Maksuõigus › Maksuotsused

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

raamatupidamislikult õiguspärane, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et tehingut ei toimunud või et müüja ei võõrandanud kaupa ega ka seda, et ostja müüja majandustegevuse puudumisest teadlik oleks olnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kohaselt oli Radeja Group OÜ poolt teostatud töödeks „[v]iimistlustööd, elektritööd, puhastustööd, üldtööd“ (vt 25.04.2016 suuliste seletuste protokoll) ning komplekti hind kujunes tükitöö alusel vastavalt kokkuleppele (vt 05.12.2016 e-kiri), on umbmäärane. Samamoodi ei ole tuvastatav ega kontrollitav Radeja Group OÜ 29.01.2016 sularahaarvel nr 01-12 kajastatud tehingu toimumine. Nimetatud arve alusel soetas kaebaja Radeja Group OÜ-lt ühe komplekti välireklaamide ja kleebiste eemaldamist, Led valgusreklaami tootmist ja paigaldust ning kleebiste paigaldust hinnaga 10 000 eurot. Milliseid välireklaame ja kleebiseid, millal, kuhu ja kui palju Radeja Group OÜ paigaldas ning millest koosneb teenuse hind, ei selgu. Veendumust, et 26.01.2016 sularahaarvel nr 01-11 ja 29.01.2016 sularahaarvel nr 01-12 kajastatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole, kinnitavad tehingute vormistamise asjaolud. Kaebaja juhatuse liikme seletus, mille kohaselt lepiti lammutus-, ehitus ja siseviimistlustööde tegemine ning välireklaamide ja kleebiste eemaldamine, Led valgusreklaami tootmine ja paigaldus ning kleebiste paigaldus kokku suuliselt (vt 25.04.2016 suuliste seletuste protokoll), ei ole eluliselt usutav. Ei ole usutav, et tööde tellija suudab näha suuremahuliste tööde mahtu ette enne tööde algust sellise täpsusega, et tööde teostajaga on võimalik leppida kokku tööde lõplikus hinnas, mitte aga tööde maksumuses mingi arusaadava ja mõõdetava ühiku kohta. Kuivõrd tegemist oli töödega, mille teostamisega kaasnesid töö tegijale kulud (palgakulud, kulutused materjalile jne), ei nõustuks mõistlikult tegutsev ettevõtja tegema selliseid töid üksnes suulise kokkuleppe alusel, vormistamata mingisuguseidki dokumente, millest nähtuks, et tööd on tehtud. Selliselt toimides poleks tööde teostajal juhul, kui töövõtja keeldub tööde eest raha maksmast, sisuliselt võimalik millegagi lepingulise suhte olemasolu, töö eest kokkulepitud tasu suurust ega tehtud töö mahtu tõendada. Kaebaja poolt eriarvamusele lisatud C.K.i kinnituskiri ja ning Radeja Group OÜ palgaleht, millest nähtuvalt on Radeja Group OÜ teinud 29.01.2016 väljamakse 1200 eurot järgmistele töötajatele: V. P., A. T., J. M., M. S., S. I. ja T. S., ei tõenda tehingute toimumist. Esiteks on kinnituskiri üldsõnaline ning asjaolu, et C.K. ise hoidis kõrvale tehingute kohta teabe andmisest, annab alust kahtluseks, et see isik teenuseid osutanud ja kaupa müünud ei ole. Reaalselt toimunud tehingute puhul puudunuks Radeja Group OÜ nimel tegutsenud isikul põhjus end varjata ning maksuhaldurile tehingute toimumise asjaolude selgitamisest hoiduda. Teiseks ei ole maksuhalduri poolt esitatud andmete kohaselt Radeja Group OÜ deklareerinud töötasuväljamakseid, mis viitab sellele, et äriühingul ei olnud töötajaid, kes oleks arvetel näidatud töid teostanud. Teoreetiliselt võis Radeja Group OÜ tõepoolest kasutada teenuste osutamisel nö musta tööjõudu, makstes töötajatele töötasu sulas ilma seda deklareerimata ning makse tasumata, kuid kaebaja poolt edastatud info Radeja Group OÜ töötajate olemasolu kohta ei ole kontrollitav, kuna puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaksid nimetatud isikuid tuvastada. Ehitustööde teostamist ei tõenda ka kaebaja poolt 03.09.2018 esitatud fotod remonttööde teostamise kohta aadressil Ahtri 8, Tallinn. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Seega pidi kaebaja MKS § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et kui tal on olemas andmed, mis võimaldaks siduda 26.01.2016 sularahaarvel nr 01-11 näidatud lammutus-, ehitus- ja siseviimistlustööd konkreetsete objektidega, tuleb need maksuhaldurile esitada. Olukorras, kus kaebaja neid andmeid kaasaaitamiskohustuse raames maksuhaldurile ei esitanud, tuleb jätta kaebaja poolt vahetult enne kohtuistungit esitatud pildimaterjal arvestamata, kuivõrd tegemist on mõjuva põhjuseta hilinenult esitatud tõendiga. MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Nimetatud sätte alusel saab arvestamata jätta sellised tõendid, mille fikseerimise ja säilitamise kohustus tuleneb MKS §-dest

57 ja 58 või mis olid juba maksumenetluse ajal maksukohustuslasele kättesaadavad ning mille maksumenetluses esitamise vajadus pidi olema maksukohustuslasele mõistetav, kuid mille maksukohustuslane jättis pahatahtlikult esitamata (vt RKHKo nr 3-3-1-56-16, p-d 21-22). Teiseks ei näita ega tõenda nimetatud pildimaterjal vaidlusalustel arvetel näidatud teenuse osutamist. Teenus on osutatud jaanuaris 2016, samas fotodel nr 24 ja nr 1 (tl 88 ja 88 pöördel) ei nähtu ühtegi viidet talvisele perioodile ning fotol nr 3 (tl 89) paistavad aknast rohelised puud ning fotodel nr 4 ja 5 (tl 82 pöördel ja 83) on inimesed suveriietes. 8.2.3 25.01.2016 sularahaarvelt nr 01-9 nähtuvalt soetas kaebaja Radeja Group OÜ-lt ühe komplekti kinnisvara vihjeteenust hinnaga 30 000 eurot ning ühe komplekti vahendusteenust hinnaga 30 000 eurot. Seda, millal arvel märgitud teenust osutati, milles see täpsemalt seisnes ning kuidas kujunes vihje- ja vahendustasu maht ja hind, ei nähtu. Seega ei võimalda ka nimetatud arve teenust identifitseerida (vt RKHKo 3-3-1-76-14, p 16). Kohus nõustub maksuhalduriga, et tehingu toimumist ei tõenda ka kaebaja selgitused tehingu asjaolude kohta. Kaebaja selgitus, mille kohaselt sõlmis ta C.K.iga (suusõnalise)kokkuleppe, lubades temale vihje eest Radeja Group OÜ huvides ja nimel maksta 72 000 eurot (koos käibemaksuga) ja seda ilma, et eelnevalt oleks selgitanud, millise kinnisvara objektiga on tegemist, ei ole eluliselt usutav. Kaebaja väitel kooskõlastas ta sellise eelkokkuleppe 1HomeGroup AS kui potentsiaalse ostjaga. Seejärel sai kaebaja C.K.ilt teada nende korterite aadressid ja kaebaja uuris kinnistusraamatu kaudu välja omanikud. Samas nähtub A. Antropovi selgitusest, et 1HomeGroup AS-ga ei olnud kaebajal sellist eelkokkulepet kooskõlastatud ning A. Antropov ei ole sõlminud kaebajaga vahendustasu maksmise osas eelnevalt mingit kokkulepet ning Radeja Group OÜ nime ei olnud ta varem kuulnud (vt 26.04.2017 protokoll). Eluliselt on ebausutav pelgalt vihje eest (seejuures ei ole teada, kellelt C.K. selle vihje sai ning kuidas on kujunenud vihje- ja vahendustasu hind) erakordselt suure summa maksmine ja seda veel sularahas. Kaebaja väited, et omanik võõrandas korterid 150 000 eurot alla turuväärtuse, ei ole millegagi tõendatud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale, kes vaidlusaluste kinnistute müüki tegelikult vahendas, tasuti vahendusteenuse eest tegelikult kokku 7000 eurot, mis kanti kaebajale notar Gunnar Savisaare notarideposiidi arvelt. Ei ole usutav, et ühe ja sama kinnisvaratehingu vihje ja vahenduse eest on 1,5 kuud hiljem Radeja Group OÜ-le makstud 72 000 eurot. 8.3 Kõrvuti eeltooduga kinnitab tehingute mittetoimumist asjaolu, et Radeja Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Tõsiasi, et väidetav teenuse osutaja ja kauba müüja ei ole deklareerinud töötajatele töötasuväljamakseid, äriühing kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast käibemaksuga arvete esitamist majandustegevuse tõendamatuse tõttu, samuti see, et äriühingu pangakontodelt ei paista tavapärast majandustegevust ja sinna laekuvad summad kantakse koheselt edasi mittetegutseva äriühingu kontole ning äriühingu seaduslikud esindajad ei ole teadlikud äriühingu tegevusest ega kinnita tehingute toimumist, õigustab maksuhalduri seisukohta, et see äriühing ei ole tegelikuks teenuse osutajaks ega kauba müüjaks. Maksuotsuses ei ole pandud kaebajale vastutust tema tehingupartneri majandustegevuse või maksukäitumise eest. Radeja Group OÜ tegevust iseloomustavad andmed on põhjendatult välja toodud selleks, et näidata, et ka kaebaja väidetava tehingupartneri kontrollimisel ei ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. 8.4 Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud Radeja Group OÜ rekvisiitidega arvetel märgitud teenuseid ega kaupa. Seega ei olnud kaebajal õigus arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata. Kuivõrd väljamakse tegemise aluseks olevad arved ei kajasta tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Kuna ei ole teada, kellele ja

milleks kulus Radeja Group OÜ sularahaarvete alusel välja makstud raha, ei ole võimalik ka tuvastada, et see kulu oleks seotud olnud kaebaja ettevõtlusega. 8.5 Kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumise kohta on põhjendamatud. Uurimispõhimõtte rikkumisele maksumenetluses saab maksukohustuslane tugineda juhul, kui maksuhaldur on jätnud kogumata mõne olulise tõendi, millest võinuks maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta olulist teavet saada. Kaebaja ei ole välja toonud, millist teavet ja kellelt oleks maksuhaldur pidanud täiendavalt koguma. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole uurimispõhimõttest juhindudes igakülgselt välja selgitanud tehingutega seotud asjaolusid, on liialt üldsõnaline.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.