teadaolevate andmete põhjal puudub kohtul alus arvata, et riskihindamine põhineks ilmselgelt ebaõigel infol ning et riskihindamise läbiviimisel poleks järgitud justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 3. Arvestades, et Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 järgi peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama tingimusele, et riskihinnangust tulenevalt puudub tema 3(5)
suhtes tugevdatud järelevalve vajadus, ei vasta taotleja avavanglaosakonnas karistuse kandmise tingimustele. Seega on vangla kaalutlus lähtuvalt Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 eelduse mittetäidetusest asjakohane. Olukorras, kus kinnipeetava riskihinnangust nähtuvalt on vajadus kinnipeetava suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise järele, ei saa vangistuse täideviimise eesmärke saavutada avavanglaosakonna leebemates tingimustes.
10.Avalik huvi on taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vangla on vaidlustatavas käskkirjas õigesti märkinud, et peab avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud olema. Kui riskihindamine näitab, et taotleja suhtes on vajalik kohaldada tugevdatud järelevalvet, siis ei saa vangla olla veendunud, et taotleja on avavangla leebemates tingimustes avalikkusele ohutu ja õiguskuulekas ning et avavanglaosakonnas viibimine täidab vangistuse täideviimise eesmärke. Arvestades, et avavanglaosakonnas karistuse kandmine on kinnipeetava jaoks soodustus ning et riskihindamise tulemustest nähtuvalt on taotleja avavanglaosakonnas viibimisel oht avaliku huvi kahjustamiseks olemas, ei ole põhjendatud Tallinna Vangla 15.06.2017 käskkirja täitmist peatada ja taotlejat esialgse õiguskaitse korras avavanglaosakonda tagasi lubada. Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. II
11.Tallinna Vangla palus menetluse kinniseks kuulutamist taotleja riskihindamise ankeeti puudutavas osas. Kohus mõistab seda taotlusena piirata M.S. kui menetlusosalise õigust tutvuda riskihindamise ankeediga. Menetlusvälistel isikutel ei ole toimikutele vaba ligipääsu ning menetlusväliselt isikult juurdepääsu taotluse saamisel tuleb kohtul see määrusega lahendada (vt HKMS §-d 88, 89).
12.HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikusse võetud dokumentidega, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 246) 3. peatüki pealkirjast „Kinnipeeturegistrisse kande tegemine ja registrisse kantavad andmed“ ning sinna kuuluvast §-st 361 on kinnipeetavat iseloomustavate andmete põhjal koostatud riskihinnang kinnipeeturegistri osa. Määruse nr 246 § 4 lg 2 kohaselt on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks. Ühtlasi sätestab määruse nr 246 § 38 lg 1, et kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p 19 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka seaduses sätestatud muu teabe. Seega nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et riskihindamise ankeet kuulub asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe hulka.
13.HKMS § 88 lg 2 ls 2 järgi ei anta menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et kohtule esitatud riskihindamise ankeet sisaldab tundlikku teavet, mille taotleja eest saladuses hoidmise suhtes esineb oluline avalik huvi (eeskätt avaliku korra ja julgeoleku tagamise vajaduse näol). Arvestades, et kohus menetleb esialgse õiguskaitse taotlust ilma kaebuseta, ei kahjusta riskihindamise ankeedile juurdepääsu piiramine taotleja õigusi ülemäära. Riskihindamise ankeedi ülesehitust arvestades ei ole mõistlikult võimalik esitada sellest kaebajale ka osaliselt kinnikaetud versiooni. Eelnevat arvestades piirab kohus taotleja juurdepääsu Tallinna Vangla 20.06.2017 seisukoha lisale nr 2 ega avalda seda materjali taotlejale.
4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.