Kaebaja – I. G Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
I. G kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 350 euro hüvitamise nõudes seoses kaebaja alusetult 7 ööpäeva kartseris hoidmisega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5.oktoober (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
Viru Vangla 25.02.2016 käskkirjaga nr 6-3/218 karistati kinnipeetav I. G 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 29.02.2016 ning I. G vabastati kartserist 07.03.2016.
2.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.05.2017 otsusega haldusasjas nr 3-16-857 Viru Vangla käskkirja nr 6-3/218. Kohtuotsus jõustus 13.06.2017.
3.I. G esitas 26.06.2017 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju summas 350 euro hüvitamiseks alusetult kartseris viibimise eest 7 ööpäeva vältel.
4.Viru Vangla rahuldas 10.08.2017 otsusega nr 6-16/63-4 I. Gi taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt ja hüvitas kahju summas 44,73 eurot. Viru Vangla leidis, et kohaseks hüvitiseks on antud juhul 6,69 eurot iga ööpäeva eest, mis taotleja viibis alusetult kartseris.
5.I. G esitas 13.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 350 eurot seoses tema alusetult 7 ööpäeva kartseris hoidmisega.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 28.09.2017 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
7.Vastustaja esitas 24.10.2017 vastuse kaebusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja ei nõustu Viru Vangla 10.08.2017 otsusega nr 6-16/63-4 osas, milles jäeti tema kahjunõue rahuldamata. Kaebaja väitis, et vangla pani teda kartserisse ilma meditsiinilise uuringuta, haiges seisundis, millega tekitas talle füüsilisi kannatusi. Tol hetkel sai kaebaja juba rohkem kui kuu aega hepatiidivastast ravi. Kaebajalt võeti alusetult võimalus suitsetada, keeta kohvi või lisada toidule soola. Kaebaja võrdleb kartseris viibimise ajal suitsetamisest ilma jätmist piinamisega, kuna ta on suitsetanud enam kui 30 aastat. Alusetult kartserisse paigutamine ja seal hoidmine oli kaebaja jaoks väga tugev moraalne vapustus. Sellest tulenevalt arvas kaebaja, et alusetult kartserisse paigutamisega ja seal hoidmisega 7 päeva jooksul tekitas vastustaja talle mittevaralist kahju, mille hüvitist summas 350 eurot ta palub välja mõista Viru Vanglalt.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
9.1.Vastustaja märkis, et senises kohtupraktikas on Riigikohus 15.03.2010 otsuses nr 3-3-193-09 leidnud, et alusetult kartserisse paigutamine on käsitletav alusetult vabaduse võtmisega ning õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni (6,39 eurot) iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud.
9.2.Vangla jälgib järjepidevalt kinnipeetavate tervist ning juhul, kui kinnipeetava tervis ei võimalda kartserikaristust kanda, siis kartserikaristust täitmisele ei pöörata. Eelduslikult saab kinnipeetav kartserikaristust kanda ning enne karistuse kandmisele asumist meditsiinilist läbivaatust ei toimu. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et C-hepatiidi ravi alustati kaebajal juba 27.01.2016, s.o üle ühe kuu enne kartserikaristuse kandmise algust ning arst Reet Aadamsoo 02.03.2016 otsusega võimaldati kaebajale kartserikaristuse kandmise ajal madrats kambrisse peale lõunat 4 tunniks. 01.03.2016 viibis kaebaja arst Jelena Lobacheva vastuvõtul ning kaebajale teostati analüüse. Peale kartserikaristuse kandmist viibis kaebaja 08.03.2016 meediku vastuvõtul, kus kaebas nõrkust. Ühelgi eeltoodud meediku vastuvõtul ei ole kaebaja kaevanud
terviseprobleemide üle seoses kartserikaristuse kandmisega, vaid kaebused on olnud tulenevalt C-hepatiidi ravist. Seega jäi tõendamata kaebajale kartserikaristuse kandmise ajal või selle tõttu tervisekahju tekkimine. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited füüsiliste kannatuste kohta, mida ta karteris viibimise ajal taluma pidi. Kaebajale võimaldati kogu kartserikaristuse kandmise ajal tema tervisliku seisundi kontroll ja vajadusel ravi. Viru Vangla hüvitas kaebajale mittevaralise kahju seoses õigusvastase kartserisse paigutamisega ning hüvitise suuruse arvestamisel lähtuti senisest kohtupraktikast. Vangla on seisukohal, et hüvitise suurendamist tingivaid erandlikke asjaolusid ei ole. Esinesid vaid kartserisse paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud, millega on juba kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestatud.
9.3.Sellest tulenevalt oli vastustaja seisukohal, et vangla poolt määratud hüvitis on piisav ning palus jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja taotleb kohtult 7 ööpäeva eest, mil ta viibis alusetult kartseris Viru Vangla 25.02.2016 käskkirja nr 6-3/218 alusel, talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 350 eurot.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktikas on leitud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Riigikohtu hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis.1
12.RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. Viru Vangla 25.02.2016 käskkiri nr 6-3/218 on kohtu poolt tühistatud. Käskkirja tühistamise põhjusena on välja toodud see, et vangla ei hinnanud nõuetekohaselt kaebaja terviseseisundit peale seda, kui ta keeldus tööle asumisest. Kohus leidis, et meditsiinitöötaja kvalifikatsioonita isikud ei saa kaudsete andmete põhjal hinnata isiku töövõimet. Isiku tervislikku seisundit ja töövõimet on pädev hindama vastavalt vangistusseaduse § 37 lg-le 3 arst.2 Kohus leiab, et kuna vangla ei hinnanud nõuetekohaselt kaebaja terviseseisundit, oli ta vastavalt võlaõigusseaduse § 104 lg-le 3 vähemalt hooletu oma kohustuse täitmisel. Järelikult, kaebaja kartserisse paigutamine ja seal hoidmine 7 päeva jooksul Viru Vangla 25.02.2016 käskkirja nr 6-3/218 alusel on õigusvastane ja süüline tegu, millega tekitati kaebajale mittevaralist kahju. Kohus märgib, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse, kui tuvastatakse, et on rikutud RVastS § 9 lg 1 nimetatud õigusi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et on täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
RKHKo 3-3-1-93-09, p 12. TrtHKo 3-16-857, p 10.
13.RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
13.1.Nähtuvalt haldusasja materjalidest esinevad pooltel erimeelsused selles, kas kaebajale tuleb hüvitada kahju suuremas ulatuses kui 6,39 eurot alusetult kartseris viibitud iga päeva eest. Siseriikliku kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul kartseris iga alusetult viibitud ööpäeva eest välja 6,39 eurot. Samuti ei ole välistatud hüvitise suurendamine, kui esinevad erandlikud asjaolud.3
13.2.Kaebuse kohaselt võttis kaebaja nii enne kai ka peale kartserisse paigutamist ravimeid, mis halvendasid tema terviseseisundit. Vastustaja ei hinnanud kaebaja terviseseisundit ei enne kartserisse paigutamist kui ka kartseris viibimise ajal. Kaebaja viitas 02.03.2016 arsti otsusele, mille alusel otsustas arst väljastada talle peale lõunat 4 tunniks madratsi ja arvas, et otsusega on ühtlasi kinnitatud tema halb terviseseisund. Kaebaja viibis kartseris ilma madratsita alates 29.02.2016 kuni 02.03.2018.
13.3.Halduskohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid kaalukaid põhjuseid ega erandlikke asjaolusid hüvitise suuruse muutmiseks. Haldusasja materjalidest nähtub, et kartseris viibimise ajal ei ole kaebaja kaevanud terviseprobleemide üle seoses kartserikaristuse kandmisega, vaid kaebused on olnud tulenevalt C-hepatiidi ravist. Ühtlasi selgub, et arst Reet Aadamsoo 02.03.2016 otsusega võimaldati kaebajale kartserikaristuse kandmise ajal madrats kambrisse peale lõunat 4 tunniks. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et 02.03.2016 hindas arst kaebaja terviseseisundit. Juhul, kui arst oleks tuvastanud, et kaebaja kartseris hoidmine on talle vastunäidustatud, siis oleks vangla kaebaja kartserist vabastanud. Kuna arst seda ei teinud, tuleb eeldada, et kaebaja terviseseisund võimaldas tal viibida kartseris. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et 02.03.2016 ei vaadanud arst kaebajat üle. 02.03.2016 arsti otsusest on näha, et kaebaja ei vajanud madratsi ööpäevaringselt, vaid peale lõunat 4 tunniks. Seega eraldi käsitlemist vajavaks eriliseks asjaoluks saab välja tuua selle, et alates 29.02.2016 kuni 02.03.2016 ei saanud kaebaja kasutada kartseris peale lõunat madratsit, kuigi tal oli selleks meditsiiniline vajadus. Kohus on seisukohal, et kahe päeva jooksul kartseris viibimist peale lõunat ilma madratsita ei saa kvalifitseerida inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Tegemist on küll lisaks alusetult kartseris hoidmisele täiendava ebamugavusega, kuid see oli nii lühiajalise toimega, mis kohtu arvates ei saa olla hüvitise suurendamise aluseks. Kohus märgib, et kaebaja sai päevasel ajal istuda toolil ja lamada öörahu ajal.
13.3.Kaebaja väited selle kohta, et kartserisse paigutamisega kaasnesid tal muud piirangud (suitsetamise, kohvi keetmise ja soola kasutamise piirang), jätab kohus tähelepanuta, kuna eelpoolnimetatud piirangud kaasnevad paratamatult kartserisse paigutamisega ja sellega on arvestatud iga alusetult viibitud ööpäeva eest 6,39 eurose hüvitise määramisel. Ühtlasi märgib kohus, et vastustajale esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja viidanud eelpoolnimetatud asjaoludele.
13.4.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidluse all olevas juhtumis ei ole õigusrikkumise raskus ning süü vorm ja raskus sellised, mis annaksid alust hüvitise suurendamiseks. Käesoleva haldusaja faktilised asjaolud on sarnased faktiliste asjaoludega asjades, kus peeti alusetult kartseris viibitud iga päeva eest hüvitise suuruse 6,39 eurot väljamõistmist põhjendatuks.
RKHKo 3-3-1-14-06, p 14; 3-3-1-93-09, p 15; 3-3-1-84-10, p 12; TlnRngKo 3-16-1385; TrtRngKo 3-14-135 ja 3-14-177.
Järelikult, Viru Vangla 10.08.2017 otsusega nr 6-16/63-4 kaebajale määratud hüvitis summas 44,73 eurot on piisav.
13.5.Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
14.Menetluskulud. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.