Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 26.09.2018, Tartu 3-17-384 Georgi Šubini kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a otsus Georgi Šubini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Georgi Šubin Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Georgi Šubini apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a otsus osas, milles halduskohus jättis Georgi Šubini kaebuse rahuldamata sandaalide äravõtmisega tekitatud varalise kahju, summas 56 eurot, hüvitamist puudutavas osas ning lõpetada eeltoodud osas asja menetlus. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
3.Muuta Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a otsuse resolutsiooni p-i 4 ja jätta Georgi Šubini menetluskulud halduskohtus (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta Georgi Šubini menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 26.10.2018 (k.a) (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.G. Šubin esitas 25.01.2017 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles muuhulgas varalise kahju 74 euro hüvitamist seoses sellega, et 19.01.2017 võeti tema kambrist ära talle kuuluvad toasussid väärtusega 18 eurot ja sandaalid väärtusega 56 eurot.
2.Viru Vangla jättis 27.03.2017. a otsusega nr 6-16/12-2 taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Vangla märkis, et G. Šubini isiklike varade nimekirja on seisuga 16.05.2016
sisse kantud plätud „Skila“, spordijalanõud, sandaletid „Kesa“ ja mustad kingad ning laos paiknevate varadena on 16.05.2016 sisse kantud rohelise-musta-ruudulised sussid. 19.01.2017 võeti G. Šubini kambrist ära plätud „Adidas“, mustad sandaalid ja kosmeetikakott, kuid ühtegi paari toasusse sel päeval kambrist ära ei võetud.
3.G. Šubin esitas 14.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Varaline kahju tekitati kaebaja väitel sellega, et 19.01.2017 võttis vangla kaebajalt ära sussid „Adidas“ maksumusega 18 eurot ja sandaalid maksumusega 56 eurot. Asjade kuulumist kaebajale tõendab 19.05.2016 koostatud kambris oleva vara nimekiri, milles sisalduvad plätud „Adidas“ ja mustad sandaletid.
4.Tartu Halduskohus tagastas 29.06.2017. a määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning võttis kaebuse menetlusse varalise kahju 74 euro hüvitamise nõudes.
5.Viru Vangla märkis 26.07.2017. a vastuses kaebusele, et kaebusest järelduvalt nimetab kaebaja toasussideks plätusid „Adidas“, kuid tema isiklike varade nimekirjas plätusid „Adidas“ ega sandaale ei kajastu.
6.Viru Vangla teatas 09.04.2018. a vastuses kohtu küsimusele, et 19.01.2017 ära võetud sandaalid on kaebajale tagastatud, mistõttu ta leidis, et kohus peaks kaaluma HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist.
7.G. Šubin kinnitas 12.04.2018. a avalduses, et ta on sandaalid tagasi saanud, kuid menetluse osalise lõpetamisega ta ei nõustunud. Kaebaja palus tunnistada temalt asjade äravõtmine 19.01.2017 õigusvastaseks. Kaebaja märkis, et ta loobub varalisest nõudest summas 56 eurot ning palus kohustada vastustajat maksma talle hüvitist 18 eurot.
8.Tartu Halduskohus jättis 30.04.2018. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (resolutsiooni p 1); keeldus kaebuse muutmisest nii, et kaebaja esitab ka vaidlusaluste esemete äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused: 1) Kuna sandaalid on kohtumenetluse ajal kaebajale tagastatud, siis ei ole vastustaja tekitanud kaebajale varalist kahju ning nende esemete osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei pea otstarbekaks muuta lahendatavat nõuet (s.h lõpetada osaliselt menetlus nõudest loobumise või nõude kohtuvälise rahuldamise tõttu). 2) Kohus ei pea lubatavaks, et kaebaja esitab lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele ka Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude. Tegemist oleks kaebuse muutmisega, mis lükkaks edasi otsuse tegemise ja põhjustaks menetluse venimise. Tuvastamisnõude esitamine ei oleks ka lubatav, kuna alates 01.01.2018 ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 3) Plätude „Adidas“ osas ei ole kaebaja esitatud nimekiri autentne. See erineb silmnähtavalt vastustaja esitatud nimekirjast: kirja suurus on väiksem, tekst on paigutatud lehel kitsamalt, veerud „Kambris alates“ ja „Kommentaar“ ei ole sirged, ridade vahed on võrdse suurusega (vastustaja nimekirjas on reavahed erinevad). Seda, et nimekirjad on vorminduselt erinevad, möönis istungil ka kaebaja. Usutav on vastustaja selgitus, et nimekiri prinditakse välja arvutiprogrammi abil ja saab esineda ainult ühes vormingus. Seda kinnitab asjaolu, et 16.05.2016 koostatud kambris olevate varade nimekiri (tl 80, 102) ja 19.05.2016 koostatud laos olevate varade nimekiri (tl 81, 103) on samas vormingus. Kaebaja esitatud kambris olevate varade nimekiri kuupäevaga 19.05.2016 erineb aga neist mõlemast. Kaebaja seletas uue nimekirja koostamist 19.05.2016 sellega, et algselt tehti tema asjade arvele võtmisel vigu
ja hiljem toodi talle parandatud nimekirjad. Sel juhul peaks kambris olevate varade nimekirjas osade esemete kambrisse andmise kuupäev olema 16.05.2016 ja osadel 19.05.2016, nii nagu see on laos olevate varade nimekirjas. Kaebaja esitatud kambris olevate varade nimekirjas on kõigi esemete kambrisse andmise kuupäevaks 19.05.2016. Kui õige on vastustaja esitatud nimekiri, siis ei kuulunud äravõetud plätud kaebajale. Fotodel (tl 152-153) kujutatud esemed ei ole kindlasti varbavahe plätud „Skila“ ja ei saa olla ühedki teised nimekirja kantud jalanõud. Asjaolu, et vigu on põhimõtteliselt esinenud, ei tõenda, et kaebaja plätude kirjeldamisel on tehtud mitmed olulised vead (jalanõude liik varbavahed või sussid, firma „Skila“ või „Adidas“). Tõendamist ei leidnud, et plätud kuulusid kaebajale. Seega nende äravõtmisega kaebaja kambrist ei ole kaebajale varalist kahju tekitatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.G. Šubin esitas 14.05.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a otsus ja teha uus otsus, millega kohustada Viru Vanglat hüvitama kaebajale kahju summas 18 eurot ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevused kaebaja ilmajätmise kohta omada, kasutada ja käsutada oma vara. Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat tasuma kõik menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Sandaalide vaidluses oli kohus kohustatud andma hinnangu Viru Vangla õigusvastasele tegevusele nende äravõtmise ja pikaajalise hoidmise osas ning tunnistama vangla tegevuse õigusvastaseks. Samuti episoodis sussidega. Kohus pidanuks samaaegselt hindama hüvitamist ja tuvastamist ning kahju hüvitamise kaebusega on hõlmatud ka tuvastamiskaebuse preventiivne eesmärk. Kohus ignoreeris kaebaja tahet. 2) Kahju summas 18 eurot on kaebajale tekkinud, sest susside „Adidas“ võetuse fakt on tõendatud. Kohus tõlgendab valesti olukorda 19.05.2016. a nimekirjaga. Seadusega ei ole vanglaametnikul keelatud muuta oma äranägemisel kirja šrifti. Süü esinenud vigades on vanglal. Kohus tegi valed järeldused kaebaja susside „Adidas“ kohta, sest need on 19.05.2016 kantud nimekirja kui kaebajale kuuluvad. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et sussid „Adidas“ kuulusid talle.
10.Viru Vangla esitas 20.06.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta G. Šubini apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kohtuotsus on põhjendustes jälgitav ja loogiline ning selle muutmiseks puudub apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel alus. Kaebaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mida halduskohus ei oleks eelnevas menetluses käsitlenud või otsuses põhjalikult kaalunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja arvates oli halduskohus kohustatud andma hinnangu Viru Vangla õigusvastasele tegevusele kaebaja sandaalide ja susside (edaspidi plätude) äravõtmisel ning tunnistama selle õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheidetega halduskohtu tegevusele haldusasja menetlemisel osaliselt.
12.Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses õigesti, et halduskohus kontrollib kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel ka vangla kahju tekitanud toimingute seaduslikkust. See on selgitatav sellega, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel. Teo õigusvastasus on üheks kahju hüvitamise eelduseks, mistõttu tuleb iga kahjunõude läbivaatamisel määratleda kahju põhjustanud õigusvastane tegevus (Riigivastutus, E. Andresen, Tartu 2009, lk 31-32). Ringkonnakohus märgib, et nimelt sellepärast puudus halduskohtul alus kaebuse täiendamiseks plätude äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning vastavas osas
kaebuse muutmata jätmine on õiguspärane. Kuna halduskohtu menetluses oli plätude äravõtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue, ning sellega oli hõlmatud ka plätude äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõue, siis olnuks kaebuse täiendamine viimati nimetatud nõudega eesmärgitu.
13.Halduskohus on jätnud õigesti kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude plätude osas rahuldamata. Kaebaja jääb apellatsioonkaebuses väite juurde, et plätud „Adidas“ kuuluvad temale, sest need on 19.05.2016 kantud nimekirja kui kaebajale kuuluvad. Seejuures tugineb kaebaja enda 06.08.2017. a avaldusele (tl 99-100p, tõlge tl 110-110p) lisatud 19.05.2016. a nimekirjale kinnipeetava kambris olevate varade kohta (tl 101). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses väidetuga ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et kaebaja esitatud nimekiri ei ole autentne, nagu ka vastustaja kohtuistungil väitis, vaid õige on vastustaja esitatud nimekiri kinnipeetava kambris olevate varade kohta (tl 80, 102). Kuna viimases ei ole kirjas plätusid „Adidas“, siis ei kuulunud kambrist 19.01.2017. a akti (tl 12) kohaselt ära võetud plätud „Adidas“ (fotod, tl 152-153) kaebajale.
14.Mis puudutab sandaalide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist, siis selles osas rikkus halduskohus jämedalt menetlusreegleid, kui jättis kohtuotsuses või ka enne kohtuotsuse tegemist reageerimata kohtumenetluses toimunud asjaolude muutumisele. Puudub vaidlus selle üle, et vangla oli sandaalid kaebajale tagastanud ning kaebaja loobus varalise kahju hüvitamise nõudest vangla vastu, kuid taotles sisuliselt jätkutuvastuse korras sandaalide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus märgib, et eristada tuleb kaebuse muutmist HKMS § 49 alusel ning jätkutuvastuskaebuse lubamist HKMS § 152 lg 2 alusel. HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ning lg-st 2 tuleneb, et kui kaebuses nõutav toiming on tehtud, jätkab kohus menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud sätted kuuluvad kohaldamisele ka olukorras, kus seoses esemete tagastamisega langeb kohtumenetluse käigus ära varalise kahju hüvitamise nõue. Halduskohus jätkutuvastuskaebuse vajalikkust kaebaja õiguste kaitseks ei kontrollinud, ei lõpetanud ka haldusasjas menetlust sandaalide äravõtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes, vaid menetles kaebust viisil, nagu polnuks midagi toimunud. Nimelt märgib halduskohus: „Sandaalid on kohtumenetluse ajal kaebajale tagastatud. See tähendab, et sandaalide äravõtmisega ei ole vastustaja tekitanud kaebajale varalist kahju ning nende esemete osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei pea praeguses menetlusstaadiumis ja arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, otstarbekaks muuta lahendatavat nõuet (sh lõpetada osaliselt menetlus nõudest loobumise või nõude kohtuvälise rahuldamise tõttu) (otsuse p 8). Halduskohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata ning keeldus kaebuse muutmisest (otsuse resolutsiooni p-d 2-3). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui nõustuda halduskohtuga selles, et jätkutuvastuskaebus ei olnud kaebaja õiguste kaitseks vajalik, puudus halduskohtul kohtuotsuse tegemise aja seisuga alus käsitleda kaebust muu hulgas sandaalide, väärtusega 56 eurot, hüvitamiseks esitatud kaebusena, sest kaebaja oli kaebusest vastavas osas selleks ajaks loobunud ning vastustaja taotles halduskohtult menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et sandaalide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamine oli muu hulgas vajalik preventiivsel eesmärgil. Halduskohus kaebaja põhjendatud huvi jätkutuvastuskaebuse esitamiseks välja ei selgitanud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, kuid ei pea siiski vajalikuks vastavas osas asja halduskohtule tagasi saatmist, sest rikkumist on võimalik parandada ka apellatsiooniastmes.
15.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudus kaebajal vajadus nõuda jätkutuvastuse korras sandaalide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. Vangla 09.04.2018. a vastusest halduskohtule nähtub, et vangla tunnistas, et on läbiotsimisel ekslikult
kaebajalt ära võtnud sandaalid, mida vangla märkis 16.05.2016 kaebaja kambris olevate varade nimekirja. Vangla tunnistab, et tegemist on väga kahetsusväärse eksitusega ning vangla juhib kindlasti tähelepanu oma ametnike tegevusele ning võtab tarvitusele vastavad meetmed, vältimaks edaspidi analoogseid vigu (tl 145). Ringkonnakohus leiab, et vangla käitumisest ei ilmne soovi kaebaja sandaale ka tulevikus alusetult konfiskeerida. Vangla on sisuliselt oma teo õigusvastasust tunnistanud, lubades võtta tarvitusele meetmeid edaspidiste vigade vältimiseks. Sellega on kaebaja preventiivne eesmärk, vältida analoogsete juhtumite kordumist tulevikus, juba kohtumenetluse ajal saavutatud. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kokkuvõtlikult õigesti keeldunud jätkutuvastuskaebuse lubamisest sandaalide äravõtmise õigusvastasust puudutavas osas.
16.Vastavalt HKMS § 200 p-le 5 on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata sandaalide äravõtmisega tekitataud varalise kahju, summas 56 eurot, hüvitamist puudutavas osas. Vastavas osas tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 155 lg-st 3 tuleneb, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Ringkonnakohus märgib, et menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
17.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et menetluskulud tulnuks jätta vastustaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas haldusasjas on ainsaks menetluskuluks riigilõiv, mida kaebaja pidanuks halduskohtus ja ringkonnakohtus tasuma (kokku 30 eurot), kuid mille tasumisest ta oli Tartu Halduskohtu 29.06.2017. a määruse (tl 56) ja Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2018. a määruse (tl 186) alusel vabastatud. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna menetluse lõpetamine puudutas vaid ühte nõuet kahest ning ka menetlusse jäänud nõude puhul tulnuks kaebajal nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus tasuda riigilõiv (kokku 30 eurot), kohalduvad menetluskulude jaotusele HKMS § 108 lg 1 ning § 118 lg 3. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusse jäänud nõude osas (susside äravõtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue summas 18 eurot) on kohtuotsus kaebaja kahjuks. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (kohtuotsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 ning jätab menetluskulud halduskohtus (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus ka menetluskulud ringkonnakohtus (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.