Georgi Šubini kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju 74 eurot ja mittevaralise kahju 30 000 eurot hüvitamise nõudes
Menetluse alus ringkonnakohtus
Georgi Šubini määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.06.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Georgi Šubin Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Georgi Šubin esitas 06.06.2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 6-16/76-1), milles palus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju tekitati kaebajale muuhulgas sellega, et vanglasse vastuvõtmisel 16.05.2016 ei kantud tema isiklike asjade nimekirja kõiki kaasas olnud asju (sh raha) ja kaebajale väljastati valede andmetega karistusaja tõend.
2.Viru Vangla jättis 11.07.2016. a otsusega nr 5-16/76-4 G. Šubini 06.06.2016. a taotluse rahuldamata. Otsusele on märgitud, et kaebaja sai selle kätte 04.08.2016.
3.G. Šubin esitas 25.01.2017 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 6-16/12-1) varalise kahju 74 eurot ja mittevaralise kahju 30 600 eurot hüvitamiseks. Varaline kahju tekkis
sellest, et 19.01.2017 võeti kaebaja kambrist ära talle kuuluvad toasussid väärtusega 18 eurot ja sandaalid väärtusega 56 eurot. Mittevaraline kahju tekkis järgmistest sündmustest: - kaebaja vanglasse vastuvõtmisel 16.05.2016 jäeti osad asjad tema isiklike asjade nimekirja kandmata. Viga parandati kaebaja avalduse alusel 19.05.2016; - Viru Vangla 11.07.2016. a otsus; - toasusside ja sandaalide äravõtmine 19.01.2017
4.G. Šubin esitas 14.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu varalise kahju summas 74 eurot ja mittevaralise kahju summas 30 000 eurot hüvitamise nõudes. Varaline kahju tekitati kaebajale sellega, et 19.01.2017 võttis vangla kaebajalt ära sussid „Adidas“ maksumusega 18 eurot ja sandaalid maksumusega 56 eurot. Mittevaraline kahju tekitati järgmiste sündmustega: - vangla ei ole andnud kaebajale korrektset õiendit tema karistuse tähtaegade kohta. Vangla andis kaebajale 26.05.2016 küll õiendi, kuid sellel on vale isikukood; - 16.05.2016 ei võtnud vangla korrektselt arvele kaebajal vanglasse saabumisel kaasas olnud asju, sh 40 eurot sularaha; - kaebaja vajab alates 16.05.2016 psühhiaatrit, kuid vangla ei anna kaebajale meditsiiniabi; - 16.05.2016 läks kaebajal katki hambaprotees, kaebaja ei ole saanud meditsiiniabi proteesi remondiks; - 29.06.2016 kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas määratleti kaebaja valesti alkoholisõltuvusega isikuks ja eriti ohtlikuks isikuks. See avaldas mõju kaebaja paigutamisele ja kaebaja suhtes läbi viidavatele programmidele. Kaebajale on piinavad pidevad vestlused teemal, miks ta pani kuriteo toime alkoholi mõju all.
5.Viru Vangla jättis 27.03.2017. a otsusega nr 6-16/12-2 G. Šubini 25.01.2017. a taotluse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus tagastas 29.06.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 G. Šubini kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel varalise kahju hüvitamise nõudes ja võttis kaebuse varalise kahju summas 74 eurot hüvitamise nõudes menetlusse. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust hüvitada kahju, mis tekitati sellega, et kaebajale väljastatud karistusaja õiendil on vale isikukood. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb esmalt sellise nõudega pöörduda kahju hüvitamise taotlusega vangla poole ning alles pärast seda saab pöörduda kohtusse. Taotluse hüvitada kahju, mis tekitati sellega, et 16.05.2016 ei võtnud vangla korrektselt arvele vanglasse saabumisel kaasas olnud asju, on kaebaja esitanud vanglale kahel korral (06.06.2016 ja 25.01.2017. a taotlustes). Menetlus kaebajal kaasas olnud asjade puuduliku arvele võtmisega tekitatud kahju hüvitamise asjas lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 alusel vangla 11.07.2016. a otsuse teatavaks tegemisega kaebajale (04.08.2016). Halduskohus märkis, et kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale korduvalt, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse, kuigi vangla ei tagastanud 25.01.2017. a kahju hüvitamise taotlust selles osas, vaid lahendas selle sisuliselt. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust hüvitada kahju, mis tekitati sellega, et
vangla ei korraldanud kaebajale meditsiiniabi andmist (psühhiaatrilist ravi), sellega, et kaebaja ei ole saanud abi proteesi remondiks ning sellega, et individuaalses täitmiskavas määratleti kaebaja alkoholisõltuvusega isikuks ja eriti ohtlikuks isikuks. Halduskohus selgitas, et nende nõuete osas, mida kaebaja ei ole vanglale esitanud, saab kaebaja hiljem uuesti kohtu poole pöörduda, kui ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Varalise kahju hüvitamise nõude osas vabastas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, sest kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda. Halduskohus märkis, et kaebust ei saa selles osas pidada ilmselgelt perspektiivituks. Halduskohus võttis varalise kahju hüvitamise nõude summas 74 eurot menetlusse, andis vastustajale tähtaja vastuse esitamiseks ja märkis, et lahendab asja lihtmenetluses.
7.G. Šubin esitas Tartu Halduskohtu 29.06.2017. a määruse peale määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja kohustada halduskohut võtma kaebus täies ulatuses menetlusse. Kaebaja märgib määruskaebuses, et alates 16.05.2016 on Viru Vangla korduvalt rikkunud kaebaja õigusi, kuid kaebaja ei ole ilma kaaskinnipeetavate abita võimeline ise oma õigusi kaitsma, sest ta on psüühiliselt haige. Seepärast ta ei olegi alati saanud õigeaegselt kohtu poole pöörduda. Kaebaja leiab, et tal on seega mõjuv põhjus, miks ta ei saanud vaidlustada 16.05.2016. a episoodis Viru Vangla vastust õigeaegselt. Kaebaja arvates on ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, sest vangla on vastanud kohtu küsimustele. Viidates sellele, et vangla on juba varem korduvalt kaebaja samu nõudeid lahendanud, süvendab halduskohus kaebaja hinnangul kaebajale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ning seega soovitus uuesti vangla poole pöördumiseks ei ole otstarbekas ning on ajaraiskamine. Kaebaja leiab, et põhiseaduse (PS) § 25, mis annab kaebajale õigus nõude moraalse kahju hüvitamist, on prioriteetsem, kui vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 29.06.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebajal ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud ning seetõttu tuli kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse mittenõuetekohase läbimise tõttu. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust hüvitada kahju, mis tekitati sellega, et kaebajale väljastatud karistusaja õiendil oli vale isikukood, vangla ei korraldanud kaebajale meditsiiniabi andmist (psühhiaatrilist ravi), kaebaja ei ole saanud abi proteesi remondiks ja individuaalses täitmiskavas määratleti kaebaja alkoholisõltuvusega ja eriti ohtlikuks isikuks.
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse ning sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, mille tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt
rahuldatud. VangS § 11 lg 8 võib vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda kohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11.Kaebaja ei ole määruskaebuses vaielnud vastu halduskohtu poolt tuvastatule, et kaebaja ei ole eelpool nimetatud alustel kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Kaebaja märgib üksnes, et vangla poole pöördumine ei oleks otstarbekas ning oleks üksnes ajaraiskamine. Kaebaja arvates annavad talle PS §-d 15 ja 25 õiguse kohtu poole pöörduda ning nimetatud sätted on prioriteetsemad, kui VangS § 11 lg 8. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Riigikohtu praktika kohaselt ei riku kohustuslik kohtueelne menetlus kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning seejärel kohtusse pöördumine on tagatud (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2004. a määrus asjas nr 3-4-1-5-04, p 22). Kaebaja väited vangla poole pöördumise ebaotstarbekuse ja ajaraiskamise kohta ei anna alust jõuda järeldusele, et kohustuslik kohtueelne menetlus kujutaks endast kaebaja jaoks sellist takistust, mis rikuks kaebajale põhiseadusest tulenevat kohtu poole pöördumise õigust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja varem mitmete kahju hüvitamise taotlustega vangla poole pöördunud. Kaebaja subjektiivne arvamus selle kohta, et kohustuslik kohtueelne menetlus on ajaraiskamine, ei muuda kohustuslikku kohtueelset menetlust ebaproportsionaalseks nõudeks.
12.Kaebuse osas hüvitada kahju, mis tekitati sellega, et 16.05.2016 ei võtnud vangla korrektselt arvesse vanglasse saabumisel kaasas olnud asju, tagastas halduskohus seetõttu, et tegemist oli vanglale korduvalt samal alusel esitatud taotlusega. Kaebaja oli samasisulise kahju hüvitamise taotluse esitanud vanglale ka 06.06.2016 ning selle taotluse menetlus lõppes Viru Vangla 11.07.2016. a otsuse kaebajale kättetoimetamisega 04.08.2016. Kuigi vangla oli 27.03.2017. a otsusega lahendanud kaebaja korduva kahju hüvitamise taotluse sisuliselt, mitte ei tagastanud seda, nagu oleks pidanud, leidis halduskohus, et korduva taotluse esitamisega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja tagastas kaebuse ka selles osas.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korduva kahju hüvitamise taotluse esitamine isegi juhul, kui vangla lahendab taotluse sisuliselt, ei tähenda, et kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus vangla uue otsusega hakkab kaebaja jaoks kulgema uus kohtu poole pöördumise tähtaeg, kuigi ta ei ole esialgset vangla otsust vaidlustanud ning selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja võiks küll tugineda käesolevas asjas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas ka Viru Vangla 11.07.2016. a otsusele, millega tema esmane kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, kuid halduskohus on õigesti märkinud, et viimati nimetatud vangla otsuse vaidlustamise kaebetähtaeg oli käesolevas asjas kaebuse esitamise ajaks möödunud. Viru Vangla 11.07.2016. a otsuse vaidlustamiseks oleks kaebaja pidanud kohtu poole pöörduma 05.09.2016 (mitte 03.09.2016, nagu on halduskohus märkinud, sest 03.09.2016 oli laupäev). Kaebus käesolevas asjas on esitatud 14.02.2017, s.o rohkem kui viiekuulise hilinemisega. Halduskohus on märkinud, et sellises olukorras puuduvad ilmselgelt ka võimalused saavutada kaebetähtaja ennistamine. Kaebaja ei ole ka kaebuses ega määruskaebuses esitanud põhjendusi, mis võiksid anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on küll märkinud, et tulenevalt oma tervislikust seisundist saab ta kaebusi esitada üksnes kaaskinnipeetavate abiga, kuid kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 2016. a
augustis ja septembris esitanud korduvalt kohtutele taotlusi ja kaebusi. Seega ei nähtu takistusi ka Viru Vangla 11.07.2016. a otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Vangla 11.07.2016. a otsuse vaidlustamise kaebetähtaja ennistamine oleks ebatõenäoline.
14.Halduskohus on õigesti selgitanud, et nende nõuete osas, mida kaebaja ei ole vanglale veel esitanud ja mille osas halduskohus kaebuse tagastas, saab kaebaja hiljem uuesti kohtu poole pöörduda, kui ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Tanel Saar
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.