Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.07.2018 otsuse nr 137-18/197419 punktide 2-4 tühistamiseks, Eesti Haigekassa kohustamiseks viia riigihanke nr 197419 „Õendusabi teenused“ alusdokumendid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega, sealhulgas viia Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 298 lisa 3 p-d 3.14 ja 5.1.4 õigusaktidega kooskõlla osas, mis puudutab ühispakkujate kvalifitseerimist; viia hanketeate p III.1.4 ning Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 298 lisa 3 p 5.1.4 õigusaktidega kooskõlla osas, mis puudutab saneerimisel oleva pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist
Menetlusosalised
Kaebaja – Sihtasustus Hiiu Ravikeskus, esindajad vandeadvokaat Kristo Kallas ja vandeadvokaat Gea Vendel Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, esindajad Urve Jelle, vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Meris Velling
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
1.Eesti Haigekassa avaldas 6.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Õendusabi teenused“ (viitenumber 197419) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13.08.2018.
2.Sihtasutus Hiiu Ravikeskus esitas 9.07.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse Eesti Haigekassa kohustamiseks viia riigihanke erikorra p-d 3.14, 5.1.1 ja 5.1.4. õigusaktidega kooskõlla.
3.VAKO lõpetas 27.07.2018 otsusega vaidlustuses nr 137-18/197419 vaidlustusmenetluse seoses vaidlustusest loobumisega osas, mis puudutab riigihanke erimenetluse korra p 5.1.1 (otsuse p 1); jättis vaidlustuse rahuldamata osas, mis puudutab riigihanke erimenetluse korra p 3.14 ja 5.1.4 (riigihangete seaduse (RHS) § 103 lg 6 kohaldatavus) (otsuse p 2); jättis vaidlustuse läbi vaatamata osas, mis puudutab riigihanke erimenetluse korra p 5.1.4 (üldise majandusseisundi nõue, otsuse p 3). Otsuse põhjenduste järgi peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS § 126 lg-te 2 ja 7 koosmõjus järgima vaid enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid ei ole sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erireeglid. Konkreetsete hankemenetlust puudutavate sätete kohaldamine on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses võimalik eeskätt juhul, kui hankija on otsustanud RHS § 126 lg 2 lausele 2 tuginedes mõne sellise sätte enda jaoks siduvaks teha (VAKO 11.06.2018, 93-18/194960, p 9). Hankija on 10.07.2018 pakkujale riigihangete registris selgitanud, et antud riigihankes kohaldub ka RHS § 103 lg 6. Hankija on oma 10.07.2018 selgituse kaudu end RHS § 103 lg-ga 6 aktsepteeritaval viisil sidunud. Erimenetluse korra p 5.1.4 saab mõjutada negatiivselt selliseid pakkujaid, kes on saneerimisel. VAKO istungil kinnitas vaidlustaja, et ta ei ole saneerimisel ning ühtlasi ei esine sellist ohtu. Saneerimist puudutav nõue ei saa vaidlustaja õigusi rikkuda ega huve kahjustada. Põhjendatud ei ole vaidlustaja ettepanek lähtuda ka tema puhul eeldusest, et ta võib sattuda saneerimisele. Sellise võimaluse tekitamine ei ole RHS § 185 lg 1 eesmärgiks.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 06.08.2018 Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kaebus VAKO 27.07.2018 otsuse nr 137-18/197419 punktide 2-4 tühistamiseks, Eesti Haigekassa kohustamiseks viia riigihanke nr 197419 „Õendusabi teenused“ alusdokumendid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega, sh viia riigihanke erimenetluse korra (Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 298 lisa 3) p-d 3.14 ning 5.1.4 õigusaktidega kooskõlla osas, mis puudutab ühispakkujate kvalifitseerimist; viia hanketeate p III.1.4 ning riigihanke erimenetluse korra p 5.1.4 õigusaktidega kooskõlla osas, mis puudutab saneerimisel oleva pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Ühispakkumuste esitamist puudutavad tingimused ei vasta õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kuigi hankija on riigihangete registris ning ka vaidlustusmenetluses ühispakkumuste esitamist ning teise isiku vahenditele tuginemise õigust selgitanud, ei ole hanke alusdokumentides vajalik selgus loodud. Ehkki hankija on öelnud, et lähtub ühispakkumuste puhul RHS § 103 regulatsioonist, on hankija selgitus ja hanke alusdokumendid vastuolulised. Jätkuvalt ei ole võimalik hanke alusdokumentidest üheselt aru saada, kas saneerimiskava rikkumine on kõrvaldamise alus või mittekvalifitseerimise alus. VAKO ei ole selles osas hinnangut andnud.
6.Saneerimismenetlust tuleb pidada RHS § 95 lg 4 p-s 3 nimetatud „muuks sellesarnaseks olukorraks“, mis tingib pakkuja kõrvaldamise. Samas on hankija näinud ette saneerimismenetluse kohta kinnituse ja saneerimiskava esitamise kvalifikatsiooni kontrollimise tingimusena pakkuja majandusliku ja finantsseisundi hindamiseks. Seetõttu on hankija kehtestanud hankemenetluses osalemiseks vastukäivaid reegleid, mis ei ole kooskõlas riigihankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kaebaja palub kohtul kohustada hankijat viima riigihanke erimenetluse korra (Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 298 lisa 3) p-d 3.14 ning 5.1.4 õigusaktidega kooskõlla osas, mis puudutab ühispakkujate kvalifitseerimist.
7.Kaebaja nõustub, et ta ei ole saneerimisel, kuid see ei saa võtta kaebajalt õigust kaevata saneerimisel oleva pakkuja osalemisega seotud hanketingimusi. Kaebaja on nõus osalema hankemenetluses võrdsetes konkurentsitingimustes, kuid saneerimisel oleva ettevõtte hankes osalemine sellist konkurentsiolukorda ei tekita. Kui saneerimisel olev pakkuja teeb nn viimast pääseteed lootes madala pakkumuse, saab ta hankemahtu teiste pakkujate arvelt, kellega samuti hankeleping sõlmitakse. Seega mõjutavad saneerimisel oleva pakkuja osalemist puudutavad tingimused otseselt ka kaebaja õigust ja võimalust saada endale hankelepinguga soovitud maht. Kuna sõlmitav hankeleping on raamleping ning 2(7)
hankelepinguga antav maht sõltub teistest pakkujatest, on selge, et võimaldades õigusvastastel tingimustel osaleda sellisel pakkujal, kellega ei tohiks hankelepingut sõlmida, on kaebajale jääv osutatava teenuste maht väiksem.
8.Saneerimisel oleva pakkuja majandusliku seisundi hindamise põhimõtted on läbipaistmatud ja kontrollimatud. Hankija on 26.06.2018 muutnud hanke alusdokumentide tingimusi seoses pakkuja majandusliku seisundi hindamise ning saneerimismenetlusega. Samas ei ole tehtud muudatused hanke alusdokumentidest õigusaktidega vastuolude kõrvaldamiseks selleks piisavad. Puudub regulatsioon sellise pakkuja staatuse määratlemiseks, kelle suhtes on saneerimismenetlus algatatud, kuid saneerimiskava veel kinnitatud ei ole. Kinnitamata saneerimiskavata pole võimalik hinnata ettevõtte tervenemise võimalusi ega võimet hankelepingut täita. Vaidlusalune tingimus on sõnastatud kaheti mõistetavalt, mistõttu ei vasta tingimus RHS § 3 p 1 läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. Hanke tingimus jätab võimaluse kvalifitseerida saneerimisel olev pakkuja, kui hankija ei saa nõutavaid andmeid saneerimiskava täitmise või rikkumise kohta. Saneerimiskava rikkumine peab olema objektiivselt hinnatav faktiline asjaolu, mitte kellegi subjektiivne hinnang. Hinnang saneerimiskava täitmise või mittetäitmise kohta ei ole mingil juhul kontrollitav, mistõttu ei saa sellist hinnangut saneerimisel oleva pakkuja hankes osalemise jätkamiseks aluseks võtta. Saneerimisel oleva pakkuja hankes osalema lubamine sellise ettevõtjaga lepingusse asudes on avalike vahendite põhjendamatult riskantne ning ka konkurentsi moonutav kasutamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Kaebaja huve ei riku olukord, kus riigihanke alusdokumentidest tulenevalt saavad võimaluse riigihankel osaleda ja pakkumust esitada ka kaebajaga konkureerivad ettevõtjad. Arvestades, et kaebaja pakutavate ravijuhtude piirhinnale allahindlust pakkuda ei soovi, võivad allahindlust pakkuvad kaebaja konkurendid olla pingereas kaebajast eespool. Riigihankel konkurentsi piiramine kaebaja ärihuvide sunnil ei võimalda hankijal saavutada kooskõla RHS § 3 punktis 5 sätestatud põhimõttega.
10.Vastustaja on teinud enda poolt kõik võimaliku, et riigihankes osaleksid võimalikult tugevas majandusseisundis olevad pakkujad. Selleks on vastustaja kehtestanud riigihankes kvalifitseerimistingimused, mille kehtestamine ei ole iseenesest kohustuslik RHS § 98 lg-st 1 tulenevalt, kuid mis võimaldavad hankijal pakkujate majandusseisundit mingilgi määral arvestada ja on kooskõlas RaKS § 36 lg 4 p-ga 9. Hanke alusdokumentides sisalduvad sätted ei ole vastukäivad ja „üldise majandusseisundi nõue“ on hanke alusdokumentides läbivalt sätestatud kvalifitseerimistingimusena. Segadust tekitab kaebaja ise, püüdes kvalifitseerimistingimust „üldise majandusseisundi nõue“ lugeda vabatahtliku kõrvaldamise aluseks RHS § 95 lg 4 p 3 mõistes ja püüdes vaidlustuste ja kaebuse abil saavutada olukorda, kus saneerimisminetluse algatamise fakt muutuks kohustuslikuks pakkuja kõrvaldamise aluseks.
11.Nõuded ühispakkujatele asuvad riigihangete registris eraldi dokumendina olevates kvalifitseerimistingimustes alajaotuses „Majanduslik- ja finantsseisund“ tabelis. Sellest tabelist nähtub, et tingimus „miinimumkäibe nõue“ ei kehti iga ühispakkuja kohta (tabelis „ei“), see tähendab, et üks ühispakkuja saab tugineda teise ühispakkuja käibele; ja tingimus „üldise majandusseisundi nõue“ kehtib iga ühispakkuja kohta (tabelis „jah“), see tähendab, et üks ühispakkuja ei saa tugineda teise ühispakkuja majandusseisundile, vaid iga ühispakkuja peab vastama kehtestatud üldise majandusseisundi nõudele. Kui seadusandja oleks tahtnud saneerimismenetlust vabatahtliku kõrvaldamise alusena sätestada, siis oleks ta seda nimetanud koos pankroti- ja likvideerimismenetlusega, arvestades mh seda, et ettevõtte saneerimise mõiste (saneerimisseadus, edaspidi: SanS) oli Eesti õiguses olemas ammu enne RHS vastuvõtmist. RHS seletuskirjast nähtub seega, et saneerimine on alus pakkuja kõrvaldamata jätmiseks.
12.Arvestades saneerimise mõistes toodud saneerimise sisu, mille eesmärgiks on ettevõtte majanduslike raskuste ületamine, puudub hankijal RHS-s ja laiemalt ka Eesti Haigekassa seaduses antud pädevusest lähtuvalt õigus hinnata saneerimise edukust ja teha ise järeldusi ettevõtte majandusliku seisundi kohta või juba etteulatuvalt otsustada, et saneerimismenetlus ei täida oma 3(7)
eesmärki ja seetõttu ei vasta saneerimisel olev pakkuja hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuna saneerimismenetlus toimub kohtu kontrolli all ja kohtu määratud saneerimisnõustaja abil saneerimiskava raames, siis on ainus, õiguspärane ja objektiivne viis ettevõtte majandusseisundi kohta teabe saamiseks küsida saneerimisnõustajalt kirjalikku arvamust selle kohta, kas pakkuja täidab kinnitatud saneerimiskava nõuetekohaselt. Erapooletu ja asjatundliku saneerimisnõustaja arvamuse küsimine ja saadud arvamusele tuginemine kvalifitseerimistingimuse täidetusele hinnangu andmisel on hankija hinnangul kooskõlas RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
13.Kuna üldise majandusseisundi nõue on riigihanke alusdokumentides läbivalt paigutatud kvalifitseerimistingimuste alla, siis sellest peaks selgelt nähtuma, et tegemist on kvalifitseerimistingimusega. Samuti on üldise majandusseisundi nõue kuvatud riigihangete registris kvalifitseerimistingimuste all jaotises „Majanduslik- ja finantsseisund“. Arvestades, et üldise majandusseisundi nõue on riigihanke alusdokumentides kirjas kvalifitseerimistingimuste all, on hankija seisukohal, et ei saa olla vaidlust selles, et nimetatud nõue on kvalifitseerimistingimus. Kui pakkuja ei vasta saneerimiskava täitmise nõudele ehk rikub saneerimisnõustaja andmetel kinnitatud saneerimiskava, siis on tegemist kvalifitseerimistingimuse rikkumisega, mis on aluseks pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.
14.Erimenetluse korra punktis 5.1.4. on sätestatud kaks alust, millest ükskõik kumma esinemisel vastab pakkuja üldine majandusseisund nõuetele. Üldise majandusseisundi nõudele ei vasta pakkuja, kes rikub saneerimiskava. SanS-le ja RHS-le tuginedes puudub õiguslik alus lugeda seerimismenetluse algatamist üldise majandusseisundi nõude rikkumiseks. Kuna hinnata on võimalik kinnitatud saneerimiskava täitmist, siis sellise hindamise ongi vastustaja ette näinud, kusjuures ta soovib seejuures tugineda erapooletu ja asjatundliku saneerimisnõustaja hinnangule.
15.Erimenetluse korra punkt 5.1.4. ei ole kaheti mõistetav, vaid sisaldab kahte võimalust saneerimisel oleva pakkuja kvalifitseerimiseks. Hankija on kirjeldanud saneerimiskava täitmise kontrollimist saneerimisnõustaja kaudu, arvestades, et üldtunnustatud tähtaeg kirjadele, selgitustaotlustele jmt vastamisel on 30 päeva. Hankijal puudub põhjus eeldada, et saneerimisnõustaja ei vasta hankija päringule. Vastustaja ei soovi ise anda hinnangut saneerimiskava kohta, kuivõrd Eesti õigusruumis puuduvad seadused, mis sätestaksid hankija õiguse sellist hinnangut anda, mistõttu soovib vastustaja erimenetluse korra punkti 5.1.4. kohaselt tugineda erapooletu ja asjatundliku saneerimisnõustaja hinnangule. Vastustaja pädevuses ei ole kujundada Eesti maksuõigust ja tagada maksude laekumist või ettevõtjate head maksekäitumist, mis oleks riigihankes osalemise eeltingimuseks.
16.Saneerimisel oleva ettevõtte kvalifitseerimistingimuse õiguspärasust ei saa hinnata RHS § 95 alusel. Saneerimisel olev pakkuja ei ole RHS § 95 lg 4 p-s 3 kirjeldatud pakkujatega võrreldavas olukorras, mistõttu on vastustaja kehtestanud saneerimisel oleva pakkuja poolt saneerimiskava täitmisega seonduva tingimuse selgelt pakkujate kvalifitseerimistingimusena – pakkujate kõrvaldamise alused on sätestatud hanketingimuste punktis 4; pakkujate kvalifitseerimise nõuded on sätestatud hanke tingimuste punktis 5, mille 5.1.4 kehtestab üldise majandusseisundi nõudena saneerimisel oleva pakkuja kinnitatud saneerimiskava täitmise kontrolltingimuse.
17.RHS § 100 ei välista saneerimisel oleva pakkuja kvalifitseerimistingimuse õiguspärasust. Oluline on vaid see, et kehtestatud tingimused vastaksid hankelepingu eseme olemusele, kogusele ja otstarbele ning oleksid nendega proportsionaalsed ja et kehtestatud tingimust oleks pakkujal võimalik tõendada RHS §-s 100 loetletud dokumendiga. Saneerimisel oleva pakkuja kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt kvalifitseeritakse kinnitatud saneerimiskavaga pakkuja juhul, kui pakkuja täidab kava nõuetekohaselt, annab vastustajale kindluse, et saneerimisel oleva pakkuja finants- ja majandustegevus on piisavalt jätkusuutlik, et tagada vajalikud rahalised vahendid hankelepingu täitmiseks. Seega on vastustaja kehtestatud saneerimisel oleva pakkuja kvalifitseerimistingimus sobiv ja asjakohane nõue kontrollimaks pakkuja majanduslikku seisu. Saneerimisnõustaja arvamus kinnitatud saneerimiskava 4(7)
täitmise kohta on tõend, mida hankija võib RHS § 100 kohaselt pakkujalt majandusseisundi nõuetele vastavuse tõendamiseks nõuda.
18.Saneerimisel oleva pakkuja hankemenetluses osalemise lubamine ei ole vastuolus riigihanke eesmärkidega, kui hankija on teinud kindlaks, et pakkuja on suuteline lepingut täitma. Kui pakkuja tugineb teise ühispakkuja käibele, kelle suhtes esinevad RHS § 95 lg-s 1 või lg-s 4 loetletud kõrvaldamise alused, siis vastustaja kohaldab RHS § 103 lg-t 6 ning nõuab ühispakkuja asendamist. Kui alles jäänud (ühis)pakkuja teist (ühis)pakkujat ei asenda ega suuda ka iseseisvalt käibenõuet täita, siis jätab vastustaja pakkuja kvalifitseerimata.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
20.Riigihankes osalemisest huvitatud isikul on õigus nõuda hanke alusdokumentide muutmist üksnes juhul, kui need on vastuolus õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p 5). Ka kohus saab kontrollida üksnes riigihanke alusdokumentide õiguspärasust, kuid mitte nende otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Vaidlusalune hankemenetlus viiakse läbi RHS § 126 alusel, st tegemist on sotsiaalja eriteenuste erimenetlusega, millisel juhul määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra (RHS § 126 lg 2). Lisaks järgib hankija RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni (RHS § 126 lg 7). Pakkujate kõrvaldamise alused on sätestatud RHS § 126 lg-s 9, mille kohaselt kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kui RHS § 95 ei kohusta pakkujat hankemenetlusest kõrvaldama, siis ei saa saneerimisel oleva pakkuja hankemenetlusse lubamist pidada õigusvastaseks, vaid tegemist on selgelt otstarbekuse küsimusega.
21.Kaebaja leiab, et vaidlustatud hanke alusdokumentide tingimused ei ole õigusaktidega kooskõlas. Täpsemalt vaidlustab kaebaja hanketeate punkti III.1.4 ja Eesti Haigekassa 26.06.2018 otsuse nr 298 lisa 3 punkti 5.1.4 osas, mis puudutab saneerimisel oleva pakkuja kvalifitseerimist ja kõrvaldamist. Lisaks vaidlustab kaebaja hanke tingimuste punkte III.1.4 ja 5.1.4 osas, mis puudutab ühispakkujate kvalifitseerimist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaidlustatud hanketingimus ei takista kaebajal hankemenetluses osalemist, kuna tema suhtes ei ole saneerimismenetlust alustatud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ka hankemenetluse kestel võidakse alustada kaebaja suhtes saneerimismenetlust. Esitatud kaebuse eesmärk on välistada hankemenetluses ühe konkreetse võimaliku konkurendi (SA PJV Hooldusravi) osalemine ning saavutada seeläbi kokkuvõttes endale parem tulemus.
22.Hanketeate p-s III.1.4 on osalemistingimusena välja toodud: „Iseseisva statsionaarse õendusabi pakkujal, sh ühispakkujal peab olema pakkumuse esitamise päeval tegevusluba pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud teenuse osutamise koha ja ravitüübi kohta. Iseseisva statsionaarse õendusabi pakkuja üldine majandusseisund vastab nõuetele, kui tema suhtes ei ole algatatud saneerimismenetlust või kui saneerimismenetlus on küll algatatud, kuid hankijale ei ole saneerimisnõustaja kaudu kättesaadavad andmed, et pakkuja rikub kinnitatud saneerimiskava. Pakkuja 2017. a netokäive tervishoiuteenuse osutamisel peab olema vähemalt järgmine: iseseisev statsionaarne õendusabi 88 000 €.“ Kvalifitseerimistingimuste p 5.1.4 on sõnastatud järgmiselt: „Üldise majandusseisundi nõue: Iseseisva statsionaarse õendusabi pakkuja üldine majandusseisund vastab nõuetele, kui tema suhtes ei ole algatatud saneerimismenetlust või kui saneerimismenetlus on küll algatatud, kuid hankijale ei ole saneerimisnõustaja kaudu kättesaadavad andmed, et pakkuja rikub kinnitatud saneerimiskava“. Täiendavalt on välja toodud märge, et nõue kehtib iga ühispakkuja kohta. Kohtu hinnangul on eelnimetatud punktid üheselt tõlgendatavad. Saneeritaval ettevõttel puudub takistus osaleda vaidlusalusel riigihankel, kui hankijale on kättesaadavad kinnitatud saneerimiskavas 5(7)
toodud andmed. Kaebaja arutelu, et saneerimiskava täitmine peab olema objektiivselt hinnatav, ei ole asjassepuutuv. Isik, kelle suhtes ei ole käimas saneerimismenetlust, ei saa vaidlustada seda tingimust argumendiga, et selle saneerimiskava tegelik täitmine pole kontrollitav.
23.Kohtule ei nähtu, et hanke alusdokumendid oleks seadusega vastuolus. RHS §-s 95 sätestatakse pakkuja ja taotleja hankemenetluse kõrvaldamise alused, mille esinemisel ei ole mõeldav hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamine selliste isikute käsutusse. Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste rakendamist ei ole ajaliselt piiratud, kuna vastavad asjaolud võivad ilmneda alles hilisemas menetlusfaasis. Seega tuleb igal ajal, kui sättes toodud aluste esinemine hankijale teatavaks saab, vastav isik menetlusest kõrvaldada või juhul, kui tegemist on mittekohustusliku kõrvaldamise alusega, kaaluda, kas isik menetlusest kõrvaldada või mitte.1 Kui pakkuja on pankrotis, likvideerimisel või on tema suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või ta on muus sarnases olukorras, võib hankija jätta pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata, kui on kindlaks tehtud, et pakkuja on suuteline lepingut täitma, eelkõige arvestades äritegevuse jätkumiseks võetavaid meetmeid (näiteks ettevõtte saneerimisel).2 Kui seadusandja oleks soovinud sättega hõlmata ka SanS-i alusel toimuva menetluse, oleks see eraldi välja toodud. RHS § 95 lg 4 p-s 3 nimetatud muu sellesarnase olukorra all ei peeta silmas saneerimist, vaid hoopis mõne välisriigi õigusaktides ettenähtud pankroti- või likvideerimismenetlusele või äritegevuse peatamise menetlusele sarnast menetlust, mida võidakse vastavas riigis nimetada mõne teise nimega.3
24.Riigikohus on leidnud, et saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav4. Saneerimisest tuleks SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus.5 Seega kui kohus on kinnitanud saneerimiskava, on kohus kontrollinud ettevõtte jätkusuutlikkust. Saneerimismenetlus erineb pankrotivõi likvideerimismenetlusest, kuna pankroti või ettevõtte likvideerimise korral ei ole majandusraskused ilmselgelt ületatavad.
25.RHS § 98 lg 1 jätab hankijale avara kaalutlusruumi otsustada, millised kvalifitseerimise tingimused kehtestada mh pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile ning kuidas ja milliste dokumentide alusel neid hinnata. Hankija on kvalfitseerimistingimusena välja toonud: „Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja: 3) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; (RHS § 95 lg 4 p 3)“. Muuks sellesarnaseks olukorraks RHS § 95 lg 4 p 3 tähenduses tuleks lugeda ka saneerimismenetluse algatamine või saneerimisel olek.6 Seega kõrvaldatakse menetlusest lisaks RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alustele pakkuja, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. RHS-s puudub hankija kohustus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle suhtes on alustatud saneerimismenetlust. Kaebaja arutlus, et saneerimismenetlus vastab RHS § 95 lg 4 p-s 3 nimetatud „muu sarnase asjaolu“ tunnustele, on ainetu, kuna hankija on end RHS § 95 lg 4 p-ga 3 üheselt mõistetavalt sidunud vaid osas, mis puudutab likvideerimis- ja pankrotimenetlust. Kuna RHS § 95 lg 4 p 3 ei laiene saneerimisel olevale pakkujale, ei tule saneerimiskava täitmist kontrollida juba pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
Riigihangete seaduse eelnõu nr 450 SE seletuskiri, lk 79. Samas, lk 86.
Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1566, p 12.
Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20.
Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 35.
Riigihangete seaduse eelnõu nr 450 SE seletuskiri, lk 86.
6(7)
kontrollimisel.7 Eelneva tõttu puudub põhjus saneerimismenetluses oleva ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamiseks.
26.Erimenetluse korra vaidlusalust punkti ei ole alust pidada ka ilmselgelt meelevaldseks, sest hankija on näinud selgelt ette viisi, kuidas veenduda saneerimisel oleva ettevõtte majandustegevuse jätkusuutlikkuses ja seega võimes hankelepingut täita. Asjaolu, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku arvates ei ole see pakkuja majandusseisundi hindamiseks piisav, ei tähenda vaidlusaluse hanketingimuse õigusvastasust. Saneerimisel oleva pakkuja riigihankes kvalifitseerimise võimalus ei saa iseenesest konkurentsi moonutada, sest käimasolev saneerimismenetlus ei anna isikule mingit eelist hankemenetluses ega piira kuidagi kaebaja võimalust hankemenetluses osaleda. Samuti on asjakohatu eeldada, et saneerimisel olev ettevõtja teeks tegelikele kuludele vaatamata pakkumuse kindlasti maksimaalse lubatud allahindlusega, sest ettevõtte saneerimise peamisteks eesmärkideks on just kasumlikkuse parandamine ja jätkusuutliku majandamise tagamine, mida jälgitakse ka saneerimiskava täitmise kontrolli raames. Riigihanke üldpõhimõtetest (sh RHS § 3 p-dest 3 ja 5) ei tulene kaebajale piiramatut õigust vaidlustada hanke alusdokumentide tingimusi.8 VAKO on õigesti leidnud, et saneerimisel oleva isiku võimalus pakkumust esitada ei vähenda kaebaja võimalusi pakkumuse esitamiseks.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1566, p 12. Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1566, p 13.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.