lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-739/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-739/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-739

Kohtuasi

D.T.i kaebus isa matusele viimata jätmises seisnenud Viru Vangla toimingu ja 03.03.2017 otsuse nr 6-10/3608-2 peale

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: D.T., esindaja Andrei Matvejev Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta D.T.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.07.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.30.01.2017 on kinnipeetav D.T. (edaspidi kaebaja) esitanud Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) kaebusena pealkirjastatud pöördumise (tl 12), milles palus viia läbi juurdlus selle üle, miks teatati talle isa surmast väga hilja ning käituti seejuures inetult. Kaebaja väitis, et ta tahab edasi kaevata, sest tema inimõigusi on rikutud. 03.03.2017 vastusega nr 6-10/3608-2 (tl 4) jäeti taotlus juurdluse läbiviimiseks rahuldamata. Seejuures nähtub, et pöördumist käsitleti toimingu sooritamise taotlusena ning leiti, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda juurdluse läbiviimist. Lisaks nähtub, et kaebajale selgitati ka tema isa surmast teatamise ja surmatunnistuse vanglasse jõudmisega seotud asjaolusid ning märgiti, et vangla tegi omalt poolt kõik võimaldamaks talle matusele minekut.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Veel on toimikusse esitatud kaebaja 31.01.2017 taotlus isa surmatunnistusest koopia saamiseks (tl 14), surmatunnistuse vanglale edastamise aja teada saamiseks 08.02.2017 koostatud taotlus (tl 15), 16.02.2017 antud vastus nr 6-10/5025-2 (tl 16), et see saabus 27.01.2017 kell 11.56 ning nimetatud kellaajal Vere Bogomazova poolt saadetud elektronkiri ja surmatunnistus (tl 36-37).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.Viru Maakohtu 01.03.2017 määrusega kohtuasjas nr 2-17-2598 haldusmenetluse tarbeks antud esindaja vahendusel 03.04.2017 koostatud kaebuses (tl 2-3) soovis kaebaja, et kohus tunnistaks vastustaja 03.03.2017 otsuse õigusvastasust ja tühistaks selle. Kaebaja väitis, et talle lubati matusele viimist juhul, kui sugulased toovad surmatunnistuse vanglasse 27.01.2017 kuni kella 13.00-ni, kuid hiljem teatas kontaktisik, et see oli vaja esitada hoopis kuni kella 11.00-ni. Kaebaja leidis, et sisuliselt tähendas tema nõue soovi vaadata läbi, kas isa matuse kohta juurdluse läbi viimata jätmine oli põhjendatud või mitte, mistõttu oli vastustaja kohustatud käsitlema 30.01.2017 taotlust vaidena ja edastama selle läbivaatamiseks teenistuslikku järelevalvet teostavale Justiitsministeeriumile. Veel väitis kaebaja, et tal on subjektiivne õigus osaleda enda isa matusel ning tema õiguste kaitsmiseks on vaja 03.03.2017 otsus õigusvastaseks tunnistada ja tühistada, sest siis tekib vanglal kohustus jätkata 30.01.2017 taotluse läbivaatamist vaidena ning Justiitsministeerium võib teostada selle faktiväidete kontrolli. Lisaks märkis ta ka, et käesoleval ajal pole võimalik tuvastada tema õiguste rikkumist juurdluse läbi viimata jätmises, kuid rikkumine seisneb selles, et pöördumist polnud õigesti kvalifitseeritud ega seadusega ettenähtud korras läbi vaadatud. Kaebuse puuduste kohta koostatud määruse peale esindaja vahendusel edastatud täienduses (tl 21-22) jäi kaebaja selle juurde, et 30.01.2017 pöördumine on vaie, kuid muutis siiski varasemat nõuet paludes kindlaks teha isa matustele viimata jätmises seisnenud toimingu ja talle 03.03.2017 antud vastuse nr 6-10/3608-2 õigusvastasuse. Ta väitis, et toimingu sooritamata jätmine tekitas talle hingepiinu ja viitas kaebuse rahuldamisele kui kahju hüvitamise nõude esitamise alusele.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 34-35) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti kaebaja enda ja ta lähedaste käitumist asjakohatuks ning märgiti, et kuna vanglat ei teavitatud surmast mõistliku aja jooksul ei jäänud enam aega vajalike toimingute tegemiseks ja lisaks ei olnud kaebaja esitanud ka väljaviimise taotlust. Seejuures selgitati, et kaebaja isa suri 24.01.2017, kuid 27.01.2017 kell 13.00 toimuvast matusest saadi teada alles sama päeva hommikul, kaebajat teavitati sellest viivitamatult ja talle selgitati ka korduvalt, et väljaviimisega seonduvate toimingute teostamise tagamiseks peab surmatunnistus jõudma vanglasse hiljemalt kella 11.00-ks, kuid see saabus alles kell 11.56. Veel märgiti, et erakorraliste perekondlike sündmuste puhul menetletakse taotlusi küll nii kiiresti kui võimalik, kuid matusele viimine nõuab muuhulgas dokumentide koostamist, saatemeeskonna komplekteerimist, marsruudi planeerimist ja saatmiseks vajaliku sõiduki organiseerimist, mida pole mõeldav teostada ainuüksi kinnipeetava sõnadele tuginedes ning arvestada tuleb ka sõiduajaga matusetseremoonia kohta. Lisaks leiti veel ka seda, et kaebaja 30.01.2017 pöördumist ei ole selge juurdluse läbiviimise taotluse tõttu võimalik liigitada vaide ega puudustega esitatud vaidena.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja rahul asjaoludega, et ei saanud osaleda isa matusel ja tema pöördumist ei käsitletud vaidena ning on esitanud seetõttu kahju hüvitamise soovil rajanevad tuvastamisnõuded. Seega on käesolevas asjas vaja lahendada küsimused, kas vastustaja on toiminud kaebajat matusele viimata ja tema pöördumist vaidena käsitlemata jättes õiguspäraselt või on olemas alused kaebuse rahuldamiseks.
5.Lühiajalise väljasõidu ja väljaviimisega puudutavat reguleerivad VangS §-d 32 ja 33 ning VSkE §-d 78-89. Neis sätestatu näeb küll vanglateenistusele ette õiguse anda kinnipeetavale seoses

lähedase parandamatult raske haiguse või surmaga loa lühiajaliseks väljasõiduks või selle võimatuse korral lühiajaliseks väljaviimiseks, kuid seab ka mitmed tingimused, sealhulgas nõude esitada kirjalik taotlus koos vastavat erakorralist perekondlikku sündmust kinnitava dokumendiga ja kohustuse kanda väljasõidu või väljaviimise kulud. Viru Vangla kodukorra punktides 14.1.9 ja 14.2.1 sätestatu näeb samuti ette, et vastava loa saamiseks peab eelnevalt esitatama kirjaliku taotluse koos vajalike dokumentide ja nõusolekuga kanda kaasnevad kulud.

6.Kaebaja pole väitnud ega tõendanud eelnimetatud taotluse esitamist. Kohtule edastatust nähtuvalt tehti tema isa surm vastustajale teatavaks alles matuse päeva hommikul ja surmatunnistus edastati vaid üks tund enne selle algust. Need asjaolud kinnitavad, et vastustajale ei saanud jääda piisavalt aega selleks, et küsida kaebajalt taotlus ja nõusolek kulude kandmiseks ning teostada ka kõik muud tema matustele viimise organiseerimise ja teostamisega seotud toimingud. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga selles, et matustele viimist ei saa teostada pelgalt teate alusel, et keegi kinnipeetava lähedastest on surnud, vajalik on ka tema taotlus ja vanglast välja viimist õigustav alusdokument. Kuna neid ei esitatud kas üldse või mõistliku aja jooksul enne matuse algust, pole vastustaja tegevuses õigusvastasust.
7.Kaebaja väidetest tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuses viidatud PS § 24 käsitleb kohtualluvuse ja kohtuasja arutamisega seonduvat ega saa olla käesoleval juhul asjakohane. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on ette nähtud PS §-s 26, kuid tegemist pole absoluutse õigusega, sest seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib sellesse ka sekkuda. Vangistuse täideviimise korda ning kinnipeetava õigusi ja kohustusi reguleeriva VangS §-dest 32 ja 33 tulenevad piirangud ongi üheks niisuguseks seadusest tulenevaks sekkumiseks.
8.Lisaks matusele viimata jätmisega pole kaebaja rahul ka sellega, et vastustaja lähtus tema 30.01.2017 pöördumise konkreetsest sõnastusest ega käsitlenud seda vaidena. Vastava etteheitega on raske nõustuda, sest pöördumine on pealkirjastatud kaebusena ja sellest ei nähtu midagi niisugust, mida saaks pidada vaide esitamise sooviks. Käesoleval juhul poleks kaebajal olnud ka vastavat võimalust, sest vaidluse sisu arvestades ei saanud ta kuidagi nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, ettekirjutust selle andmiseks või toimingu sooritamiseks ega vaidlustada ka haldusmenetluse toiminguid lõplikku haldusakti ära ootamata. Isegi juhul, kui kaebaja pöördumist saaks käsitleda puudustega vaidena, ei muuda sellele antud vastuse peale esitatud tuvastamisnõude rahuldamine tema õigustes midagi ega anna talle õiguslikku kasu, sest matusele viimata jätmise peale esitatud tuvastamisnõue ei eelda kohustusliku kohtueelse korra läbimist.
9.Kuigi kumbagi kaebusega vaidlustatud tegevust pole põhjust õigusvastaseks pidada, peab kohus siiski vajalikuks ära märkida, et RVastS § 9 lg-s 1 kehtestatu võimaldab küll nõuda kaebuses osundatud süülise väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse läbi tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid antud juhtumil ei tõenda miski kahju tegelikku tekkimist. Seda seetõttu, et lähedase isiku matusel osalemise võimalusest ilma jäämine ja oma pöördumisele soovitust erineva vastuse saamine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav, tekitada solvumist ja põhjustada talle seeläbi ka hingelisi üleelamisi, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist.
10.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta kuludokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu pole käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium