Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk 25.10.2016, Tartu 3-16-1661 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses sportimise mittevõimaldamisega Tartu Halduskohtu 04.10.2016. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.10.2016. a määrus muutmata.
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kaebusest võib välja lugeda kaebaja rahulolematuse sportimisvõimalustega Tartu Vanglas. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebaja on Tartu Vanglale esitanud mitmeid pöördumisi seoses sportimisvõimalustega vanglas.
oma nõuet ja esitada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.
võimeline ise oma kaebust õigesti koostama ja põhjendama ning palub seetõttu kohtus esindamiseks advokaati. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel, kuna ta on maksejõuetu. Kaebaja märgib avalduses, et ta vaidlustab: - vangla otsust mitte paigaldada õue varjualust turnimispuude ja rööbaspuude jaoks; - vangla otsust mitte panna vangla sektorisse turnimispuud koos rööbaspuudega;
vangla otsust mitte paigaldada vangla sektorisse velotrenažöör ja treeningpink. Kaebaja avaldab, et vangla rikub tema õigusi sellega, et tal ei ole võimalust treenida jalgu ja selga, kuna tal on haiged ja nõrgad jalad. -
kohustusest vabastamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot ning leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (15.05.2016-14.09.2016) nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav riigilõivu tasumiseks ja seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. See aga ei olnud halduskohtu hinnangul piisav alus selleks, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmine isiku maksejõuetuse korral lubatud üksnes siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Halduskohus leidis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepäraseid sportimisvõimalusi, kuid samas tuleb talle reaalselt tagada võimalus kehakultuuriga tegeleda ning vangla sportimisvõimalused peaksid vastama „Euroopa Vanglareeglistiku“ standarditele. Käesolevas asjas eelhinnangut andes ei nähtunud halduskohtule, et kaebajale ei oleks reaalselt võimaldatud kehakultuuriga tegeleda ning ei olnud selge, kuidas aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa täiendavate sportimisvõimaluste loomine. Halduskohtul tekkis kahtlus, et kaebajal võib olla vajalik pöörduda oma terviseprobleemide osas meditsiiniosakonna poole ning vajadusel saada eriarstiabi. Kui kaebajal on tõepoolest kaebuses märgitud terviseprobleemid, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebuses nõutud täiendavate sportimisvõimaluste loomine vangla poolt aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Samuti ei ole kaebuses viidatud, et vangla oleks takistanud kaebajal kehakultuuriga tegeleda Tartu Vanglas eksisteerivate võimaluste piires. Seetõttu leidis kohus, et kaebuse edulootus on ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses, kuna on käesoleval juhul suutnud oma kaebust ja kohtusse pöördumise eesmärki põhjendada. Antud juhul ei ole halduskohtu hinnangul tegemist taolise vaidlusega, mille lahendamiseks oleks vajalik advokaadi abi poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu. Seetõttu jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Kaebaja esitas 09.10.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.10.2016. a määrusele. Kaebaja ei nõustu halduskohtu arvamusega, et kaebaja kaebus on perspektiivitu. Kaebaja selgitab, et teda on maksejõuetuse tõttu korduvalt teistes haldusasjades riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigikohus on 22.05.2014. a määruses nr 3-3-1-30-14 märkinud, et ei ole õiguspärane sundida kinnipeetavat valima oma õiguste ja võimaluse vahel seada ohtu oma tervis, kuid kaebaja leiab, et antud juhul just see toimubki. Kaebaja leiab ,et vangla takistab tal spordiga tegeleda, kuna talle ei anta võimalusi temale jõukohastel ja ohututel viisidel seda teha. Kaebaja hinnangul on üldteada, et selliste füüsiliste probleemidega nagu kaebajal on, tuleb treenida jala- ja seljalihaseid, muidu saab kaebajast invaliid. Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.
esitatud määruskaebuse põhjendustest ja taotlusest nähtuvalt vaidlustab J. Kolesnikov üksnes seda halduskohtu 04.10.2016. a määruse osa, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, ehk määruse resolutsiooni p 1, siis piirdub ka ringkonnakohus halduskohtu 04.10.2016. a määruse õiguspärasuse kontrollimisega üksnes eelpoolnimetatud ulatuses.
Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.10.2016. a määruses esitatud seisukohtadega kaebaja menetlusabi taotluse ja esitatud kaebuse eduväljavaadete osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu seisukohtadest erinevale järeldusele jõudmiseks seonduvalt esitatud kaebuse edasise menetlemise perspektiividega ja sellest tulenevalt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega.
põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.10.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.