Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Madis Ernits 27.09.2018, Tartu 3-16-1661 Juri Kolensikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse vastu seoses sportimise mittevõimaldamisega Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 23.08.2018. a vastus nr 1-10/200-16 ja selle lisad: spordisaali kasutamise graafik laupäeval ning spordisaali ja õueväljakute kasutamise graafik perioodi 2017 kevad-sügis kohta.
5.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 ning 26.08.2018. a seisukoha lisad nr 1 ja 2.
6.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi kaebaja nõude osas kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.10.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 23.05.2016 Tartu Vanglale taotluse (tl 9-9p), et vangla ehitaks jalutusaeda varikatuse rööbaspuudele ja kangidele, paigaldaks eluosakonna pesuruumi kangi ja rööbaspuud, samuti paigaldaks eluosakonda trenažöörid või võimaldaks kaebajal külastada üks kord nädalas jõusaali.
2.Tartu Vangla jättis 07.06.2016. a otsusega nr 6-24/4203-2 (tl 10) kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 27.06.2016 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/270-1 (tl 11-11p).
4.Tartu Vangla jättis 14.07.2016. a vaideotsusega nr 1-11/270-2 (tl 12) kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 14.08.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-2p, 21-21p, tõlked tl 15-16, 24), milles palus halduskohtul tunnistada õigusvastaseks, et kaebaja vaideid ei edastatud Justiitsministeeriumisse ja et vaided kaebajale tagastati ning et vangla ei paigaldanud õue varjualust võimlemiskangide ja rööbaspuude jaoks ega sektorisse võimlemiskangi koos rööbaspuudega, velotrenažööri ja võimlemispinki, et vangla ei lasknud kaebajal ja teistel treenida jalgu ega selga ega viinud jõusaali. Lisaks palus kaebaja halduskohtul kohustada Tartu Vanglat paigaldama õue varjualuse võimlemiskangide ja rööbaspuude jaoks ning sektorisse võimlemiskang koos rööbaspuudega, velotrenažöörid ja võimlemispink ning viima kaebajat jõusaali. Kaebaja väljendas rahulolematust sportimisvõimalustega Tartu Vanglas ja vangla tegevusega kaebaja asjakohaste pöördumiste käsitlemisel. Kaebaja hinnangul ei vastanud sportimisvõimalused Tartu Vanglas „Euroopa Vanglareeglistiku“ standarditele, kuna kaebajal ei olnud tema terviseseisundist tulenevalt võimalik vangla poolt võimaldatud kehakultuuri viisidega tegeleda ning vangla jalutushoovis olevad võimlemiskangid ja rööbaspuud olid halva ilma korral ohtlikud.
6.Tartu Vangla palus 13.02.2017 kaebusele esitatud vastuses (tl 76-82) jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 07.08.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna esialgses kaebuses kinnitas kaebaja, et objektiivselt ei ole tal võimalik kasutada turnimis- ja rööbaspuid ei suletud ruumis ega ka vabas õhus, siis ei saanud vastustaja toimingust keeldumine turnimis- ja rööbaspuude sektorisse paigutamisest keeldumise osas rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus asus seisukohale, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka ülejäänud osas, ehk sektorisse velotrenažööri ja treeningpingi paigaldamise nõudes, kuna VangS § 55 lg-st 1 tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist ja kasutamist. Halduskohus selgitas, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajal ei oleks reaalselt võimaldatud kehakultuuriga tegeleda ning see ei nähtu ka kaebusest, kuna kaebaja sooviks on vastavate tingimuste parendamine ja vastavate võimaluste laiendamine ning kaebaja ei ole kaebuses kordagi viidanud, et vangla oleks mingil viisil takistanud tal kehakultuuriga tegeleda Tartu Vanglas eksisteerivate võimaluste piires.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 119-127, 161-162p, tõlked tl 128-132, 164-165), milles väljendab mittenõustumist kaebuse rahuldamata jätmisega ning palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei kata rööbaspuid ja kange õues halva ilma eest kattega kinni, et vangla ei paigalda sektorisse võimlemiskangi koos rööbaspuudega, veloergomeetrit ning võimlemispinki, et vangla ei võimalda kaebajal käia trenažöörisaalis treenimas. Kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat paigaldama õue varjualuse võimlemiskangide ja rööbaspuude jaoks ning sektorisse võimlemiskang koos rööbaspuudega, veloergomeeter ja võimlemispink ning viima kaebajat trenažöörisaali. Kaebaja märgib, et halduskohus ei käsitlenud otsuses kaebaja alternatiivset ettepanekut viia kaebaja 1 kord nädalas vangla trenažöörisaali. Lisaks väidab kaebaja, et kuna otsus jäeti talle vene keelde tõlkimata, ei pruugi ta sellest täielikult aru saada. Kaebaja hinnangul rikub vangla talle trenažöörisaalis käimise võimalust mitteandes tema õigusi. Kuigi ta praegu ei saa treenida õues turnimis- ja rööbaspuude abil, siis ta püüdleb selle poole. Tartu Vangla takistab kaebajal vangla võimaluste piires kehakultuuriga tegelemast. Vangla peaks katki olevad trenažöörid ära parandama. Kaebaja väidab, et Tartu Vangla väited, nagu oleks kaebajale vajalikud harjutused perearsti poolt ette näidatud, ei vasta tõele. Kaebaja väitel pöördus ta kohtusse selleks, et saaks hoolitseda enda tervise eest. Kaebaja liigub ainult küünarkargu ja lifti abil, ei ole pea aasta õues jalutuskäigul käinud ning vajab ratastooli. Kaeba leiab, et katki läinud veloergomeetrid tuleb asendada või viia kaebaja 2-3 korda nädalas 2-ks tunniks jõusaali. Kaebaja väitel ei ole vangla poolt sektoritesse paigaldatud võimlemiskangid sellised nagu temal tarvis. Lisaks valetab vangla jõusaali likvideerimise kohta, kuna avavanglas on jõusaal olemas. Kaebaja palub 26.08.2018 esitatud taotluses anda talle advokaat, kuna asi on tema jaoks väga keeruline.
9.Tartu Vangla palub hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 150-151, 157-159) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Tartu Vangla märgib, et kaebaja väide, et arst on temale näidustanud veloergomeetri kasutamise, ei vasta tõele. Kirurg vaid soovitas veloergomeetri kasutamist, kuna arvas, et vanglal on osakondades veloergomeetrid olemas. Tartu Vangla selgitab, et kaebajal on kord nädalas tund aega võimalik kasutada vangla territooriumil oleva spordihoone spordisaali. Spordihoones olnud trenažöörisaali kasutamine lõpetati 2015. aastal, selles olnud seadmed realiseeriti ja ruum kohandati kinnipeetavatele huvitegevusega tegelemiseks. Spordisaalis saab mängida sulg-, korv-, võrk- või väravapalli, kasutada harjutuste tegemiseks kahte varbseina, saalis olevaid joogamatte, võimlemisrulle, topispalle või köit. Spordisaali seinal on erinevate harjutuste joonised koos õpetuse ja selgitusega. Majanduslikel kaalutlustel spordisaalis trenažööre ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.08.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi kaebaja nõude osas kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
11.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (I), seejärel apellatsioonkaebuse taotluse ja kaebuse muutmise taotluse osas (II), kohtule esitatud
täiendavate tõendite ning tõendite kogumise taotluse osas (III) ning käsitleb materiaalõiguslikke küsimusi (IV). Lõpuks lahendab kohus apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (V). I
12.Kaebaja palub 26.08.2018 ringkonnakohtule esitatud taotluses määrata kaebajale advokaat, kuna asi on tema jaoks väga keeruline.
13.HKMS § 55 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohus jättis 09.01.2017. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud 09.01.2017. a määrusega vajalikuks kaebajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus on varasemalt juba lahendanud 26.08.2018. a avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud taotluse, jätab ringkonnakohus kaebaja 26.08.2018. a taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. II
14.Tulenevalt HKMS § 182 lg 1 p-st 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ja missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. Halduskohus jättis kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 41 lg 1 ls-st 2 tuleneval ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
15.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei kata rööbaspuid ja kange õues halva ilma eest kattega kinni, et vangla ei paigalda sektorisse väikest kompaktset võimlemiskangi lühikeste rööbaspuudega, et vangla ei paigalda sektorisse veloergomeetrit ja pinki jalgade treenimiseks, et vangla jätab kaebaja ilma võimalusest käia trenažöörisaalis. Lisaks palub kaebaja apellatsioonkaebuses kohustada vanglat paigaldama kate õue võimlemiskangi ja rööbaspuude peale, paigaldama sektorisse väike võimlemiskang rööbaspuudega, paigaldama sektorisse veloergomeeter ja pink selja ja jalgade treenimiseks või viima kaebajat trenažöörisaali. Seega on kaebaja apellatsioonkaebuses esitanud samad nõuded, mille osas halduskohus otsuse tegi. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusest võimalik aru saada, et kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist tervikuna ning palub uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Seejuures märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuded juba hõlmavad ka asjakohaste toimingute õigusvastasuse tuvastamise, siis käsitleb ringkonnakohus kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud nõudeid kohustamisnõuetena.
16.Kaebaja on 26.08.2018. a seisukohas öelnud, et vangla võib sektsiooni veloergomeetri paigaldamise asemel viia teda 2-3 korda nädalas jõusaali 2 tunniks. Samas on kaebaja varasemalt pakkunud kehakultuuriga tegelemise vahendite paigaldamise alternatiivina seda, et
teda viidaks jõusaali kasvõi kord nädalas. Sellest tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus kaebaja taotlust tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-st 1 kaebuse muutmise taotlusena.
17.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. HKMS § 49 lg 2 kohaselt võib pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Käesoleval juhul ei ole kaebajal sellise nõude osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul HKMS kohaselt lubatav. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. III
18.Kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisadena dokumendid, mida haldusasja toimikus ei ole, aga mis ei puuduta käesolevat vaidlust, vaid kaebaja soovi kohtuda füsioterapeudiga. Seega ei oma kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud Tartu Vanglas 11.10.2016 registreeritud taotlus nr 6-24/8751-1, 24.01.2017 registreeritud teabenõue nr 2-5/150-1, 07.02.2017 registreeritud märgukiri nr 2-3/314-1, 10.08.2017 registreeritud taotlus nr 6-24/6542-1, Tartu Vangla 27.10.2016. a vastus nr 6-24/8751-2 ja 01.02.2017. a vastus nr 2-5/150-2 asja lahendamisel tähtsust. Järelikult puudub ka vajadus võtta neid kaebaja esitatud dokumente haldusasja toimikusse. Lisaks esitas kaebaja 26.08.2018. a seisukoha lisadena dokumendid, mis puudutavad kaebaja poolt käesoleva vaidluse aluseks olevast taotlusest hilisemat vanglale esitatud taotlust eluosakonda võimlemiskangide paigaldamiseks. Seega ei oma ka kaebaja poolt 26.08.2018. a seisukoha lisadena esitatud Tartu Vangla 21.06.2018. a vastus nr 6-24/4741-2 ja 01.08.2018. a vaideotsus nr 1-11/309-2 asja lahendamisel tähtsust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata kaebaja poolt apellatsiooniastmes apellatsioonkaebuse ja 26.08.2018. a seisukoha lisadena esitatud dokumendid ning ringkonnakohus tagastab need kaebajale.
19.Kaebaja soovib apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus nõuaks Tartu Vanglalt välja koopiad kõikidest ravilugudest, mille kaebaja apellatsioonkaebuses on välja toonud (ravilood nr-tega 11, 31, 192, 209, 243, 252, 260, 261, 281, 300, 306, 316, 404, 406, 411, 414, 415, 416, 418, 420, 421, 423, 424, 425, 426, 429, 436, 440, 444, 447, 450, 452, 458, 460, 462, 463, 465, 474, 477, 480, 488 ja 504). Kaebaja hinnangul on ringkonnakohtul nimetatud ravilugude põhjal võimalik kujundada eelarvamusteta ja objektiivne arvamus kaebaja terviseseisundist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt korraldab kohus selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et asja toimikust nähtub, et ravilood nr 425, 429 ja 462 on juba asja materjalide juures. Seetõttu puudub vajadus nende dokumentide lisamiseks haldusasja toimikusse. Ülejäänud ravilugude osas, mida haldusasja toimikus ei ole, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd käesolev vaidlus on seotud kaebaja sooviga kaitsta oma õigust vanglas sportimisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid välja nõuda. Need ei oma asjas
tähtsust, kuna käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik tõendada kaebaja terviseseisundit.
20.Tartu Vangla edastas ringkonnakohtule kohtunõude vastusena spordisaali kasutamise graafiku laupäeval ning spordisaali ja õueväljakute kasutamise graafiku perioodi 2017 kevadsügis kohta. Ringkonnakohus peab asja õigemaks lahendamiseks võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 23.08.2018. a vastuse nr 1-10/200-16 ja selle lisad: spordisaali kasutamise graafik laupäeval ning spordisaali ja õueväljakute kasutamise graafik perioodi 2017 kevadsügis kohta. IV
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4), täiendades samas halduskohtu otsuse põhjendusi kaebaja nõude osas kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima käesoleva otsuse põhjendustega.
22.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses vangla kohustamist paigaldama kate õue võimlemiskangi ja rööbaspuude peale ning paigaldama sektorisse väike võimlemiskang rööbaspuudega. Samas on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta ei ole ainuke kinnipeetav, kes ei saa rööbaspuid kasutada. Ka 09.10.2018. a määruskaebuses selgitab kaebaja, et ta ei saa võimelda turnimis- ja rööbaspuudel. Asjaolu, et kaebaja soovib turnimis- ja rööbaspuude paigaldamist ning õues olevatele turnimis- ja rööbaspuudele varjualuse ehitamist ning vangla poolt nimetatud toimingute tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist selleks, et tal oleks tulevikus, kui kaebaja peaks selleks võimeline olema, võimalik neid kasutada, ei anna kaebajale õigust nõuda nende paigaldamist. Kaebaja õigused ei ole rikutud olukorras, kus vanglas puudub teatud võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kui kaebaja ise ei oleks võimeline seda võimalust kasutama.
23.Kaebaja on apellatsioonkaebuses tuginenud Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2009. a määrusele nr 3-3-1-95-08, milles Riigikohus väljendas seisukohta, et VangS § 55 lg 1 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt Euroopa Vanglareeglistikus sätestatud tingimustele. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vangla oleks keelanud kaebajal olemasolevate kehakultuuriga tegelemise vahendite kasutamise, vaid olukorraga, kus vangla ongi talle kättesaadavate vahendite ja võimaluste piires taganud kaebajale võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks. VangS § 55 lg 1 ei sätesta seda, millistes ruumides ja milliste vahenditega kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tagada tuleks. Samuti ei tulene eelnimetatud lahendist järeldust, et vangla peaks võimaldama kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemiseks vanglas olemasolevatest talle meelepäraseimaid vahendeid. Kuigi on selge, et kaebaja ei saa oma terviseseisundist tulenevalt kõiki vangla poolt pakutavaid võimalusi kasutada, siis nähtub asja materjalidest, et kaebajal on võimalik taastusravi palli ja võimlemislindi abil talle sobilikke harjutusi teha, mistõttu on kaebajale tagatud võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Seejuures ei pea ringkonnakohus tulenevalt kaebaja tervisekaardi 08.02.2016. a kandest usutavaks kaebaja väidet, et talle ei ole võimlemiseks vajalikke harjutusi ette näidatud. Lisaks on kaebajal võimalik üks kord nädalas käia üks tund spordisaalis, kus on olemas võimlemiskang ja rööbaspuud, milliste paigaldamist kaebaja sektorisse soovib. Seega on kaebajale tagatud võimalus kord nädalas nimetatud vahendeid kasutada. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovib kaebaja võimalust spordiga
tegeleda, mis on talle vangla poolt tagatud. Ka asjaolu, et avavanglas viibivatel kinnipeetavatel võivad olla kaebajaga võrreldes teistsugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks, ei tähenda, et Tartu Vanglal oleks kohustus kaebajale samasuguseid võimalusi pakkuda. Seega ei ole Tartu Vangla keeldumine paigaldada kaebaja soovitud kehakultuuriga tegelemise vahendid õigusvastane.
24.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus ei ole otsuses otsesõnu käsitlenud kaebaja nõuet kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima. Samas on halduskohus selgitanud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus VangS § 55 lg 1 alusel nõuda konkreetse spordivarustuse kasutamist. Ringkonnakohus leiab, et see selgitus kohaldub ka käesolevale nõudele. See tähendab, et kuna vanglal ei ole kinnipeetavatele mõeldud jõusaali, ei ole kaebajal õigust vanglalt nõuda enda jõusaali viimist. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist ja kasutamist ning talle on vangla võimaluste piires võimaldatud kehakultuuriga tegelemine, ei riku Tartu Vangla kaebajale jõusaalis käimist mitte võimaldades kaebaja õigusi. Seega jääb kaebaja nõue kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima rahuldamata. V
25.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu 07.08.2017. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi kaebaja nõude osas kohustada vanglat kaebajat kord nädalas jõusaali viima käesoleva otsuse põhjendustega.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.